Initial import of extracted KDE i18n tarballs

1 files changed, 190 insertions, 0 deletions

diff --git a/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kstars/skycoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kstars/skycoords.docbook
new file mode 100644
index 00000000000..bca189e9245
--- /dev/null
+++ b/tde-i18n-et/docs/kdeedu/kstars/skycoords.docbook
@@ -0,0 +1,190 @@
+<sect1 id="ai-skycoords">
+<sect1info>
+<author
+><firstname
+>Jason</firstname
+> <surname
+>Harris</surname
+> </author>
+</sect1info>
+<title
+>Taevakoordinaatide süsteemid</title>
+<para>
+<indexterm
+><primary
+>Taevakoordinaatide süsteemid</primary>
+<secondary
+>Ülevaade</secondary
+></indexterm>
+Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Selleks on astronoomid töötanud välja mitu <firstterm
+>koordinaatide süsteemi</firstterm
+>. Kõik nad kasutavad <link linkend="ai-csphere"
+>taevasfäärile</link
+> projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava <link linkend="ai-geocoords"
+>geograafilise koordinaatide süsteemiga</link
+>. Koordinaatide süsteemid erinevad ainult selle poolest, mida võtta <firstterm
+>alustasandiks</firstterm
+>, mis jagab taeva kaheks võrdseks poolkeraks piki <link linkend="ai-greatcircle"
+>suurringi</link
+>. (Geograafilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on näiteks Maa ekvaator.) Koordinaatide süsteemid kannavadki nime vastavalt oma alustasandile. </para>
+
+<sect2 id="equatorial">
+<title
+>Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</title>
+<indexterm
+><primary
+>Taevakoordinaatide süsteemid</primary>
+<secondary
+>Ekvaatorilised koordinaadid</secondary>
+<seealso
+>Taevaekvaator</seealso
+> <seealso
+>Taevapoolused</seealso
+> <seealso
+>Geograafiline koordinaatide süsteem</seealso
+> </indexterm>
+<indexterm
+><primary
+>Otsetõus</primary
+><see
+>Ekvaatorilised koordinaadid</see
+></indexterm>
+<indexterm
+><primary
+>Kääne</primary
+><see
+>Ekvaatorilised koordinaadid</see
+></indexterm>
+
+<para
+><firstterm
+>Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</firstterm
+> on vahest kõige enam kasutust leidnud. See on ka kõige tihedamalt seotud <link linkend="ai-geocoords"
+>geograafilise koordinaatide süsteemiga</link
+>, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Maa ekvaatori projektsiooni taevasfäärile nimetatakse <link linkend="ai-cequator"
+>taevaekvaatoriks</link
+>. Samamoodi kujutab geograafiliste pooluste projektsioon taevasfäärile endast vastavalt põhja- ja lõuna<link linkend="ai-cpoles"
+>taevapoolust</link
+>. </para
+><para
+>Kuid ekvaatoriline ja geograafiline koordinaatide süsteem siiski erinevad ühes olulises punktis. Geograafiline süsteem on seotud Maaga ning pöörleb vastavalt Maa pöörlemisele. Ekvaatoriline süsteem on aga seotud tähtedega<footnote id="fn-precess"
+><para
+>Tegelikult ei ole ekvaatorilised koordinaadid tähtedega väga jäigalt seotud. Vaata selle kohta osa <link linkend="ai-precession"
+>Pretsessioon</link
+>. Kui kasutada otsetõusu asemel <link linkend="ai-hourangle"
+>tunninurka</link
+>, on aga ekvaatoriline süsteem seotud hoopis Maaga, mitte tähtedega.</para
+></footnote
+>, paistes sel moel pöörlevat taevas koos tähtedega, kuigi tegelikult on muidugi Maa see, mis paigalpüsivate tähtede all liigub. </para
+><para
+>Ekvaatorilise süsteemi <firstterm
+>latitudinaalne</firstterm
+> (laiuskraadi-laadne) nurk kannab nimetust <firstterm
+>kääne</firstterm
+> (inglisekeelse lühendiga Dec). See mõõdab nurka taevakeha ja taevaekvaatori vahel. <firstterm
+>Longitudinaalset</firstterm
+> (pikkuskraadi-laadset) nurka nimetatakse <firstterm
+>otsetõus</firstterm
+>uks (lühend OT, inglise keeles RA). See mõõdab taevakeha nurka <link linkend="ai-equinox"
+>kevadpunkti</link
+> suhtes. Erinevalt pikkuskraadist mõõdetakse otsetõusu enamasti tundides, mitte kraadides, sest ekvaatorilise koordinaatide süsteemi näiv pöörlemine on tihedalt seotud <link linkend="ai-sidereal"
+>täheaja</link
+> ja <link linkend="ai-hourangle"
+>tunninurgaga</link
+>. Kuna taeva täispöördeks kulub 24 tundi, on otsetõusu üks tund võrdne (360 kraadi : 24 tundi =) 15 kraadiga. </para>
+</sect2>
+
+<sect2 id="horizontal">
+<title
+>Horisondiline koordinaatide süsteem</title>
+
+<indexterm
+><primary
+>Taevakoordinaatide süsteemid</primary>
+<secondary
+>Horisondilised koordinaadid</secondary>
+<seealso
+>Horisont</seealso
+> <seealso
+>Seniit</seealso
+> </indexterm>
+<indexterm
+><primary
+>Asimuut</primary
+><see
+>Horisondilised koordinaadid</see
+></indexterm>
+<indexterm
+><primary
+>Kõrgus</primary
+><see
+>Horisondilised koordinaadid</see
+></indexterm>
+<para
+>Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku <link linkend="ai-horizon"
+>horisonti</link
+>. See jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse <link linkend="ai-zenith"
+>seniidiks</link
+>. Alumise poolkera poolus kannab nimetust <firstterm
+>nadiir</firstterm
+>. Taevakeha nurka horisondi suhtes nimetatakse <firstterm
+>kõrguseks</firstterm
+> (lühend h). Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse <firstterm
+>asimuudiks</firstterm
+>. Horisondilist koordinaatide süsteemi on vahel nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. </para
+><para
+>Horisondiline koordinaatide süsteem on seotud Maa, mitte tähtedega. Seepärast muutuvad taevakeha kõrgus ja asimuut ajas vastavalt tema näivale liikumisele taevas. Ja kuna horisondiline süsteem on määratletud vaatleja kohaliku horisondiga, on ühel ja samal taevakehal Maa erinevates punktides asuvate vaatlejate korral erinev kõrgus ja asimuut. </para
+><para
+>Horisondilised koordinaadid kuluvad marjaks ära taevakeha tõusu ja loojangu määramisel. Kui taevakeha kõrgus on 0 kraadi, siis ta kas tõuseb (kui asimuut on &lt; 180 kraadi) või loojub (kui asimuut on &gt; 180 kraadi). </para>
+</sect2>
+
+<sect2 id="ecliptic">
+<title
+>Ekliptiline koordinaatide süsteem</title>
+
+<indexterm
+><primary
+>Taevakoordinaatide süsteemid</primary>
+<secondary
+>Ekliptilised koordinaadid</secondary>
+<seealso
+>Ekliptika</seealso>
+</indexterm>
+<para
+>Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <link linkend="ai-ecliptic"
+>ekliptika</link
+>. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Ühtlasi on see Maa orbitaaltasandi projektsioon taevasfääril. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm
+>ekliptiliseks laiuseks</firstterm
+> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm
+>ekliptiliseks pikkuseks</firstterm
+>. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks <link linkend="ai-equinox"
+>kevadpunkt</link
+>. </para
+><para
+>Milleks võiks selline koordinaatide süsteem kasulik olla? Kui arvasid, et päikesesüsteemi kehade märkimiseks, arvasid õigesti! Kõik planeedid (välja arvatud Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (&ie; neil on alati väike ekliptiline laius). </para>
+</sect2>
+
+<sect2 id="galactic">
+<title
+>Galaktiline koordinaatide süsteem</title>
+
+<indexterm
+><primary
+>Taevakoordinaatide süsteemid</primary>
+<secondary
+>Galaktilised koordinaadid</secondary>
+</indexterm>
+<para>
+<indexterm
+><primary
+>Linnutee</primary
+></indexterm
+> Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <firstterm
+>Linnutee</firstterm
+>. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm
+>galaktiliseks laiuseks</firstterm
+> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm
+>galaktiliseks pikkuseks</firstterm
+>. Sellest koordinaatide süsteemist on tulu galaktika uurimisel, kui sind peaks näiteks huvitama, kuidas muutub tähtede tihedus piki galaktilist pikkuskraadi või kui lapik siis ikkagi Linnutee on. </para>
+</sect2>
+</sect1>