diff options
Diffstat (limited to 'tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars')
74 files changed, 2055 insertions, 8720 deletions
diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook index 16d946d3f2d..89e06e22de7 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ai-contents.docbook @@ -1,200 +1,45 @@ <sect1 id="ai-contents"> -<title ->AstroInfo: sisukord</title> +<title>AstroInfo: sisukord</title> -<itemizedlist -><title ->Taevas ja koordinaatide süsteemid</title> - <listitem -><para -><link linkend="ai-skycoords" ->Taevakoordinaatide süsteemid</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-cequator" ->Taevaekvaator</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-cpoles" ->Taevapoolused</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-csphere" ->Taevasfäär</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-ecliptic" ->Ekliptika</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-equinox" ->Võrdpäevsuspunktid</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-geocoords" ->Geograafilised koordinaadid</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-greatcircle" ->Suurringid</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-horizon" ->Horisont</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-hourangle" ->Tunninurk</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-meridian" ->Kohalik meridiaan</link -></para -></listitem -> - <listitem -><para -><link linkend="ai-precession" ->Pretsessioon</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-zenith" ->Seniit</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Taevas ja koordinaatide süsteemid</title> + <listitem><para><link linkend="ai-skycoords">Taevakoordinaatide süsteemid</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-cequator">Taevaekvaator</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-cpoles">Taevapoolused</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-csphere">Taevasfäär</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-ecliptic">Ekliptika</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-equinox">Võrdpäevsuspunktid</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-geocoords">Geograafilised koordinaadid</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-greatcircle">Suurringid</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-horizon">Horisont</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-hourangle">Tunninurk</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-meridian">Kohalik meridiaan</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-precession">Pretsessioon</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-zenith">Seniit</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Aeg</title> - <listitem -><para -><link linkend="ai-julianday" ->Juuliuse päevad</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-leapyear" ->Liigaastad</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-sidereal" ->Täheaeg</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-timezones" ->Ajavööndid</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-utime" ->Maailmaaeg</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Aeg</title> + <listitem><para><link linkend="ai-julianday">Juuliuse päevad</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-leapyear">Liigaastad</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-sidereal">Täheaeg</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-timezones">Ajavööndid</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-utime">Maailmaaeg</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Füüsika</title> - <listitem -><para -><link linkend="ai-blackbody" ->Musta keha kiirgus</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-darkmatter" ->Varjatud aine</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-flux" ->Valgsus</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-luminosity" ->Helendus</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-parallax" ->Parallaks</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-retrograde" ->Retrograadne liikumine</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Füüsika</title> + <listitem><para><link linkend="ai-blackbody">Musta keha kiirgus</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-darkmatter">Varjatud aine</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-flux">Valgsus</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-luminosity">Helendus</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-parallax">Parallaks</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-retrograde">Retrograadne liikumine</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Astrofüüsika</title> - <listitem -><para -><link linkend="ai-ellipgal" ->Elliptilised galaktikad</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-spiralgal" ->Spiraalgalaktikad</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-magnitude" ->Tähesuuruse skaala</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-stars" ->Tähed: Sissejuhatav KKK</link -></para -></listitem> - <listitem -><para -><link linkend="ai-colorandtemp" ->Tähtede värv ja temperatuur</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Astrofüüsika</title> + <listitem><para><link linkend="ai-ellipgal">Elliptilised galaktikad</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-spiralgal">Spiraalgalaktikad</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-magnitude">Tähesuuruse skaala</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-stars">Tähed: Sissejuhatav KKK</link></para></listitem> + <listitem><para><link linkend="ai-colorandtemp">Tähtede värv ja temperatuur</link></para></listitem> </itemizedlist> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook index 1e34fcb8afc..84d791ebf4e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/altvstime.docbook @@ -1,75 +1,30 @@ <sect1 id="tool-altvstime"> -<title ->Abivahend "kõrgus/aeg"</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Abivahend "kõrgus/aeg"</secondary> +<title>Abivahend "kõrgus/aeg"</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Abivahend "kõrgus/aeg"</secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Abivahend "kõrgus/aeg" </screeninfo> +<screeninfo>Abivahend "kõrgus/aeg" </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="altvstime.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Kõrguse/aja joonis</phrase> + <phrase>Kõrguse/aja joonis</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See abivahend kujutab graafiliselt suvalise objekti kõrgust ajafunktsioonina suvalisel ajal ja suvalises asukohas Maal. Akna ülemine osa näitab graafiliselt püstteljel kõrgust ja rõhtteljel aega. Aeg on näidatud standardse kohaliku ajana graafiku all ning <link linkend="ai-sidereal" ->täheajana</link -> graafiku kohal. Graafiku alumine osa on roheka tooniga, mis annab märku, et selle osa punktid asuvad allpool horisonti. </para> -<para ->Graafikut saab mitmeti muuta. Kõige lihtsam on kirjutada mõne taevakeha nimetus väljale <guilabel ->Nimi</guilabel -> ning vajutada klahvi Enter või nuppu <guibutton ->Joonista</guibutton ->. Kui sisestatud tekst andmebaasist leitakse, lisatakse graafikule vastava taevakeha kõver. Vajaliku taevakeha leidmiseks võib klõpsata ka nuppu <guibutton ->Lehitse</guibutton ->, mis avab <link linkend="findobjects" ->objekti otsingudialoogi</link ->. Kui soovid lisada punkti, mida objektide andmebaasis ei ole, kirjuta selle nimi ja anna seejärel vajalikud väärtused väljadel <guilabel ->OT</guilabel -> ning <guilabel ->Kääne</guilabel ->. Seejärel klõpsa omaloodud objekti lisamiseks graafikule nuppu <guibutton ->Joonista</guibutton -> (arvesta, et sul tuleb määrata nimi, mida andmebaasis ei leidu). </para> -<para ->Kui lisad graafikule mõne objekti, joonistatakse selle kõver valge jämeda joonega ning objekti nimi lisatakse all paremal asuvasse nimekirjakasti. Kõik varasemad objektid on kujutatud peenema punase kõveraga. Seda, millist objekti näidatakse valge jämedama joonega, saab valida klõpsuga soovitud objekti nimel nimekirjakastist. </para> -<para ->Kõverad näitavad objektide kõrgust (nurka <link linkend="ai-horizon" ->horisondi</link -> kohal) ajafunktsioonina. Kui kõver liigub madalaimast punktist ülespoole, on tegemist tõusuga, kui kõrgeimast punktist allapoole, siis loojumisega. Siin toodud pildil võib näiteks näha, et väikeplaneet <firstterm ->Quaoar</firstterm -> tõuseb umbes 15:00 kohaliku aja järgi ja loojub umbes 04:00. </para> -<para ->Objekti kõrgus sõltub vaatleja asukohast Maal ning ajast. Vaikimisi võtab abivahend üle KStarsis parajasti kehtiva asukoha ja aja. Neid saab muuta kaardil <guilabel ->Kuupäev ja asukoht</guilabel ->. Asukoha muutmiseks klõpsa nuppu <guibutton ->Vali linn...</guibutton ->, mis avab <link linkend="setgeo" ->geograafilise asukoha</link -> dialoogi, või sisesta pikkus- ja laiuskraad käsitsi vastavatele väljadele ning klõpsa nupule <guibutton ->Uuenda</guibutton ->. Kuupäeva muutmiseks kasuta valimist võimaldavat elementi <guilabel ->Kuupäev</guilabel -> ning klõpsa seejärel nupule <guibutton ->Uuenda</guibutton ->. Arvesta, et kuupäeva ja/või aja muutmisel uuendatakse automaatselt ka kõiki varem joonistatud kõveraid. </para> +<para>See abivahend kujutab graafiliselt suvalise objekti kõrgust ajafunktsioonina suvalisel ajal ja suvalises asukohas Maal. Akna ülemine osa näitab graafiliselt püstteljel kõrgust ja rõhtteljel aega. Aeg on näidatud standardse kohaliku ajana graafiku all ning <link linkend="ai-sidereal">täheajana</link> graafiku kohal. Graafiku alumine osa on roheka tooniga, mis annab märku, et selle osa punktid asuvad allpool horisonti. </para> +<para>Graafikut saab mitmeti muuta. Kõige lihtsam on kirjutada mõne taevakeha nimetus väljale <guilabel>Nimi</guilabel> ning vajutada klahvi Enter või nuppu <guibutton>Joonista</guibutton>. Kui sisestatud tekst andmebaasist leitakse, lisatakse graafikule vastava taevakeha kõver. Vajaliku taevakeha leidmiseks võib klõpsata ka nuppu <guibutton>Lehitse</guibutton>, mis avab <link linkend="findobjects">objekti otsingudialoogi</link>. Kui soovid lisada punkti, mida objektide andmebaasis ei ole, kirjuta selle nimi ja anna seejärel vajalikud väärtused väljadel <guilabel>OT</guilabel> ning <guilabel>Kääne</guilabel>. Seejärel klõpsa omaloodud objekti lisamiseks graafikule nuppu <guibutton>Joonista</guibutton> (arvesta, et sul tuleb määrata nimi, mida andmebaasis ei leidu). </para> +<para>Kui lisad graafikule mõne objekti, joonistatakse selle kõver valge jämeda joonega ning objekti nimi lisatakse all paremal asuvasse nimekirjakasti. Kõik varasemad objektid on kujutatud peenema punase kõveraga. Seda, millist objekti näidatakse valge jämedama joonega, saab valida klõpsuga soovitud objekti nimel nimekirjakastist. </para> +<para>Kõverad näitavad objektide kõrgust (nurka <link linkend="ai-horizon">horisondi</link> kohal) ajafunktsioonina. Kui kõver liigub madalaimast punktist ülespoole, on tegemist tõusuga, kui kõrgeimast punktist allapoole, siis loojumisega. Siin toodud pildil võib näiteks näha, et väikeplaneet <firstterm>Quaoar</firstterm> tõuseb umbes 15:00 kohaliku aja järgi ja loojub umbes 04:00. </para> +<para>Objekti kõrgus sõltub vaatleja asukohast Maal ning ajast. Vaikimisi võtab abivahend üle KStarsis parajasti kehtiva asukoha ja aja. Neid saab muuta kaardil <guilabel>Kuupäev ja asukoht</guilabel>. Asukoha muutmiseks klõpsa nuppu <guibutton>Vali linn...</guibutton>, mis avab <link linkend="setgeo">geograafilise asukoha</link> dialoogi, või sisesta pikkus- ja laiuskraad käsitsi vastavatele väljadele ning klõpsa nupule <guibutton>Uuenda</guibutton>. Kuupäeva muutmiseks kasuta valimist võimaldavat elementi <guilabel>Kuupäev</guilabel> ning klõpsa seejärel nupule <guibutton>Uuenda</guibutton>. Arvesta, et kuupäeva ja/või aja muutmisel uuendatakse automaatselt ka kõiki varem joonistatud kõveraid. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Joonista Päikese kõrgusekõver. Vaata, et sinu geograafiline asukoht ei oleks liiga ekvaatori lähedal. Muuda kuupäev näiteks mõneks juunikuu päevaks ning seejärel mõneks jaanuarikuu päevaks. Nüüd näed selgelt, miks on olemas aastaajad: talvel on Päike vähem aega horisondi kohal (päevad on lühemad) ning tema kõrgus jääb suhteliselt väikeseks. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Joonista Päikese kõrgusekõver. Vaata, et sinu geograafiline asukoht ei oleks liiga ekvaatori lähedal. Muuda kuupäev näiteks mõneks juunikuu päevaks ning seejärel mõneks jaanuarikuu päevaks. Nüüd näed selgelt, miks on olemas aastaajad: talvel on Päike vähem aega horisondi kohal (päevad on lühemad) ning tema kõrgus jääb suhteliselt väikeseks. </para> </tip> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook index 0d38d93e126..d7f5178d033 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/astroinfo.docbook @@ -1,9 +1,5 @@ <chapter id="astroinfo"> -<title ->The AstroInfo Project</title> +<title>The AstroInfo Project</title> -<para ->Siin leiab hulga lühiartikleid, mis selgitavad mitmesuguseid &kstars;is kasutatavaid astronoomilisi mõisteid ja nähtusi. Siit leiab vastuse peeaegu igale küsimusele alates koordinaatide süsteemist ja lõpetades taevamehaanikaga. </para -><para ->Mõned artiklid sisaldavad ka räägitu illustreerimiseks ülesandeid, mida saab täita &kstars;i abiga. </para> +<para>Siin leiab hulga lühiartikleid, mis selgitavad mitmesuguseid &kstars;is kasutatavaid astronoomilisi mõisteid ja nähtusi. Siit leiab vastuse peeaegu igale küsimusele alates koordinaatide süsteemist ja lõpetades taevamehaanikaga. </para><para>Mõned artiklid sisaldavad ka räägitu illustreerimiseks ülesandeid, mida saab täita &kstars;i abiga. </para> &contents; &skycoords; &cequator; &cpoles; &csphere; &ecliptic; &equinox; &geocoords; &greatcircle; &horizon; &hourangle; &meridian; &precession; &zenith; &julianday; &leapyear; &sidereal; &timezones; &utime; &blackbody; &darkmatter; &flux; &luminosity; ¶llax; &retrograde; &ellipgal; &spiralgal; &magnitude; &stars; &colorandtemp; </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook index 76d934696d0..04f7f3ee34b 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/blackbody.docbook @@ -2,69 +2,38 @@ <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Musta keha kiirgus</title> -<indexterm -><primary ->Musta keha kiirgus</primary> -<seealso ->Tähtede värv ja temperatuur</seealso> +<title>Musta keha kiirgus</title> +<indexterm><primary>Musta keha kiirgus</primary> +<seealso>Tähtede värv ja temperatuur</seealso> </indexterm> -<para ->Mõiste <firstterm ->must keha</firstterm -> tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab <firstterm ->soojuskiirgust</firstterm ->. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste <emphasis ->must keha</emphasis ->). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama <firstterm ->soojuskiirgust</firstterm ->. </para> +<para>Mõiste <firstterm>must keha</firstterm> tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab <firstterm>soojuskiirgust</firstterm>. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste <emphasis>must keha</emphasis>). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama <firstterm>soojuskiirgust</firstterm>. </para> -<para ->Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lainepikkusi paremini kui teisi. Selline ebaühtlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide näitel üsna keeruliseks. </para> +<para>Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lainepikkusi paremini kui teisi. Selline ebaühtlus on muutnud valguse, soojuse ja aine koostoime uurimise tavaliste objektide näitel üsna keeruliseks. </para> -<para ->Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. </para> +<para>Õnneks on võimalik luua peaaegu ideaalne must keha. Selleks tuleb võtta soojusjuhtivast materjalist, näiteks metallist kast. See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. </para> -<para ->20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. </para> +<para>20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. </para> -<para ->Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). </para> +<para>Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). </para> <para> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="blackbody.png" format="PNG"/> </imageobject> -<caption -><para -><phrase ->Joonis 1</phrase -></para -></caption> +<caption><para><phrase>Joonis 1</phrase></para></caption> </mediaobject> </para> -<para ->Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranžikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. </para> +<para>Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranžikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. </para> -<para ->1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga </para> +<para>1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga </para> <para> <mediaobject> @@ -74,22 +43,17 @@ </mediaobject> </para> -<para ->kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. </para> +<para>kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. </para> -<para ->Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on: <mediaobject -> <imageobject> +<para>Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on: <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="lambda_ex.png" format="PNG"/> </imageobject> </mediaobject> </para> -<para ->See langeb nähtava valguse rohelisse ossa, kuid Päike kiirgab ka nii lühema kui pikema lainepikkusega footoneid kui lambda(max), mistõttu inimsilm näeb Päikese valgust kollakas-valgena. </para> +<para>See langeb nähtava valguse rohelisse ossa, kuid Päike kiirgab ka nii lühema kui pikema lainepikkusega footoneid kui lambda(max), mistõttu inimsilm näeb Päikese valgust kollakas-valgena. </para> -<para ->1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega. </para> +<para>1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega. </para> <para> <mediaobject> @@ -99,11 +63,9 @@ </mediaobject> </para> -<para ->kus A on pindala, alfa võrdelisuskonstant ja T temperatuur Kelvini järgi. See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda. </para> +<para>kus A on pindala, alfa võrdelisuskonstant ja T temperatuur Kelvini järgi. See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda. </para> -<para ->Viis aastat hiljem jõudis austria füüsik Ludwig Eduard Boltzmann sama valemini ning tänapäeval tuntaksegi seda Stefan-Boltzmanni valemina. Kui me võtame sfäärilise tähe raadiusega R, siis selle helendus on </para> +<para>Viis aastat hiljem jõudis austria füüsik Ludwig Eduard Boltzmann sama valemini ning tänapäeval tuntaksegi seda Stefan-Boltzmanni valemina. Kui me võtame sfäärilise tähe raadiusega R, siis selle helendus on </para> <para> <mediaobject> @@ -113,9 +75,7 @@ </mediaobject> </para> -<para ->kus R on tähe raadius sentimeetrites ja alfa Stefan-Boltzmanni konstant, mille väärtus on: <mediaobject -> <imageobject> +<para>kus R on tähe raadius sentimeetrites ja alfa Stefan-Boltzmanni konstant, mille väärtus on: <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="alpha.png" format="PNG"/> </imageobject> </mediaobject> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook index a44d92c7c75..8744fd43d66 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-angdist.docbook @@ -1,39 +1,23 @@ <sect2 id="calc-angdist"> -<title ->Nurkkauguse moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Nurkkauguse moodul</tertiary> +<title>Nurkkauguse moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Nurkkauguse moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori nurkkauguse moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori nurkkauguse moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-angdist.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Nurkkaugus</phrase> + <phrase>Nurkkaugus</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Nurkkauguse abivahendit saab kasutada taevakaardi suvalise kahe punkti vahemaa mõõtmiseks. Selleks tuleb lihtsalt anda vajalike punktide <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilised koordinaadid</link -> ja klõpsata nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->. </para> -<para ->Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selle korral tuleb anda failinimi, milles on igal real neli arvu: mõlema punkti otsetõus ja kääne. Teine võimalus on anda millise tahes nelja koordinaadi väärtus kalkulaatoris (vastavad väärtused jäetakse sisendfailis lihtsalt vahele, kui need on määratud kalkulaatoris). </para> -<para ->Kui oled andnud nii sisend- kui väljundfaili nime, vajuta nupule <guibutton ->Käivita</guibutton -> ning väljundfail tekitataksegi. </para> +<para>Nurkkauguse abivahendit saab kasutada taevakaardi suvalise kahe punkti vahemaa mõõtmiseks. Selleks tuleb lihtsalt anda vajalike punktide <link linkend="equatorial">ekvaatorilised koordinaadid</link> ja klõpsata nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>. </para> +<para>Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selle korral tuleb anda failinimi, milles on igal real neli arvu: mõlema punkti otsetõus ja kääne. Teine võimalus on anda millise tahes nelja koordinaadi väärtus kalkulaatoris (vastavad väärtused jäetakse sisendfailis lihtsalt vahele, kui need on määratud kalkulaatoris). </para> +<para>Kui oled andnud nii sisend- kui väljundfaili nime, vajuta nupule <guibutton>Käivita</guibutton> ning väljundfail tekitataksegi. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook index fa9ea0a4cf7..c2fa4e9bb96 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-apcoords.docbook @@ -1,45 +1,22 @@ <sect2 id="calc-apcoords"> -<title ->Näivate koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Näivate koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Näivate koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Näivate koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori näivate koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori näivate koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-apcoords.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Näivad koordinaadid</phrase> + <phrase>Näivad koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Näivate koordinaatide moodul teisendab taevapunkti <firstterm ->kataloogi koordinaadid</firstterm -> sama punkti suvalise ajahetke <firstterm ->näivateks koordinaatideks</firstterm ->. Taevaobjektide koordinaadid ei ole fikseeritud <link linkend="ai-precession" ->pretsessiooni</link -> nutatsiooni ja aberratsiooni tõttu ning see moodul arvestab nende mõjuga. </para> -<para ->Mooduli kasutamiseks sisesta esmalt osas <guilabel ->Sihtmärgi aeg ja kuupäev</guilabel -> soovitud kuupäev ja kellaaeg. Seejärel anna osas <guilabel ->Kataloogi koordinaadid</guilabel -> objekti ametlikud koordinaadid. Siin saab määrata ka epohhi (tänapäevaste kataloogide puhul enamasti 2000,0). Lõpuks vajuta nuppu <guibutton ->Arvuta</guibutton ->, misjärel objekti koordinaadid vastaval ajal ilmuvad nähtavale osas <guilabel ->Näivad koordinaadid</guilabel ->. </para> +<para>Näivate koordinaatide moodul teisendab taevapunkti <firstterm>kataloogi koordinaadid</firstterm> sama punkti suvalise ajahetke <firstterm>näivateks koordinaatideks</firstterm>. Taevaobjektide koordinaadid ei ole fikseeritud <link linkend="ai-precession">pretsessiooni</link> nutatsiooni ja aberratsiooni tõttu ning see moodul arvestab nende mõjuga. </para> +<para>Mooduli kasutamiseks sisesta esmalt osas <guilabel>Sihtmärgi aeg ja kuupäev</guilabel> soovitud kuupäev ja kellaaeg. Seejärel anna osas <guilabel>Kataloogi koordinaadid</guilabel> objekti ametlikud koordinaadid. Siin saab määrata ka epohhi (tänapäevaste kataloogide puhul enamasti 2000,0). Lõpuks vajuta nuppu <guibutton>Arvuta</guibutton>, misjärel objekti koordinaadid vastaval ajal ilmuvad nähtavale osas <guilabel>Näivad koordinaadid</guilabel>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook index a65afe0629c..492365ef8d8 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-dayduration.docbook @@ -1,31 +1,21 @@ <sect2 id="calc-dayduration"> -<title ->Päeva kestvuse moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Päeva kestvuse moodul</tertiary> +<title>Päeva kestvuse moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Päeva kestvuse moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori päeva kestvuse moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori päeva kestvuse moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-daylength.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Päeva kestvus</phrase> + <phrase>Päeva kestvus</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul arvutab suvalise kuupäeva ja suvalise asukoha jaoks Maal välja päeva kestvuse, samuti päikesetõusu, keskpäeva ja päikeseloojangu aja. Kirjuta vajalikud geograafilised koordinaadid ja aeg ning vajuta nuppu <guibutton ->Arvuta</guibutton ->. </para> +<para>See moodul arvutab suvalise kuupäeva ja suvalise asukoha jaoks Maal välja päeva kestvuse, samuti päikesetõusu, keskpäeva ja päikeseloojangu aja. Kirjuta vajalikud geograafilised koordinaadid ja aeg ning vajuta nuppu <guibutton>Arvuta</guibutton>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook index c966ee6b8b9..0bd42c7793b 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-ecliptic.docbook @@ -1,45 +1,22 @@ <sect2 id="calc-ecliptic"> -<title ->Ekliptiliste koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Ekliptiliste koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Ekliptiliste koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Ekliptiliste koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori ekliptiliste koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori ekliptiliste koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-ecliptic.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Ekliptilised koordinaadid</phrase> + <phrase>Ekliptilised koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul võimaldab teisendada <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilised koordinaadid</link -> <link linkend="ecliptic" ->ekliptilisteks koordinaatideks</link -> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel ->Sisendkoordinaatide valik</guilabel ->, milliseid koordinaate kasutada sisendis. Seejärel anna vajalikud koordinaadid kas osas <guilabel ->Ekliptilised koordinaadid</guilabel -> või osas <guilabel ->Ekvaatorilised koordinaadid</guilabel ->. Lõpuks klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton -> ning näedki teisendatud koordinaate. </para> -<para ->Moodul sisaldab ka pakktöötluse režiimi, mis lubab teisendada mitu koordinaatidepaari korraga. Selleks peab olema sisendfail, milles igal real on kaks väärtust, nimelt sisendkoordinaatide paar (ükspuha kas ekvaatoriliste või ekliptiliste koordinaatide süsteemile vastav). Seejärel määra, milliseid koordinaate kasutatakse sisendina, samuti sisend- ja väljundfaili nimi. Lõpuks klõpsa nupule <guibutton ->Käivita</guibutton ->, millega luuakse väljundfail, mis sisaldabki teisendatud koordinaate (vastavalt sellele, mida määrasid sisendina, kas ekvaatorilised või ekliptilised). </para> +<para>See moodul võimaldab teisendada <link linkend="equatorial">ekvaatorilised koordinaadid</link> <link linkend="ecliptic">ekliptilisteks koordinaatideks</link> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel>Sisendkoordinaatide valik</guilabel>, milliseid koordinaate kasutada sisendis. Seejärel anna vajalikud koordinaadid kas osas <guilabel>Ekliptilised koordinaadid</guilabel> või osas <guilabel>Ekvaatorilised koordinaadid</guilabel>. Lõpuks klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton> ning näedki teisendatud koordinaate. </para> +<para>Moodul sisaldab ka pakktöötluse režiimi, mis lubab teisendada mitu koordinaatidepaari korraga. Selleks peab olema sisendfail, milles igal real on kaks väärtust, nimelt sisendkoordinaatide paar (ükspuha kas ekvaatoriliste või ekliptiliste koordinaatide süsteemile vastav). Seejärel määra, milliseid koordinaate kasutatakse sisendina, samuti sisend- ja väljundfaili nimi. Lõpuks klõpsa nupule <guibutton>Käivita</guibutton>, millega luuakse väljundfail, mis sisaldabki teisendatud koordinaate (vastavalt sellele, mida määrasid sisendina, kas ekvaatorilised või ekliptilised). </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook index 1726a4c2239..0f6be0881d9 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-eqgal.docbook @@ -1,42 +1,22 @@ <sect2 id="calc-eqgal"> -<title ->Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori ekvaatoriliste/galaktiliste koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-eqgal.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid</phrase> + <phrase>Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul teisendab <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilised koordinaadid</link -> <link linkend="galactic" ->galaktilisteks koordinaatideks</link -> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel ->Sisendi valik</guilabel ->, milliseid koordinaate teisendada, ning seejärel kirjuta koordinaadid kas rubriiki <guilabel ->galaktilised koordinaadid</guilabel -> või <guilabel ->ekvaatorilised</guilabel ->. Lõpuks vajuta nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->. </para> +<para>See moodul teisendab <link linkend="equatorial">ekvaatorilised koordinaadid</link> <link linkend="galactic">galaktilisteks koordinaatideks</link> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel>Sisendi valik</guilabel>, milliseid koordinaate teisendada, ning seejärel kirjuta koordinaadid kas rubriiki <guilabel>galaktilised koordinaadid</guilabel> või <guilabel>ekvaatorilised</guilabel>. Lõpuks vajuta nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook index 6023cbcb9dc..cdfed3b02d3 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-equinox.docbook @@ -1,37 +1,22 @@ <sect2 id="calc-equinox"> -<title ->Pööripäevade moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Pööripäevade moodul</tertiary> +<title>Pööripäevade moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Pööripäevade moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori pööripäevade moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori pööripäevade moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-equinox.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Pööripäevad</phrase> + <phrase>Pööripäevad</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para -><link linkend="ai-equinox" ->Pööripäevade</link -> moodul arvutab antud aasta pööripäevade kuupäeva ja kellaaja. Sul tuleb määrata aasta ning see, milline sündmus välja arvutada (kevadine, suvine, sügisene või talvine pööripäev). Seejärel klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->, mille järel näedki pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning vastava aastaaja kestust päevades. </para> -<para ->Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selleks peab olema sisendfail, kus iga rida sisaldab aastat, mille pööripäevad on vaja leida. Seejärel määra sisend- ja väljundfaili nimi ning klõpsa väljundfaili tekitamiseks nupule <guibutton ->Käivita</guibutton ->. Väljundfaili iga rida sisaldab sisendi aastat, iga pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning aastaaegade kestust. </para> +<para><link linkend="ai-equinox">Pööripäevade</link> moodul arvutab antud aasta pööripäevade kuupäeva ja kellaaja. Sul tuleb määrata aasta ning see, milline sündmus välja arvutada (kevadine, suvine, sügisene või talvine pööripäev). Seejärel klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>, mille järel näedki pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning vastava aastaaja kestust päevades. </para> +<para>Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Selleks peab olema sisendfail, kus iga rida sisaldab aastat, mille pööripäevad on vaja leida. Seejärel määra sisend- ja väljundfaili nimi ning klõpsa väljundfaili tekitamiseks nupule <guibutton>Käivita</guibutton>. Väljundfaili iga rida sisaldab sisendi aastat, iga pööripäeva kuupäeva ja kellaaega ning aastaaegade kestust. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook index f0ebed20f08..1a67c10da87 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-geodetic.docbook @@ -1,45 +1,22 @@ <sect2 id="calc-geodetic"> -<title ->Geodeetiliste koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Geodeetiliste koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Geodeetiliste koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Geodeetiliste koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori geodeetiliste koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori geodeetiliste koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-geodetic.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Geodeetilised koordinaadid</phrase> + <phrase>Geodeetilised koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Tavaline <link linkend="ai-geocoords" ->geograafiline koordinaatide süsteem</link -> eeldab, et Maa on ideaalne sfäär. See on peaaegu õige, mistõttu enamasti on geograafilised koordinaadid täiesti kasutuskõlbulikud. Kui aga vaja läheb väga suurt täpsust, tuleb arvestada Maa tegeliku kujuga. See on ellipsoid: ekvaatori ümbermõõt on umbes 0,3% pikem kui poolusi läbiv <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link ->. <firstterm ->Geodeetiline koordinaadistik</firstterm -> arvestab ellipsoidiga ning väljendab asukohta Maal Descartes'i koordinaatides (X, Y ja Z). </para> -<para ->Selle mooduli kasutamiseks vali kõigepealt osas <guilabel ->Sisendi valik</guilabel ->, millist koordinaatide süsteemi soovid ümber arvutada. Seejärel kirjuta vastavad koordinaadid kas rubriiki <guilabel ->Descartes'i koordinaadid</guilabel -> või <guilabel ->Geograafilised koordinaadid</guilabel -> ning klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->. </para> +<para>Tavaline <link linkend="ai-geocoords">geograafiline koordinaatide süsteem</link> eeldab, et Maa on ideaalne sfäär. See on peaaegu õige, mistõttu enamasti on geograafilised koordinaadid täiesti kasutuskõlbulikud. Kui aga vaja läheb väga suurt täpsust, tuleb arvestada Maa tegeliku kujuga. See on ellipsoid: ekvaatori ümbermõõt on umbes 0,3% pikem kui poolusi läbiv <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link>. <firstterm>Geodeetiline koordinaadistik</firstterm> arvestab ellipsoidiga ning väljendab asukohta Maal Descartes'i koordinaatides (X, Y ja Z). </para> +<para>Selle mooduli kasutamiseks vali kõigepealt osas <guilabel>Sisendi valik</guilabel>, millist koordinaatide süsteemi soovid ümber arvutada. Seejärel kirjuta vastavad koordinaadid kas rubriiki <guilabel>Descartes'i koordinaadid</guilabel> või <guilabel>Geograafilised koordinaadid</guilabel> ning klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook index 9babb9bfce1..13d945d0922 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-horizontal.docbook @@ -1,42 +1,22 @@ <sect2 id="calc-horiz"> -<title ->Horisondiliste koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Horisondiliste koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Horisondiliste koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Horisondiliste koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori horisondiliste koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori horisondiliste koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-horizontal.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Horisondilised koordinaadid</phrase> + <phrase>Horisondilised koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul teisendab <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilised koordinaadid</link -> <link linkend="horizontal" ->horisondilisteks koordinaatideks</link -> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel ->Sisendandmed</guilabel -> aeg, kuupäev ja geograafilised koordinaadid. Seejärel kirjuta rubriigis <guilabel ->ekvaatorilised koordinaadid</guilabel -> vastavad koordinaadid ja nende epohh. Kui klõpsad nüüd nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->, näed rubriigis <guilabel ->Horisondilised koordinaadid</guilabel -> vastavaid horisondilisi koordinaate. </para> +<para>See moodul teisendab <link linkend="equatorial">ekvaatorilised koordinaadid</link> <link linkend="horizontal">horisondilisteks koordinaatideks</link> ja vastupidi. Kõigepealt vali osas <guilabel>Sisendandmed</guilabel> aeg, kuupäev ja geograafilised koordinaadid. Seejärel kirjuta rubriigis <guilabel>ekvaatorilised koordinaadid</guilabel> vastavad koordinaadid ja nende epohh. Kui klõpsad nüüd nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>, näed rubriigis <guilabel>Horisondilised koordinaadid</guilabel> vastavaid horisondilisi koordinaate. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook index 2ef9323f284..72fe3813e38 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-julianday.docbook @@ -1,45 +1,27 @@ <sect2 id="calc-julian"> -<title ->Juuliuse päevade moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Juuliuse päevade moodul</tertiary> +<title>Juuliuse päevade moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Juuliuse päevade moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori juuliuse päevade moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori juuliuse päevade moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-julian.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Juuliuse päev</phrase> + <phrase>Juuliuse päev</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul võimaldab teisendada tavalisi kuupäevi, <link linkend="ai-julianday" ->juuliuse päevi</link -> ja <firstterm ->muudetud juuliuse päevi</firstterm ->. Muudetud juuliuse päev võrdub juuliuse päevaga -2 400 000,5. </para -><para ->Mooduli kasutamiseks vali, millist kuupäevasüsteemi soovid kasutada, ja kirjutas selles süsteemis kuupäev. Seejärel klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->, misjärel näed sama kuupäeva ülejäänud kahes süsteemis. </para> +<para>See moodul võimaldab teisendada tavalisi kuupäevi, <link linkend="ai-julianday">juuliuse päevi</link> ja <firstterm>muudetud juuliuse päevi</firstterm>. Muudetud juuliuse päev võrdub juuliuse päevaga -2 400 000,5. </para><para>Mooduli kasutamiseks vali, millist kuupäevasüsteemi soovid kasutada, ja kirjutas selles süsteemis kuupäev. Seejärel klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>, misjärel näed sama kuupäeva ülejäänud kahes süsteemis. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Millisele kalendripäevale vastab MJP = 0,0? </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Millisele kalendripäevale vastab MJP = 0,0? </para> </tip> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook index 8808752b556..e6d3a69acd4 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-planetcoords.docbook @@ -1,43 +1,22 @@ <sect2 id="calc-planetcoords"> -<title ->Planeetide koordinaatide moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Planeetide koordinaatide moodul</tertiary> +<title>Planeetide koordinaatide moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Planeetide koordinaatide moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori planeetide koordinaatide moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori planeetide koordinaatide moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-planetcoords.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Planeetide koordinaadid</phrase> + <phrase>Planeetide koordinaadid</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Planeetide koordinaatide moodul arvutab iga Päikesesüsteemi suurema objekti asukoha mis tahes ajal ja mis tahes geograafilisest asukohast vaadatuna. Selleks vali rippmenüüst <guilabel ->Päikesesüsteemi objekt</guilabel -> ning sisesta vajalik kuupäev, kellaaeg ja geograafilised koordinaadid (need on eelnevalt kindlaks määratud vastavalt &kstars;i seadistustele). Seejärel klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton -> ning näedki objekti <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilisi</link ->, <link linkend="horizontal" ->horisondilisi</link -> ja <link linkend="ecliptic" ->ekliptilisi</link -> koordinaate. </para> -<para ->Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Sul peab olema sisendfail, milles iga rida määrab ära sisendparameetrid (Päikesesüsteemi objekt, kuupäev, kellaaeg, pikkus- ja laiuskraad). Kalkulaatori aknas võib ka mõne neist väärtustest püsivalt kindlaks määrata (sellisel juhul jäetakse vastav väärtus sisendfaili lugemisel lihtsalt vahele). Määrata saab ka seda, millised väljundparameetrid tuleb arvutada (ekvaatorilised, horisondilised ja ekliptilised koordinaadid). Lõpuks määra sisend- ja väljundfaili nimi ning vajalike väärtustega väljundfaili tekitamiseks klõpsa nupule <guibutton ->Käivita</guibutton ->. </para> +<para>Planeetide koordinaatide moodul arvutab iga Päikesesüsteemi suurema objekti asukoha mis tahes ajal ja mis tahes geograafilisest asukohast vaadatuna. Selleks vali rippmenüüst <guilabel>Päikesesüsteemi objekt</guilabel> ning sisesta vajalik kuupäev, kellaaeg ja geograafilised koordinaadid (need on eelnevalt kindlaks määratud vastavalt &kstars;i seadistustele). Seejärel klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton> ning näedki objekti <link linkend="equatorial">ekvaatorilisi</link>, <link linkend="horizontal">horisondilisi</link> ja <link linkend="ecliptic">ekliptilisi</link> koordinaate. </para> +<para>Moodulil on ka pakktöötluse režiim. Sul peab olema sisendfail, milles iga rida määrab ära sisendparameetrid (Päikesesüsteemi objekt, kuupäev, kellaaeg, pikkus- ja laiuskraad). Kalkulaatori aknas võib ka mõne neist väärtustest püsivalt kindlaks määrata (sellisel juhul jäetakse vastav väärtus sisendfaili lugemisel lihtsalt vahele). Määrata saab ka seda, millised väljundparameetrid tuleb arvutada (ekvaatorilised, horisondilised ja ekliptilised koordinaadid). Lõpuks määra sisend- ja väljundfaili nimi ning vajalike väärtustega väljundfaili tekitamiseks klõpsa nupule <guibutton>Käivita</guibutton>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook index 692a2d18733..af637f985cf 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-precess.docbook @@ -1,43 +1,22 @@ <sect2 id="calc-precess"> -<title ->Pretsessioonimoodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Pretsessioonimoodul</tertiary> +<title>Pretsessioonimoodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Pretsessioonimoodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori pretsessioonimoodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori pretsessioonimoodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-precess.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Pretsessioon</phrase> + <phrase>Pretsessioon</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul sarnaneb <link linkend="calc-apcoords" ->näivate koordinaatide moodulile</link ->, kuid arvestab ainult <link linkend="ai-precession" ->pretsessiooni</link ->, mitte aga nutatsiooni või aberratsiooni. </para> -<para ->Mooduli kasutamiseks kirjuta osas <guilabel ->Sisendkoordinaadid</guilabel -> algkoordinaadid ja epohh. Rubriigis <guilabel ->Pretsessioonikoordinaadid</guilabel -> tuleb samuti määrata epohh. Seejärel klõpsa nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton -> ning rubriigis <guilabel ->Pretsessioonikoordinaadid</guilabel -> ilmuvad epohhile vastavad koordinaadid. </para> +<para>See moodul sarnaneb <link linkend="calc-apcoords">näivate koordinaatide moodulile</link>, kuid arvestab ainult <link linkend="ai-precession">pretsessiooni</link>, mitte aga nutatsiooni või aberratsiooni. </para> +<para>Mooduli kasutamiseks kirjuta osas <guilabel>Sisendkoordinaadid</guilabel> algkoordinaadid ja epohh. Rubriigis <guilabel>Pretsessioonikoordinaadid</guilabel> tuleb samuti määrata epohh. Seejärel klõpsa nupule <guibutton>Arvuta</guibutton> ning rubriigis <guilabel>Pretsessioonikoordinaadid</guilabel> ilmuvad epohhile vastavad koordinaadid. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook index a974992cfd1..369ce6ec6fb 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calc-sidereal.docbook @@ -1,37 +1,21 @@ <sect2 id="calc-sidereal"> -<title ->Täheaja moodul</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> -<tertiary ->Täheaja moodul</tertiary> +<title>Täheaja moodul</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> +<tertiary>Täheaja moodul</tertiary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Kalkulaatori täheaja moodul </screeninfo> +<screeninfo>Kalkulaatori täheaja moodul </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="calc-sidereal.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Täheaeg</phrase> + <phrase>Täheaeg</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See moodul teisendab <link linkend="ai-utime" ->maailmaaega</link -> kohalikuks <link linkend="ai-sidereal" ->täheajaks</link -> ja vastupidi. Kõigepealt vali sektsioonis <guilabel ->Sisendi valik</guilabel ->, kas sisestad andmed maailmaajas või täheajas. Lisaks sisestatud maailmaajale või täheajale tuleb määrata ka geograafiline pikkuskraad ja kuupäev ning seejärel klõpsata nupule <guibutton ->Arvuta</guibutton ->. </para> +<para>See moodul teisendab <link linkend="ai-utime">maailmaaega</link> kohalikuks <link linkend="ai-sidereal">täheajaks</link> ja vastupidi. Kõigepealt vali sektsioonis <guilabel>Sisendi valik</guilabel>, kas sisestad andmed maailmaajas või täheajas. Lisaks sisestatud maailmaajale või täheajale tuleb määrata ka geograafiline pikkuskraad ja kuupäev ning seejärel klõpsata nupule <guibutton>Arvuta</guibutton>. </para> </sect2> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook index edee20e485f..a6642cda386 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/calculator.docbook @@ -1,101 +1,28 @@ <sect1 id="tool-calculator"> -<title ->Astrokalkulaator</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Astrokalkulaator</secondary> +<title>Astrokalkulaator</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Astrokalkulaator</secondary> </indexterm> -<para ->&kstars;i astrokalkulaatori moodulid võimaldavad oma käega arvutada mitmeid asju, mida muidu rakendus taustal arvutab. Moodulid on rühmitatud vastavalt teemale: <itemizedlist -><title ->Koordinaatide teisendajad</title> -<listitem -><para -><link linkend="calc-angdist" ->Nurkkaugus</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-apcoords" ->Näivad koordinaadid</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-ecliptic" ->Ekliptilised koordinaadid</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-eqgal" ->Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-horiz" ->Horisondilised koordinaadid</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-precess" ->Pretsessioon</link -></para -></listitem> +<para>&kstars;i astrokalkulaatori moodulid võimaldavad oma käega arvutada mitmeid asju, mida muidu rakendus taustal arvutab. Moodulid on rühmitatud vastavalt teemale: <itemizedlist><title>Koordinaatide teisendajad</title> +<listitem><para><link linkend="calc-angdist">Nurkkaugus</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-apcoords">Näivad koordinaadid</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-ecliptic">Ekliptilised koordinaadid</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-eqgal">Ekvaatorilised/galaktilised koordinaadid</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-horiz">Horisondilised koordinaadid</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-precess">Pretsessioon</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Maa-kesksed koordinaadid</title> -<listitem -><para -><link linkend="calc-geodetic" ->Geodeetilised koordinaadid</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Maa-kesksed koordinaadid</title> +<listitem><para><link linkend="calc-geodetic">Geodeetilised koordinaadid</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Päikesesüsteem</title> -<listitem -><para -><link linkend="calc-planetcoords" ->Planeetide koordinaadid</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Päikesesüsteem</title> +<listitem><para><link linkend="calc-planetcoords">Planeetide koordinaadid</link></para></listitem> </itemizedlist> -<itemizedlist -><title ->Ajakalkulaatorid</title> -<listitem -><para -><link linkend="calc-dayduration" ->Päeva kestvus</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-equinox" ->Pööripäevad</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-julian" ->Juuliuse päev</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="calc-sidereal" ->Täheaeg</link -></para -></listitem> +<itemizedlist><title>Ajakalkulaatorid</title> +<listitem><para><link linkend="calc-dayduration">Päeva kestvus</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-equinox">Pööripäevad</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-julian">Juuliuse päev</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="calc-sidereal">Täheaeg</link></para></listitem> </itemizedlist> </para> &calc-angdist; &calc-apcoords; &calc-ecliptic; &calc-eqgal; &calc-horiz; &calc-precess; &calc-geodetic; &calc-planetcoords; &calc-dayduration; &calc-equinox; &calc-julian; &calc-sidereal; </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook index 6a21d96ca17..a9e5eca8708 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cequator.docbook @@ -1,34 +1,11 @@ <sect1 id="ai-cequator"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Taevaekvaator</title> -<indexterm -><primary ->Taevaekvaator</primary> -<seealso ->Ekvaatorilised koordinaadid</seealso> +<title>Taevaekvaator</title> +<indexterm><primary>Taevaekvaator</primary> +<seealso>Ekvaatorilised koordinaadid</seealso> </indexterm> -<para -><firstterm ->Taevaekvaator</firstterm -> on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link -> <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääril</link ->. See on <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilise koordinaadistiku</link -> põhitasand, kus seda defineeritakse nullkraadilise käändega punktide kogumina. Ühtlasi on see Maa ekvaatori projektsioon taevas. </para> -<para ->Taevaekvaator ja <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link -> asetsevad 23,5 kraadilise nurga all. Nende lõikekohad on kevadine ja sügisene <link linkend="ai-equinox" ->võrdpäevsuspunkt</link ->. </para> +<para><firstterm>Taevaekvaator</firstterm> on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>. See on <link linkend="equatorial">ekvaatorilise koordinaadistiku</link> põhitasand, kus seda defineeritakse nullkraadilise käändega punktide kogumina. Ühtlasi on see Maa ekvaatori projektsioon taevas. </para> +<para>Taevaekvaator ja <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link> asetsevad 23,5 kraadilise nurga all. Nende lõikekohad on kevadine ja sügisene <link linkend="ai-equinox">võrdpäevsuspunkt</link>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook index 8617162e549..81abdb9b87a 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/colorandtemp.docbook @@ -2,122 +2,62 @@ <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Tähtede värv ja temperatuur</title> -<indexterm -><primary ->Tähtede värv ja temperatuur</primary> -<seealso ->Musta keha kiirgus</seealso -> <seealso ->Tähesuuruse skaala</seealso -> </indexterm> +<title>Tähtede värv ja temperatuur</title> +<indexterm><primary>Tähtede värv ja temperatuur</primary> +<seealso>Musta keha kiirgus</seealso> <seealso>Tähesuuruse skaala</seealso> </indexterm> -<para ->Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. Talvel võib Orioni tähtkujus jälgida imeilusat kontrasti Orioni "kaenlaaluses" asuva punase Betelgeuse ja õlal paikneva sinise Bellatriksi vahel. Miks tähed üldse eri värvi peaksid olema, oli saladus veel paarisaja aasta eest, kuni füüsikud lõpuks hakkasid aru saama valguse olemusest ning aine omadustest erakordselt kõrgete temperatuuride puhul. </para> +<para>Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. Talvel võib Orioni tähtkujus jälgida imeilusat kontrasti Orioni "kaenlaaluses" asuva punase Betelgeuse ja õlal paikneva sinise Bellatriksi vahel. Miks tähed üldse eri värvi peaksid olema, oli saladus veel paarisaja aasta eest, kuni füüsikud lõpuks hakkasid aru saama valguse olemusest ning aine omadustest erakordselt kõrgete temperatuuride puhul. </para> -<para ->Konkreetsemalt oli see <link linkend="ai-blackbody" ->musta keha kiirgus</link ->, mis võimaldas meil aru saada erinevate tähevärvide loomusest. Veidi pärast seda, kui oli taibatud musta keha kiirguse olemust, märgati, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel (alates mõnest tuhandest kuni umbes 50 000 kelvinini). Siit tulenes ilmne järeldus, et tähed sarnanevad musta kehaga ja et tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. </para> +<para>Konkreetsemalt oli see <link linkend="ai-blackbody">musta keha kiirgus</link>, mis võimaldas meil aru saada erinevate tähevärvide loomusest. Veidi pärast seda, kui oli taibatud musta keha kiirguse olemust, märgati, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel (alates mõnest tuhandest kuni umbes 50 000 kelvinini). Siit tulenes ilmne järeldus, et tähed sarnanevad musta kehaga ja et tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. </para> -<para ->Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. </para> +<para>Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. </para> -<para ->Tähe pinnatemperatuuri hindamiseks saab kasutada tuntud suhet musta keha temperatuuri ning selle kiiratava valguse lainepikkuse vahel. See tähendab, et kui musta keha temperatuur suureneb, muutub tema spektri lainepikkus lühemaks (sinisemaks). Seda näitab joonis 1, kus on kujutatud kolme hüpoteetilise tähe kiirgamisvõime ja lainepikkuse seost. "Vikerkaar" osutab lainepikkuse sellele vahemikule, mida suudab tajuda inimsilm. </para> +<para>Tähe pinnatemperatuuri hindamiseks saab kasutada tuntud suhet musta keha temperatuuri ning selle kiiratava valguse lainepikkuse vahel. See tähendab, et kui musta keha temperatuur suureneb, muutub tema spektri lainepikkus lühemaks (sinisemaks). Seda näitab joonis 1, kus on kujutatud kolme hüpoteetilise tähe kiirgamisvõime ja lainepikkuse seost. "Vikerkaar" osutab lainepikkuse sellele vahemikule, mida suudab tajuda inimsilm. </para> <para> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="star_colors.png" format="PNG"/> </imageobject> -<caption -><para -><phrase ->Joonis 1</phrase -></para -></caption> +<caption><para><phrase>Joonis 1</phrase></para></caption> </mediaobject> </para> -<para ->See lihtne meetod on põhimõtteliselt korrektne, kuid selle abil ei saa teada tähe täpset temperatuuri, sest tähed <emphasis ->ei ole</emphasis -> ideaalsed mustad kehad. Mitmesuguste elementide olemasolu tähtede atmosfääris põhjustab teatud lainepikkuste neeldumist. Et neeldumisjooned ei ole mitte ühtlaselt üle spektri jaotunud, võivad nad spektri tippu moonutada. Pealegi on tähe kasutuskõlbliku spektri hankimine väga aeganõudev tegevus ega ole kindlasti mõeldav, kui vaja on käsitleda suuri tähehulki. </para> - -<para ->Teine meetod kasutab fotomeetriat, mõõtes erinevaid filtreid läbiva valguse intensiivsust. Iga filter lubab läbi minna <emphasis ->ainult</emphasis -> teatud spektriosal, ülejäänul aga mitte. Üheks laialt levinud fotomeetriasüsteemiks on <firstterm ->Johnsoni UBV süsteem</firstterm ->, mis kasutab kolme ribapääsfiltrit - U ("ultraviolett"), B ("sinine") ja V ("nähtav" ehk "kollane") -, mis tähistavad vastavalt elektromagnetkiirguse spektri erinevaid osi. </para> - -<para ->UBV fotomeetria rakendab valgustundlikke seadmeid (filmi- või CCD-kaamerad), suunates teleskoobi tähele, et mõõta eraldi igat filtrit läbiva valguse intensiivsust. Selle tulemusena saadakse kolm näivat heledust ehk <link linkend="ai-flux" ->valgsust</link -> (energiakogus cm^2 kohta sekundis), mille tähiseks on Fu, Fb ja Fv. Valgsuse suhtega Fu/Fb ning Fb/Fv hinnatakse tähtede "värvi" ning neid saab kasutada tähtede temperatuuriskaala loomiseks. Üldiselt võib öelda, et mida suurem on tähe Fu/Fb ja Fb/Fv suhe, seda suurem on tema pinnatemperatuur. </para> - -<para ->Näiteks Orioni tähe Bellatriksi puhul on suhe Fb/Fv = 1,22, mis tähendab, et see paistab läbi B-filtri heledamana kui läbi V-filtri. Bellatriksi suhe Fu/Fb on aga 2,22, seega kõige heledamana paistab ta läbi U-filtri. See osutab, et täht peab olema väga kuum, sest tema spektri tipp asub kusagil U-filtri ehk päris lühikeste lainepikkuste piirkonnas. Bellatriksi pinnatemperatuur (see on määratud tema spektrit üksikasjalike mudelitega võrreldes, mis arvestavad ka neeldumisjooni) on umbes 25 000 Kelvinit. </para> - -<para ->Me võime korrata sama analüüsi tähega Betelgeuse. Selle suhted Fb/Fv ja Fu/Fb on vastavalt 0,15 ja 0,18, seega on see kõige heledam V-filtris ja kõige tuhmim U-filtris. Niisiis peab Betelgeuse spektri tipp asuma kusagil V-filtri ehk päris suurte lainepikkuste piirkonnas. Betelgeuse pinnatemperatuur on kõigest 2400 kraadi Kelvini järgi. </para> - -<para ->Astronoomid eelistavad väljendada tähtede värvi pigem <link linkend="ai-magnitude" ->magnituudides</link -> kui <link linkend="ai-flux" ->valgsuses</link ->. Kui nüüd uuesti võtta ette sinine Bellatriks, siis tema värviindeks on </para> - -<para ->B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (1,22) = -0,22 </para> - -<para ->Punase Betelgeuse värviindeks on aga </para> - -<para ->B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (0,18) = 1,85 </para> - -<para ->Värviindeksid ja <link linkend="ai-magnitude" ->magnituudid</link -> kulgevad tagurpidi. <emphasis ->Kuumadel ja sinistel</emphasis -> tähtedel on B-V väärtus <emphasis ->väiksem ja negatiivsem</emphasis -> kui jahedamatel ja punasematel tähtedel. </para> - -<para ->Astronoomid saavad värviindekseid pärast punanihke ja tähtedevahelise hajumise muutujaid arvesse võttes välja arvutada antud tähe täpse temperatuuri. B-V ja temperatuuri vahelist seost selgitab joonis 2. </para> +<para>See lihtne meetod on põhimõtteliselt korrektne, kuid selle abil ei saa teada tähe täpset temperatuuri, sest tähed <emphasis>ei ole</emphasis> ideaalsed mustad kehad. Mitmesuguste elementide olemasolu tähtede atmosfääris põhjustab teatud lainepikkuste neeldumist. Et neeldumisjooned ei ole mitte ühtlaselt üle spektri jaotunud, võivad nad spektri tippu moonutada. Pealegi on tähe kasutuskõlbliku spektri hankimine väga aeganõudev tegevus ega ole kindlasti mõeldav, kui vaja on käsitleda suuri tähehulki. </para> + +<para>Teine meetod kasutab fotomeetriat, mõõtes erinevaid filtreid läbiva valguse intensiivsust. Iga filter lubab läbi minna <emphasis>ainult</emphasis> teatud spektriosal, ülejäänul aga mitte. Üheks laialt levinud fotomeetriasüsteemiks on <firstterm>Johnsoni UBV süsteem</firstterm>, mis kasutab kolme ribapääsfiltrit - U ("ultraviolett"), B ("sinine") ja V ("nähtav" ehk "kollane") -, mis tähistavad vastavalt elektromagnetkiirguse spektri erinevaid osi. </para> + +<para>UBV fotomeetria rakendab valgustundlikke seadmeid (filmi- või CCD-kaamerad), suunates teleskoobi tähele, et mõõta eraldi igat filtrit läbiva valguse intensiivsust. Selle tulemusena saadakse kolm näivat heledust ehk <link linkend="ai-flux">valgsust</link> (energiakogus cm^2 kohta sekundis), mille tähiseks on Fu, Fb ja Fv. Valgsuse suhtega Fu/Fb ning Fb/Fv hinnatakse tähtede "värvi" ning neid saab kasutada tähtede temperatuuriskaala loomiseks. Üldiselt võib öelda, et mida suurem on tähe Fu/Fb ja Fb/Fv suhe, seda suurem on tema pinnatemperatuur. </para> + +<para>Näiteks Orioni tähe Bellatriksi puhul on suhe Fb/Fv = 1,22, mis tähendab, et see paistab läbi B-filtri heledamana kui läbi V-filtri. Bellatriksi suhe Fu/Fb on aga 2,22, seega kõige heledamana paistab ta läbi U-filtri. See osutab, et täht peab olema väga kuum, sest tema spektri tipp asub kusagil U-filtri ehk päris lühikeste lainepikkuste piirkonnas. Bellatriksi pinnatemperatuur (see on määratud tema spektrit üksikasjalike mudelitega võrreldes, mis arvestavad ka neeldumisjooni) on umbes 25 000 Kelvinit. </para> + +<para>Me võime korrata sama analüüsi tähega Betelgeuse. Selle suhted Fb/Fv ja Fu/Fb on vastavalt 0,15 ja 0,18, seega on see kõige heledam V-filtris ja kõige tuhmim U-filtris. Niisiis peab Betelgeuse spektri tipp asuma kusagil V-filtri ehk päris suurte lainepikkuste piirkonnas. Betelgeuse pinnatemperatuur on kõigest 2400 kraadi Kelvini järgi. </para> + +<para>Astronoomid eelistavad väljendada tähtede värvi pigem <link linkend="ai-magnitude">magnituudides</link> kui <link linkend="ai-flux">valgsuses</link>. Kui nüüd uuesti võtta ette sinine Bellatriks, siis tema värviindeks on </para> + +<para>B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (1,22) = -0,22 </para> + +<para>Punase Betelgeuse värviindeks on aga </para> + +<para>B - V = -2,5 log (Fb/Fv) = -2,5 log (0,18) = 1,85 </para> + +<para>Värviindeksid ja <link linkend="ai-magnitude">magnituudid</link> kulgevad tagurpidi. <emphasis>Kuumadel ja sinistel</emphasis> tähtedel on B-V väärtus <emphasis>väiksem ja negatiivsem</emphasis> kui jahedamatel ja punasematel tähtedel. </para> + +<para>Astronoomid saavad värviindekseid pärast punanihke ja tähtedevahelise hajumise muutujaid arvesse võttes välja arvutada antud tähe täpse temperatuuri. B-V ja temperatuuri vahelist seost selgitab joonis 2. </para> <para> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="color_indices.png"/> </imageobject> -<caption -><para -><phrase ->Joonis 2</phrase -></para -></caption> +<caption><para><phrase>Joonis 2</phrase></para></caption> </mediaobject> </para> -<para ->Päikesel, mille pinnatemperatuur on 5800 K, on B-V indeks 0,62. </para> +<para>Päikesel, mille pinnatemperatuur on 5800 K, on B-V indeks 0,62. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook index 586c538e60c..a6caa810cd6 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/commands.docbook @@ -1,854 +1,252 @@ <chapter id="commands"> -<title ->Käskude seletused</title> +<title>Käskude seletused</title> <sect1 id="kstars-menus"> -<title ->Menüükäsud</title> -<indexterm -><primary ->Käsud</primary -><secondary ->Menüü</secondary -></indexterm> +<title>Menüükäsud</title> +<indexterm><primary>Käsud</primary><secondary>Menüü</secondary></indexterm> <sect2 id="filemenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Fail</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Fail</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->N</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Uus aken</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab &kstars;i uue akna </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->W</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Sulge aken</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Sulgeb &kstars;i akna </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->D</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Laadi andmed alla...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab abivahendi <guilabel ->Täiendavate andmefailide allalaadimine</guilabel -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->O</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Ava FITS...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Aeg</guimenu -> <guimenuitem ->Salvesta taevakujutis...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Salvestab praeguse taevavaate </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->P</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Käivita skript...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Käivitab määratava KStarsi skripti </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->P</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Trüki...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Saadab käesoleva taevakaardi printerile (või salvestab PostScript/PDF failiks) </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Q</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Fail</guimenu -> <guimenuitem ->Välju</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Väljub &kstars;ist </para -></listitem> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>N</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Uus aken</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab &kstars;i uue akna </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>W</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Sulge aken</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Sulgeb &kstars;i akna </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>D</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Laadi andmed alla...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab abivahendi <guilabel>Täiendavate andmefailide allalaadimine</guilabel> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>O</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Ava FITS...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Aeg</guimenu> <guimenuitem>Salvesta taevakujutis...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Salvestab praeguse taevavaate </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>P</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Käivita skript...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Käivitab määratava KStarsi skripti </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>P</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Trüki...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Saadab käesoleva taevakaardi printerile (või salvestab PostScript/PDF failiks) </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Q</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Fail</guimenu> <guimenuitem>Välju</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Väljub &kstars;ist </para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="timemenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Aeg</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Aeg</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->E</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Aeg</guimenu -> <guimenuitem ->Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Sünkroniseerib rakenduse aja süsteemi kellaga</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Aeg</guimenu -> <guimenuitem ->Sea aeg...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Võimalus määrata aega ja kuupäeva</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Aeg</guimenu -> <guimenuitem ->Käivita/peata kell</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab ajaarvestamist</para -></listitem> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>E</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Aeg</guimenu> <guimenuitem>Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Sünkroniseerib rakenduse aja süsteemi kellaga</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Aeg</guimenu> <guimenuitem>Sea aeg...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Võimalus määrata aega ja kuupäeva</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Aeg</guimenu> <guimenuitem>Käivita/peata kell</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab ajaarvestamist</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="pointmenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Osutamine</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Osutamine</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->Z</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Seniit</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate <link linkend="ai-zenith" ->seniidile</link -> (punkt otse vaatleja pea kohal) </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->N</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Põhi</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->E</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Ida</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate idapunktile horisondil</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->S</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Lõuna</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->W</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Lääs</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->M</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Määra fookus käsitsi...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate määratud <link linkend="ai-skycoords" ->taevakoordinaatidele</link -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Leia objekt</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Võimaldab otsida objekti nime järgi <link linkend="findobjects" ->objektide leidmise dialoogis</link -></para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->T</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Osutamine</guimenu -> <guimenuitem ->Lülita jälgimine sisse/Peata jälgimine</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab jälgimise sisse/välja. Jälgimise ajal jääb vaade tsentreerituks määratud asukohale või objektile.</para -></listitem> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>Z</keycap> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Seniit</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate <link linkend="ai-zenith">seniidile</link> (punkt otse vaatleja pea kohal) </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>N</keycap> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Põhi</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>E</keycap> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Ida</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate idapunktile horisondil</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>S</keycap> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Lõuna</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>W</keycap> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Lääs</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>M</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Määra fookus käsitsi...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate määratud <link linkend="ai-skycoords">taevakoordinaatidele</link> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Leia objekt</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Võimaldab otsida objekti nime järgi <link linkend="findobjects">objektide leidmise dialoogis</link></para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>T</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Osutamine</guimenu> <guimenuitem>Lülita jälgimine sisse/Peata jälgimine</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab jälgimise sisse/välja. Jälgimise ajal jääb vaade tsentreerituks määratud asukohale või objektile.</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="viewmenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Vaade</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Vaade</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->+</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Suurenda</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Suurendab vaadet</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->-</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Vähenda</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Vähendab vaadet</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Z</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Vaikesuurendus</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Taastab vaikesuurenduse</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;&Shift;<keycap ->Z</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Vaatevälja nurk...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Võimaldab määrata vaatevälja nurga</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Z</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Täisekraanirežiim</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycap ->Tühikuklahv</keycap -> </shortcut -> <guimenu ->Vaade</guimenu -> <guimenuitem ->Horisondilised/ekvaatorilised koordinaadid</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab <link linkend="horizontal" ->horisondilist</link -> ja <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilist</link -> <link linkend="ai-skycoords" ->koordinaadistikku</link -></para -></listitem> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>+</keycap> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Suurenda</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Suurendab vaadet</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>-</keycap> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Vähenda</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Vähendab vaadet</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Z</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Vaikesuurendus</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Taastab vaikesuurenduse</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;&Shift;<keycap>Z</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Vaatevälja nurk...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Võimaldab määrata vaatevälja nurga</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Z</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Täisekraanirežiim</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycap>Tühikuklahv</keycap> </shortcut> <guimenu>Vaade</guimenu> <guimenuitem>Horisondilised/ekvaatorilised koordinaadid</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab <link linkend="horizontal">horisondilist</link> ja <link linkend="equatorial">ekvaatorilist</link> <link linkend="ai-skycoords">koordinaadistikku</link></para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="devicemenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Seadmed</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Seadmed</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->Teleskoobinõustaja...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab <guilabel ->teleskoobinõustaja</guilabel ->, mis aitab ühendada teleskoobi arvutiga ning juhtida seda &kstars;i keskkonnas.</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->Seadmehaldur</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab seadmehalduri, kus on võimalik seadmete draivereid käivitada või peatada ning võtta ühendust INDI võrguserveritega.</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -><guimenuitem ->INDI juhtimiskeskus</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab INDI juhtimiskeskuse, mis võimaldab kontrollida kõiki seadme toetatud võimalusi.</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->Taeva pildistamine...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Hangib pildid CCD kaameralt või veebikaameralt</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->INDI seadistamine</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Avab dialoogi, kus saab seadistada INDIga seotud võimalusi, näiteks seadme automaatset uuendamist.</para -></listitem> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>Teleskoobinõustaja...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab <guilabel>teleskoobinõustaja</guilabel>, mis aitab ühendada teleskoobi arvutiga ning juhtida seda &kstars;i keskkonnas.</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>Seadmehaldur</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab seadmehalduri, kus on võimalik seadmete draivereid käivitada või peatada ning võtta ühendust INDI võrguserveritega.</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu><guimenuitem>INDI juhtimiskeskus</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab INDI juhtimiskeskuse, mis võimaldab kontrollida kõiki seadme toetatud võimalusi.</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>Taeva pildistamine...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Hangib pildid CCD kaameralt või veebikaameralt</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>INDI seadistamine</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab dialoogi, kus saab seadistada INDIga seotud võimalusi, näiteks seadme automaatset uuendamist.</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="toolmenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Tööriistad</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Tööriistad</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->C</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Kalkulaator...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>C</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Kalkulaator...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-calculator" ->astrokalkulaatori</link ->, mis võimaldab oma käega kasutada paljusid &kstars;i matemaatilisi funktsioone. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-calculator">astrokalkulaatori</link>, mis võimaldab oma käega kasutada paljusid &kstars;i matemaatilisi funktsioone. </para> </listitem> </varlistentry> -<varlistentry -> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->L</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Vaatlusnimekiri...</guimenuitem -> </menuchoice -></term -> -<listitem -> -<para ->Avab <link linkend="tool-observinglist" ->vaatlusnimekirja</link ->, mis võimaldab mugavalt hallata sinu valitud objekte.</para> -</listitem -> -</varlistentry -> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->V</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->AAVSO heleduskõverad...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>L</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Vaatlusnimekiri...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem> +<para>Avab <link linkend="tool-observinglist">vaatlusnimekirja</link>, mis võimaldab mugavalt hallata sinu valitud objekte.</para> +</listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>V</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>AAVSO heleduskõverad...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-aavso" ->AAVSO heleduskõverate loomise</link -> vahendi, mis võimaldab tõmmata Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni veebileheküljelt mis tahes muutliku tähe heleduskõvera. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-aavso">AAVSO heleduskõverate loomise</link> vahendi, mis võimaldab tõmmata Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni veebileheküljelt mis tahes muutliku tähe heleduskõvera. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->A</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Kõrgus/aeg</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>A</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Kõrgus/aeg</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab abivahendi <link linkend="tool-altvstime" ->Kõrgus/aeg</link -> abivahendi, mis joonistab mis tahes objekti kõrguse ajateljel. See on kasulik näiteks vaatluste planeerimisel. </para> +<para>Avab abivahendi <link linkend="tool-altvstime">Kõrgus/aeg</link> abivahendi, mis joonistab mis tahes objekti kõrguse ajateljel. See on kasulik näiteks vaatluste planeerimisel. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->U</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Mis on täna vaadata...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>U</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Mis on täna vaadata...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-whatsup" ->Mis on täna vaadata</link -> abivahendi, mille abil saab näha kõiki taevakehi, mida saab antud kuupäeval sinu asukohas vaadelda. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-whatsup">Mis on täna vaadata</link> abivahendi, mille abil saab näha kõiki taevakehi, mida saab antud kuupäeval sinu asukohas vaadelda. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->B</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Skriptilooja...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>B</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Skriptilooja...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptilooja</link ->, mille abil saab graafiliselt luua &kstars;i DCOP skripte. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptilooja</link>, mille abil saab graafiliselt luua &kstars;i DCOP skripte. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Y</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Päikesesüsteem...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Y</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Päikesesüsteem...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-solarsys" ->Päikesesüsteemi vaataja</link ->, mis annab ülevaate Päikesesüsteemist parajasti kehtival ajahetkel. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-solarsys">Päikesesüsteemi vaataja</link>, mis annab ülevaate Päikesesüsteemist parajasti kehtival ajahetkel. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->J</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> <guimenuitem ->Jupiteri kuud...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>J</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Tööriistad</guimenu> <guimenuitem>Jupiteri kuud...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Avab <link linkend="tool-jmoons" ->Jupiteri kuude abivahendi</link ->, mis näitab Jupiteri nelja heledama kuu asukohta ajateljel. </para> +<para>Avab <link linkend="tool-jmoons">Jupiteri kuude abivahendi</link>, mis näitab Jupiteri nelja heledama kuu asukohta ajateljel. </para> </listitem> </varlistentry> @@ -856,401 +254,143 @@ </sect2> <sect2 id="settingmenu"> -<title ->Menüü <guimenu ->Seadistused</guimenu -></title> +<title>Menüü <guimenu>Seadistused</guimenu></title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Infokastid</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida infokastid/Näita infokaste</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab kõigi kolme infokasti näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Infokastid</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida aeg/Näita aega</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab aja infokasti näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Infokastid</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida fookus/Näita fookust</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab fookuse infokasti näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Infokastid</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida asukoht/Näita asukohta</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab asukoha infokasti näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Tööriistaribad</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida/Näita põhitööriistariba</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab põhitööriistariba näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Tööriistaribad</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida/Näita vaateriba</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab vaateriba näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Olekuriba</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida/Näita olekuriba</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab olekuriba näitamise sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Olekuriba</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida asimuudi/kõrguseväli/Näita asimuudi/kõrgusevälja</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Olekuriba</guisubmenu -> <guimenuitem ->Peida otsetõusu/käändeväli/Näita otsetõusu/käändevälja</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Värviskeemid</guisubmenu -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->See alammenüü sisaldab kõiki määratud värviskeeme, kaasa arvatud sinu looduid. Mingi elemendi valimine rakendab seda automaatselt. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guisubmenu ->Vaatevälja sümbolid</guisubmenu -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Alammenüü toob ära vaatevälja sümbolid, mis joonistatakse vaate keskele. Nimekirjast võib valida eelnevalt määratud sümbolid (puudub, 7x35 binokkel, üks kraad, HST WFPC2 või 30 m 1,3 cm korral), samuti saab määrata oma sümboli või muuta olemasolevat, kui valida võimalus <guimenuitem ->Redigeeri vaatevälja sümboleid...</guimenuitem -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><menuchoice -><shortcut -> <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->G</keycap -></keycombo -> </shortcut -> <guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guimenuitem ->Geograafiline...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Infokastid</guisubmenu> <guimenuitem>Peida infokastid/Näita infokaste</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab kõigi kolme infokasti näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Infokastid</guisubmenu> <guimenuitem>Peida aeg/Näita aega</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab aja infokasti näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Infokastid</guisubmenu> <guimenuitem>Peida fookus/Näita fookust</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab fookuse infokasti näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Infokastid</guisubmenu> <guimenuitem>Peida asukoht/Näita asukohta</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab asukoha infokasti näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Tööriistaribad</guisubmenu> <guimenuitem>Peida/Näita põhitööriistariba</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab põhitööriistariba näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Tööriistaribad</guisubmenu> <guimenuitem>Peida/Näita vaateriba</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab vaateriba näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Olekuriba</guisubmenu> <guimenuitem>Peida/Näita olekuriba</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab olekuriba näitamise sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Olekuriba</guisubmenu> <guimenuitem>Peida asimuudi/kõrguseväli/Näita asimuudi/kõrgusevälja</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Olekuriba</guisubmenu> <guimenuitem>Peida otsetõusu/käändeväli/Näita otsetõusu/käändevälja</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Lülitab hiirekursori asukoha horisondiliste koordinaatide näitamise olekuribal sisse/välja </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Värviskeemid</guisubmenu> </menuchoice></term> +<listitem><para>See alammenüü sisaldab kõiki määratud värviskeeme, kaasa arvatud sinu looduid. Mingi elemendi valimine rakendab seda automaatselt. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guisubmenu>Vaatevälja sümbolid</guisubmenu> </menuchoice></term> +<listitem><para>Alammenüü toob ära vaatevälja sümbolid, mis joonistatakse vaate keskele. Nimekirjast võib valida eelnevalt määratud sümbolid (puudub, 7x35 binokkel, üks kraad, HST WFPC2 või 30 m 1,3 cm korral), samuti saab määrata oma sümboli või muuta olemasolevat, kui valida võimalus <guimenuitem>Redigeeri vaatevälja sümboleid...</guimenuitem> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><shortcut> <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>G</keycap></keycombo> </shortcut> <guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>Geograafiline...</guimenuitem> </menuchoice></term> <listitem> -<para ->Võimalus valida uus <link linkend="setgeo" ->geograafiline asukoht</link -> </para> +<para>Võimalus valida uus <link linkend="setgeo">geograafiline asukoht</link> </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -> <guimenuitem ->&kstars;i seadistamine...</guimenuitem -> </menuchoice -></term> -<listitem -><para ->Võimalus muuta <link linkend="config" ->seadistusi</link -></para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -> -<term -><menuchoice -><guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->Seadistusnõustaja...</guimenuitem -> </menuchoice -></term -> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="startwizard" ->seadistusnõustaja</link ->, kus saab kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ja tõmmata internetist täiendavaid andmefaile.</para -></listitem -> -</varlistentry -> +<term><menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu> <guimenuitem>&kstars;i seadistamine...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Võimalus muuta <link linkend="config">seadistusi</link></para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><menuchoice><guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>Seadistusnõustaja...</guimenuitem> </menuchoice></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="startwizard">seadistusnõustaja</link>, kus saab kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ja tõmmata internetist täiendavaid andmefaile.</para></listitem> +</varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="helpmenu"> -<title -><guimenu ->Abi</guimenu ->menüü</title> +<title><guimenu>Abi</guimenu>menüü</title> &help.menu.documentation; </sect2> <sect2 id="popup-menu"> -<title ->Hüpikmenüü</title> -<indexterm -><primary ->Hüpikmenüü</primary -><secondary ->Kirjeldus</secondary -></indexterm> - -<para ->Hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupu klõpsuga avanev menüü on kontekstitundlik, mis tähendab, et see võib erineda vastavalt sellele, millise objekti juures seda klõpsati. Siin loetletakse kõik võimalikud hüpikmenüü elemendid, tuues [nurksulgudes] ära ka objekti tüübi.</para> +<title>Hüpikmenüü</title> +<indexterm><primary>Hüpikmenüü</primary><secondary>Kirjeldus</secondary></indexterm> + +<para>Hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupu klõpsuga avanev menüü on kontekstitundlik, mis tähendab, et see võib erineda vastavalt sellele, millise objekti juures seda klõpsati. Siin loetletakse kõik võimalikud hüpikmenüü elemendid, tuues [nurksulgudes] ära ka objekti tüübi.</para> <variablelist> <varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para ->Nimi ja tüüp. Kolm ülemist rida näitavad objekti nime ja tüüpi. Tähtede puhul näidatakse siin ka spektriklass. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para ->Tõusu-, loojangu- ja kulminatsiooniaeg leiduvad järgmisel kolmel real. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem ->: tsentreerib vaate antud asukohale ja lülitab sisse selle liikumise jälgimise. Võrdub topeltklõpsuga. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->Nurkkaugus...</guimenuitem ->: võimaldab sisenenda nurkkauguse režiimi. Selles režiimis tõmmatakse punktiirjoon esimesest sihtobjektist hiire praegusse asukohta. Kui avad teisel objektil hüpikmenüü, seisab selle kirje asemel <guilabel ->Arvuta nurkkaugus</guilabel ->. Selle valimisel näidatakse olekuribal kahe objekti nurkkaugust. Ilma nurka mõõtmata pääseb režiimist välja vajutusega klahvile <keycap ->Esc</keycap ->. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->Lähemalt</guimenuitem ->: avab antud objekti <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info akna</link ->. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->Lisa tähis</guimenuitem ->: lisab objektile püsiva nimesildi. Kui objektil on see juba olemas, seisab selle kirje asemel <guimenuitem ->Eemalda tähis</guimenuitem ->: </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->Näita ... kujutist</guimenuitem ->: tõmbab internetist objekti pildi ja näitab seda pildinäitamise aknas. Tekst "..." asemel seisab pildiallika lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid pildiviitu. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik]</term> -<listitem -><para -><guimenuitem ->... sait</guimenuitem ->: näitab objekti veebilehekülge sinu vaikimisi veebilehitsejas. Tekst "..." asemel seisab veebilehekülje lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid veebiviitu. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->[Kõik nime kandvad objektid]</term> -<listitem -><para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Internetiviidad</secondary> -<tertiary ->Kohandamine</tertiary -></indexterm> -<guimenuitem ->Lisa viit...</guimenuitem -> võimaldab lisada suvalise objekti hüpikmenüüle omaloodud viida. Seda võimalust valides avaneb väike aken, kuhu saab sisestada viida &URL;-i ning teksti, mida näidatakse hüpikmenüüs. Raadionupud lubavad määrata, kas &URL; viitab pildile või <acronym ->HTML</acronym -> dokumendile, mille järgi &kstars; teab, kas avada veebilehitseja või pildivaataja. Selle abil saab lisada ka viitu kohalikul kõvakettal paiknevatele failidele, nii on näiteks võimalik lisada &kstars;i objektidele omaenda vaatluste ülestähendusi või mis tahes muud infot. Omaloodud viidad laaditakse &kstars;i käivitamise ajal ning need on salvestatud kataloogi <filename class="directory" ->~/.trinity/share/apps/kstars/</filename -> failidesse <filename ->myimage_url.dat</filename -> ja <filename ->myinfo_url.dat</filename ->. Kui oled loonud hulganisti omatoodud viitu, siis võiksid neid ka meile tutvustada - meil oleks väga hea meel panna need kaasa &kstars;i järgmise versiooniga! </para> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para>Nimi ja tüüp. Kolm ülemist rida näitavad objekti nime ja tüüpi. Tähtede puhul näidatakse siin ka spektriklass. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para>Tõusu-, loojangu- ja kulminatsiooniaeg leiduvad järgmisel kolmel real. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem>: tsentreerib vaate antud asukohale ja lülitab sisse selle liikumise jälgimise. Võrdub topeltklõpsuga. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>Nurkkaugus...</guimenuitem>: võimaldab sisenenda nurkkauguse režiimi. Selles režiimis tõmmatakse punktiirjoon esimesest sihtobjektist hiire praegusse asukohta. Kui avad teisel objektil hüpikmenüü, seisab selle kirje asemel <guilabel>Arvuta nurkkaugus</guilabel>. Selle valimisel näidatakse olekuribal kahe objekti nurkkaugust. Ilma nurka mõõtmata pääseb režiimist välja vajutusega klahvile <keycap>Esc</keycap>. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>Lähemalt</guimenuitem>: avab antud objekti <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info akna</link>. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>Lisa tähis</guimenuitem>: lisab objektile püsiva nimesildi. Kui objektil on see juba olemas, seisab selle kirje asemel <guimenuitem>Eemalda tähis</guimenuitem>: </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>Näita ... kujutist</guimenuitem>: tõmbab internetist objekti pildi ja näitab seda pildinäitamise aknas. Tekst "..." asemel seisab pildiallika lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid pildiviitu. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik]</term> +<listitem><para><guimenuitem>... sait</guimenuitem>: näitab objekti veebilehekülge sinu vaikimisi veebilehitsejas. Tekst "..." asemel seisab veebilehekülje lühikirjeldus. Objekti hüpikmenüüs võib leiduda mitmeid veebiviitu. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>[Kõik nime kandvad objektid]</term> +<listitem><para> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Internetiviidad</secondary> +<tertiary>Kohandamine</tertiary></indexterm> +<guimenuitem>Lisa viit...</guimenuitem> võimaldab lisada suvalise objekti hüpikmenüüle omaloodud viida. Seda võimalust valides avaneb väike aken, kuhu saab sisestada viida &URL;-i ning teksti, mida näidatakse hüpikmenüüs. Raadionupud lubavad määrata, kas &URL; viitab pildile või <acronym>HTML</acronym> dokumendile, mille järgi &kstars; teab, kas avada veebilehitseja või pildivaataja. Selle abil saab lisada ka viitu kohalikul kõvakettal paiknevatele failidele, nii on näiteks võimalik lisada &kstars;i objektidele omaenda vaatluste ülestähendusi või mis tahes muud infot. Omaloodud viidad laaditakse &kstars;i käivitamise ajal ning need on salvestatud kataloogi <filename class="directory">~/.trinity/share/apps/kstars/</filename> failidesse <filename>myimage_url.dat</filename> ja <filename>myinfo_url.dat</filename>. Kui oled loonud hulganisti omatoodud viitu, siis võiksid neid ka meile tutvustada - meil oleks väga hea meel panna need kaasa &kstars;i järgmise versiooniga! </para> </listitem> </varlistentry> </variablelist> @@ -1259,214 +399,91 @@ </sect1> <sect1 id="kstars-keys"> -<title ->Klaviatuurikäsud</title> -<indexterm -><primary ->Käsud</primary> -<secondary ->Klaviatuur</secondary -></indexterm> +<title>Klaviatuurikäsud</title> +<indexterm><primary>Käsud</primary> +<secondary>Klaviatuur</secondary></indexterm> <sect2 id="nav-keys"> -<title ->Liikumisklahvid</title> -<indexterm -><primary ->Liikumiskäsud</primary> -<secondary ->Klaviatuur</secondary -></indexterm> +<title>Liikumisklahvid</title> +<indexterm><primary>Liikumiskäsud</primary> +<secondary>Klaviatuur</secondary></indexterm> <variablelist> -<varlistentry -><term ->Nooleklahvid</term> -<listitem -><para ->Nooleklahvidega saab vaadet liigutada. Kui hoida all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. </para -></listitem -></varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycap ->+</keycap -> / <keycap ->-</keycap -></term> -<listitem -><para ->Suurendab/vähendab</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Z</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Taastab vaikesuurenduse</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;&Shift;<keycap ->Z</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Võimaldab määrata vaatevälja nurga</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term ->0–9</term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate Päikesesüsteemi objektile: <itemizedlist> -<listitem -><para ->0: Päike</para -></listitem> -<listitem -><para ->1: Merkuur</para -></listitem> -<listitem -><para ->2: Veenus</para -></listitem> -<listitem -><para ->3: Kuu</para -></listitem> -<listitem -><para ->4: Marss</para -></listitem> -<listitem -><para ->5: Jupiter</para -></listitem> -<listitem -><para ->6: Saturn</para -></listitem> -<listitem -><para ->7: Uraan</para -></listitem> -<listitem -><para ->8: Neptuun</para -></listitem> -<listitem -><para ->9: Pluuto</para -></listitem> +<varlistentry><term>Nooleklahvid</term> +<listitem><para>Nooleklahvidega saab vaadet liigutada. Kui hoida all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. </para></listitem></varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycap>+</keycap> / <keycap>-</keycap></term> +<listitem><para>Suurendab/vähendab</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Z</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Taastab vaikesuurenduse</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;&Shift;<keycap>Z</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Võimaldab määrata vaatevälja nurga</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term>0–9</term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate Päikesesüsteemi objektile: <itemizedlist> +<listitem><para>0: Päike</para></listitem> +<listitem><para>1: Merkuur</para></listitem> +<listitem><para>2: Veenus</para></listitem> +<listitem><para>3: Kuu</para></listitem> +<listitem><para>4: Marss</para></listitem> +<listitem><para>5: Jupiter</para></listitem> +<listitem><para>6: Saturn</para></listitem> +<listitem><para>7: Uraan</para></listitem> +<listitem><para>8: Neptuun</para></listitem> +<listitem><para>9: Pluuto</para></listitem> </itemizedlist> -</para -></listitem> +</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->Z</keycap -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate <link linkend="ai-zenith" ->seniidile</link -> (punkt otse vaatleja pea kohal)</para -></listitem> +<term><keycap>Z</keycap></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate <link linkend="ai-zenith">seniidile</link> (punkt otse vaatleja pea kohal)</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->N</keycap -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil</para -></listitem> +<term><keycap>N</keycap></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate põhjapunktile horisondil</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->E</keycap -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate idapunktile horisondil</para -></listitem> +<term><keycap>E</keycap></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate idapunktile horisondil</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->S</keycap -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil</para> +<term><keycap>S</keycap></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate lõunapunktile horisondil</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->W</keycap -></term> -<listitem -><para ->Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil</para -></listitem> +<term><keycap>W</keycap></term> +<listitem><para>Tsentreerib vaate läänepunktile horisondil</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->T</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Lülitab jälgimise sisse/välja</para -></listitem> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>T</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Lülitab jälgimise sisse/välja</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap -><</keycap -></term> -<listitem -><para ->Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra tahapoole</para> +<term><keycap><</keycap></term> +<listitem><para>Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra tahapoole</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->></keycap -></term> -<listitem -><para ->Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra ettepoole</para> +<term><keycap>></keycap></term> +<listitem><para>Nihutab simulatsioonikella ühe ajasammu võrra ettepoole</para> </listitem> </varlistentry> @@ -1474,462 +491,184 @@ </sect2> <sect2 id="menu-keys"> -<title ->Menüü kiirkäsud</title> -<indexterm -><primary ->Käsud</primary> -<secondary ->Menüü</secondary> -<tertiary ->Kiirklahvid</tertiary> +<title>Menüü kiirkäsud</title> +<indexterm><primary>Käsud</primary> +<secondary>Menüü</secondary> +<tertiary>Kiirklahvid</tertiary> </indexterm> <variablelist> <varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->N</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab &kstars;i uue akna</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->W</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Sulgeb &kstars;i akna</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->D</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Tõmbab internetist lisaandmeid</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->O</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->I</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Salvestab taevakaardi failina</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->R</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Käivitab &kstars;i DCOP-skripti</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->P</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Trükib käesoleva taevakaardi</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Q</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Väljub &kstars;ist</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->E</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Sünkroniseerib simulatsioonikella süsteemi ajaga</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Seab simulatsioonikella määratud kellaajale ja kuupäevale</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;&Shift;<keycap ->F</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term -><keycap ->Tühikuklahv</keycap -></term> -<listitem -><para ->Lülitab <link linkend="horizontal" ->horisondilist</link -> ja <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilist</link -> <link linkend="ai-skycoords" ->koordinaadistikku</link -> </para -></listitem -></varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycap ->F1</keycap -></term> -<listitem -><para ->Avab &kstars;i käsiraamatu</para -></listitem> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>N</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab &kstars;i uue akna</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>W</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Sulgeb &kstars;i akna</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>D</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Tõmbab internetist lisaandmeid</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>O</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab FITS-i redaktoris FITS-pildi</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>I</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Salvestab taevakaardi failina</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>R</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Käivitab &kstars;i DCOP-skripti</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>P</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Trükib käesoleva taevakaardi</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Q</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Väljub &kstars;ist</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>E</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Sünkroniseerib simulatsioonikella süsteemi ajaga</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Seab simulatsioonikella määratud kellaajale ja kuupäevale</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;&Shift;<keycap>F</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Lülitab täisekraanirežiimi sisse-välja</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term><keycap>Tühikuklahv</keycap></term> +<listitem><para>Lülitab <link linkend="horizontal">horisondilist</link> ja <link linkend="equatorial">ekvaatorilist</link> <link linkend="ai-skycoords">koordinaadistikku</link> </para></listitem></varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycap>F1</keycap></term> +<listitem><para>Avab &kstars;i käsiraamatu</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="object-actions"> -<title ->Toimingud valitud objektidega</title> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Klaviatuuritoimingud</secondary -></indexterm> - -<para ->Kõik järgnevad klahvid sooritavad mingi toimingu <firstterm ->valitud objekt</firstterm ->iga. Valitud objekt on viimane objekt, millele oled klõpsanud (milline see on, võib näha olekuribalt). Kui aga hoida all klahvi <keycap ->Shift</keycap ->, võetakse toiming ette tsentreeritud objektiga.</para> +<title>Toimingud valitud objektidega</title> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Klaviatuuritoimingud</secondary></indexterm> + +<para>Kõik järgnevad klahvid sooritavad mingi toimingu <firstterm>valitud objekt</firstterm>iga. Valitud objekt on viimane objekt, millele oled klõpsanud (milline see on, võib näha olekuribalt). Kui aga hoida all klahvi <keycap>Shift</keycap>, võetakse toiming ette tsentreeritud objektiga.</para> <!-- FIXME: this feature does not exist yet; to be added after feature thaw <variablelist> <varlistentry> -<term -><keycap ->C</keycap -></term> -<listitem -><para ->Center and Track on the selected object</para -></listitem> +<term><keycap>C</keycap></term> +<listitem><para>Center and Track on the selected object</para></listitem> </varlistentry> --> <variablelist> <varlistentry> -<term -><keycap ->D</keycap -></term> -<listitem -><para ->Avab valitud objekti üksikasjaliku info akna</para -></listitem> +<term><keycap>D</keycap></term> +<listitem><para>Avab valitud objekti üksikasjaliku info akna</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->L</keycap -></term> -<listitem -><para ->Lülitab valitud objekti nimesildi näitamist</para -></listitem> +<term><keycap>L</keycap></term> +<listitem><para>Lülitab valitud objekti nimesildi näitamist</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->O</keycap -></term> -<listitem -><para ->Lisab valitud objekti vaatlusnimekirja</para -></listitem> +<term><keycap>O</keycap></term> +<listitem><para>Lisab valitud objekti vaatlusnimekirja</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->P</keycap -></term> -<listitem -><para ->Avab valitud objekti kontekstimenüü</para -></listitem> +<term><keycap>P</keycap></term> +<listitem><para>Avab valitud objekti kontekstimenüü</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->T</keycap -></term> -<listitem -><para ->Lülitab valitud objekti jälje näitamise sisse ja välja (ainult Päikesesüsteemi objektid)</para -></listitem> +<term><keycap>T</keycap></term> +<listitem><para>Lülitab valitud objekti jälje näitamise sisse ja välja (ainult Päikesesüsteemi objektid)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </sect2> <sect2 id="tools-keys"> -<title ->Tööriistade kiirkäsud</title> +<title>Tööriistade kiirkäsud</title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="findobjects" ->objektide otsimise akna</link ->, kus saab kindlaks määrata taevakeha, millele vaade tsentreerida</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->M</keycap -></keycombo> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="findobjects">objektide otsimise akna</link>, kus saab kindlaks määrata taevakeha, millele vaade tsentreerida</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>M</keycap></keycombo> </term> -<listitem -><para ->Avab <guilabel ->fookuse käsitsi määramise</guilabel -> tööriista, kus saab kindlaks määrata otsetõusu/käände või asimuudi/kõrguse, millele vaade tsentreerida</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycap ->[</keycap -> / <keycap ->]</keycap -></term> -<listitem -><para ->Alustab/lõpetab nurkkauguse mõõtmise hiirekursori asukohas. Nurkkaugust algus- ja lõpp-punkti vahel näeb olekuribal.</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->G</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="setgeo" ->geograafilise asukoha määraise</link -> akna</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->C</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-calculator" ->astrokalkulaatori</link -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->V</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-aavso" ->AAVSO heleduskõverate tekitaja</link -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->A</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-altvstime" ->abivahendi Kõrgus/Aeg</link -></para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->U</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab abivahendi <link linkend="tool-whatsup" ->Mis on täna vaadata?</link -></para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->B</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptilooja</link -></para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->Y</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-solarsys" ->Päikesesüsteemi näitaja</link -> </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->J</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-jmoons" ->Jupiteri kuude</link -> abivahendi</para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry> -<term -><keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->L</keycap -></keycombo -></term> -<listitem -><para ->Avab <link linkend="tool-jmoons" ->vaatlusnimekirja</link -></para -></listitem> +<listitem><para>Avab <guilabel>fookuse käsitsi määramise</guilabel> tööriista, kus saab kindlaks määrata otsetõusu/käände või asimuudi/kõrguse, millele vaade tsentreerida</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycap>[</keycap> / <keycap>]</keycap></term> +<listitem><para>Alustab/lõpetab nurkkauguse mõõtmise hiirekursori asukohas. Nurkkaugust algus- ja lõpp-punkti vahel näeb olekuribal.</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>G</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="setgeo">geograafilise asukoha määraise</link> akna</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>C</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-calculator">astrokalkulaatori</link> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>V</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-aavso">AAVSO heleduskõverate tekitaja</link> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>A</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-altvstime">abivahendi Kõrgus/Aeg</link></para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>U</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab abivahendi <link linkend="tool-whatsup">Mis on täna vaadata?</link></para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>B</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptilooja</link></para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>Y</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-solarsys">Päikesesüsteemi näitaja</link> </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>J</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-jmoons">Jupiteri kuude</link> abivahendi</para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry> +<term><keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>L</keycap></keycombo></term> +<listitem><para>Avab <link linkend="tool-jmoons">vaatlusnimekirja</link></para></listitem> </varlistentry> </variablelist> @@ -1937,135 +676,62 @@ </sect1> <sect1 id="kstars-mouse"> -<title ->Hiirekäsud</title> -<indexterm -><primary ->Käsud</primary> -<secondary ->Hiir</secondary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Liikumiskäsud</primary> -<secondary ->Hiir</secondary -></indexterm> +<title>Hiirekäsud</title> +<indexterm><primary>Käsud</primary> +<secondary>Hiir</secondary></indexterm> +<indexterm><primary>Liikumiskäsud</primary> +<secondary>Hiir</secondary></indexterm> <variablelist> -<varlistentry -><term ->Hiire liigutamine</term> -<listitem -><para ->Olekuribal uuendatakse hiirekursori asukoha koordinaate (otsetõus/kääne ja asimuut/kõrgus) </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Hiire seismajätmine objekti kohale</term> -<listitem -><para ->Hiirekursorile lähimale objektile lisatakse ajutine nimetähis. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Vasakklõps</term> +<varlistentry><term>Hiire liigutamine</term> +<listitem><para>Olekuribal uuendatakse hiirekursori asukoha koordinaate (otsetõus/kääne ja asimuut/kõrgus) </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Hiire seismajätmine objekti kohale</term> +<listitem><para>Hiirekursorile lähimale objektile lisatakse ajutine nimetähis. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Vasakklõps</term> <listitem> <para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Tuvastamine</secondary -></indexterm> -Olekuribal näidatakse hiirekursori asukohale lähima objekti nime </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Topeltklõps</term> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Tuvastamine</secondary></indexterm> +Olekuribal näidatakse hiirekursori asukohale lähima objekti nime </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Topeltklõps</term> <listitem> <para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Fokuseerimine</secondary -></indexterm> -Tsentreerib vaate hiirekursori asukohale või lähimale objektile ning asub seda jälgima. Topeltklõps infokastil <quote ->varjutab</quote -> seda, vastavalt olekule peites või näidates lisainfot. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Paremklõps</term> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Fokuseerimine</secondary></indexterm> +Tsentreerib vaate hiirekursori asukohale või lähimale objektile ning asub seda jälgima. Topeltklõps infokastil <quote>varjutab</quote> seda, vastavalt olekule peites või näidates lisainfot. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Paremklõps</term> <listitem> <para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Hüpikmenüü avamine</secondary -></indexterm> -Avab hiirekursori asukohale või lähimale objektile vastava <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link ->. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Hiireratta kerimine</term> -<listitem -><para ->Suurendab või vähendab vaadet. Kui sul pole rattaga hiirt, võid all hoida hiire keskmist nuppu ja hiirt vertikaalselt lohistada. </para -></listitem> -</varlistentry> - -<varlistentry -><term ->Klõpsuga lohistamine</term> -<listitem -><para> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Hüpikmenüü avamine</secondary></indexterm> +Avab hiirekursori asukohale või lähimale objektile vastava <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link>. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Hiireratta kerimine</term> +<listitem><para>Suurendab või vähendab vaadet. Kui sul pole rattaga hiirt, võid all hoida hiire keskmist nuppu ja hiirt vertikaalselt lohistada. </para></listitem> +</varlistentry> + +<varlistentry><term>Klõpsuga lohistamine</term> +<listitem><para> <variablelist> - <varlistentry -><term ->Taevakaardi lohistamine</term> - <listitem -><para ->Liigutab vaadet vastavalt lohistamisele. </para -></listitem -></varlistentry> - - <varlistentry -><term ->&Ctrl; + taevakaardi lohistamine</term> - <listitem -><para ->Joonistab kaardile ristküliku. Hiirenuppu vabastades suurendatakse vaadet, et see sobiks ristkülikuga valitud vaateväljale. </para -></listitem -></varlistentry> - - <varlistentry -><term ->Infokasti lohistamine</term> - <listitem -><para ->Võimaldab infokasti kaardil teise kohta asetada. Infokastid <quote ->kleepuvad</quote -> akna serva külge, nii et nad jäävad ka akna suuruse muutmisel kindlasti serva. </para -></listitem -></varlistentry> + <varlistentry><term>Taevakaardi lohistamine</term> + <listitem><para>Liigutab vaadet vastavalt lohistamisele. </para></listitem></varlistentry> + + <varlistentry><term>&Ctrl; + taevakaardi lohistamine</term> + <listitem><para>Joonistab kaardile ristküliku. Hiirenuppu vabastades suurendatakse vaadet, et see sobiks ristkülikuga valitud vaateväljale. </para></listitem></varlistentry> + + <varlistentry><term>Infokasti lohistamine</term> + <listitem><para>Võimaldab infokasti kaardil teise kohta asetada. Infokastid <quote>kleepuvad</quote> akna serva külge, nii et nad jäävad ka akna suuruse muutmisel kindlasti serva. </para></listitem></varlistentry> </variablelist> -</para -></listitem> +</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook index 1e7d973c9d4..63c34bcb017 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/config.docbook @@ -1,494 +1,154 @@ <chapter id="config"> -<title ->&kstars;i seadistamine</title> +<title>&kstars;i seadistamine</title> <sect1 id="setgeo"> -<title ->Geograafilise asukoha määramine</title> +<title>Geograafilise asukoha määramine</title> -<para ->Selline näeb välja aken <guilabel ->Geograafilise asukoha määramine</guilabel -> <screenshot> -<screeninfo ->Geograafilise asukoha muutmine</screeninfo> +<para>Selline näeb välja aken <guilabel>Geograafilise asukoha määramine</guilabel> <screenshot> +<screeninfo>Geograafilise asukoha muutmine</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="geolocator.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Asukoha määramise aken</phrase> + <phrase>Asukoha määramise aken</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> </para> -<para ->Me pakume sulle siin võimalust valida enam kui 2500 juba eelnevalt määratud linna seast. Oma asukoha saad valida loendis sobivat linna ära märkides. Iga linna kujutab kaardil pisike punktike, kui mõni linn loendis märgitakse, siis ilmub sellele kohale kaardil punane niitristik. </para> +<para>Me pakume sulle siin võimalust valida enam kui 2500 juba eelnevalt määratud linna seast. Oma asukoha saad valida loendis sobivat linna ära märkides. Iga linna kujutab kaardil pisike punktike, kui mõni linn loendis märgitakse, siis ilmub sellele kohale kaardil punane niitristik. </para> <para> -<indexterm -><primary ->Geograafilise asukoha tööriist</primary> -<secondary ->Filtreerimine</secondary -></indexterm> -Mõistagi ei ole eriti mõistlik otsida konkreetset linna kõiki 2500 asukohta läbi kerides. Otsimise lihtsustamiseks võib loendit filtreerida, sisestades kaardi all asuvasse kastidesse teksti. Joonisel näidatud juhul on kasti <guilabel ->Linnafilter</guilabel -> kirjutatud <quote ->Ba</quote ->, kasti <guilabel ->Maakonna/provintsifilter</guilabel -> <quote ->M</quote -> ning kasti <guilabel ->Riigifilter</guilabel -> <quote ->USA</quote ->. Pane tähele, et kõigil nimekirjas leiduvatel linnadel on linna, osariigi ja riiginimes esindatud otsimisstringides antud tähekombinatsioon ja et filtrikastide all olev sõnum teatab, et filtritele vastas seitse linna. Tähele tasub panna ka seda, et leitud seitse linna on kaardil märgitud valgetena, ülejäänud linnad on aga jäänud halliks. </para -><para ->Nimekirja võib filtreerida ka asukoha järgi. Klõpsates maailmakaardil suvalisele punktile, näidatakse nimekirjas ainult neid linnu, mis jäävad klõpsatud asukohast kuni kahe kraadi kaugusele. Praegu on võimalik otsida kas nime või asukoha, mitte aga mõlema järgi korraga. Ehk teisisõnu — kui klõpsad kaardil, eiratakse nimefiltreid ning vastupidi. </para -><para> -<indexterm -><primary ->Geograafilise asukoha tööriist</primary> -<secondary ->Omaloodud asukohad</secondary -></indexterm> -Infot parajasti valitud asukoha <link linkend="ai-geocoords" ->pikkus- ja laiuskraadi</link -> ning <link linkend="ai-timezones" ->ajavööndi</link -> kohta näidatakse akna allservas asuvates kastides. Kui arvad, et need väärtused ei ole täpsed, võid neid muuta ning klõpsuga nupul <guibutton ->Lisa nimekirja</guibutton -> salvestada oma arusaama asukoha parameetritest. Määrata saab ka täiesti uue asukoha, kui vajutad nupule <guibutton ->Puhasta väljad</guibutton -> ning sisestad uue asukoha andmed. Pane tähele, et täita tuleb kõik väljad, välja arvatud lisavõimalusena pakutav <guilabel ->Maakond/provints</guilabel ->, enne kui on võimalik lisada uus asukoht loendisse. &kstars; laeb automaatselt kasutaja lisatud asukoha ka kõigi järgmiste seansside ajal. Kuid pane samas tähele, et vähemalt praegu on ainus võimalus kasutaja loodud asukoha eemaldamiseks kustutada vastav rida failist <filename ->~/.trinity/share/apps/kstars/mycities.dat</filename ->. </para -><para ->Kui oled lisanud mõne uue asukoha (või muutnud olemasolevaid), saada palun muudetud fail <filename ->mycities.dat</filename -> ka meile, et me võiksime lisada sinu muudatused oma põhinimekirja. </para> +<indexterm><primary>Geograafilise asukoha tööriist</primary> +<secondary>Filtreerimine</secondary></indexterm> +Mõistagi ei ole eriti mõistlik otsida konkreetset linna kõiki 2500 asukohta läbi kerides. Otsimise lihtsustamiseks võib loendit filtreerida, sisestades kaardi all asuvasse kastidesse teksti. Joonisel näidatud juhul on kasti <guilabel>Linnafilter</guilabel> kirjutatud <quote>Ba</quote>, kasti <guilabel>Maakonna/provintsifilter</guilabel> <quote>M</quote> ning kasti <guilabel>Riigifilter</guilabel> <quote>USA</quote>. Pane tähele, et kõigil nimekirjas leiduvatel linnadel on linna, osariigi ja riiginimes esindatud otsimisstringides antud tähekombinatsioon ja et filtrikastide all olev sõnum teatab, et filtritele vastas seitse linna. Tähele tasub panna ka seda, et leitud seitse linna on kaardil märgitud valgetena, ülejäänud linnad on aga jäänud halliks. </para><para>Nimekirja võib filtreerida ka asukoha järgi. Klõpsates maailmakaardil suvalisele punktile, näidatakse nimekirjas ainult neid linnu, mis jäävad klõpsatud asukohast kuni kahe kraadi kaugusele. Praegu on võimalik otsida kas nime või asukoha, mitte aga mõlema järgi korraga. Ehk teisisõnu — kui klõpsad kaardil, eiratakse nimefiltreid ning vastupidi. </para><para> +<indexterm><primary>Geograafilise asukoha tööriist</primary> +<secondary>Omaloodud asukohad</secondary></indexterm> +Infot parajasti valitud asukoha <link linkend="ai-geocoords">pikkus- ja laiuskraadi</link> ning <link linkend="ai-timezones">ajavööndi</link> kohta näidatakse akna allservas asuvates kastides. Kui arvad, et need väärtused ei ole täpsed, võid neid muuta ning klõpsuga nupul <guibutton>Lisa nimekirja</guibutton> salvestada oma arusaama asukoha parameetritest. Määrata saab ka täiesti uue asukoha, kui vajutad nupule <guibutton>Puhasta väljad</guibutton> ning sisestad uue asukoha andmed. Pane tähele, et täita tuleb kõik väljad, välja arvatud lisavõimalusena pakutav <guilabel>Maakond/provints</guilabel>, enne kui on võimalik lisada uus asukoht loendisse. &kstars; laeb automaatselt kasutaja lisatud asukoha ka kõigi järgmiste seansside ajal. Kuid pane samas tähele, et vähemalt praegu on ainus võimalus kasutaja loodud asukoha eemaldamiseks kustutada vastav rida failist <filename>~/.trinity/share/apps/kstars/mycities.dat</filename>. </para><para>Kui oled lisanud mõne uue asukoha (või muutnud olemasolevaid), saada palun muudetud fail <filename>mycities.dat</filename> ka meile, et me võiksime lisada sinu muudatused oma põhinimekirja. </para> </sect1> <sect1 id="settime"> -<title ->Aja määramine</title> +<title>Aja määramine</title> <para> -<indexterm -><primary ->Kuupäev ja kellaaeg</primary> -<secondary ->Simulatsioonikell</secondary -></indexterm> -Kui &kstars; käivitub, sünkroniseeritakse aeg sinu arvuti kellaga ning &kstars;i kell kulgeb edasi reaalajas. Kui soovid kella peatada, vali menüüst <guimenu ->Aeg</guimenu -> käsk <guimenuitem ->Peata kell</guimenuitem -> või vajuta tööriistaribal ikooni <guiicon ->Paus</guiicon ->. Kella on võimalik panna normaalsega võrreldes aeglasemalt või kiiremini (ja isegi tagurpidi!) käima tööriistaribal leiduva ajasammu regulaatori abil. Keritaval kastil on kaks üles/alla keritavate nuppude valikut. Esimene võimaldab valida 83 võimaliku ajasammu seast. Teine liigub korraga ajaühiku võrra üles- või allapoole, mis lubab ajasammu märksa kiiremini ja suuremas ulatuses muuta. </para> +<indexterm><primary>Kuupäev ja kellaaeg</primary> +<secondary>Simulatsioonikell</secondary></indexterm> +Kui &kstars; käivitub, sünkroniseeritakse aeg sinu arvuti kellaga ning &kstars;i kell kulgeb edasi reaalajas. Kui soovid kella peatada, vali menüüst <guimenu>Aeg</guimenu> käsk <guimenuitem>Peata kell</guimenuitem> või vajuta tööriistaribal ikooni <guiicon>Paus</guiicon>. Kella on võimalik panna normaalsega võrreldes aeglasemalt või kiiremini (ja isegi tagurpidi!) käima tööriistaribal leiduva ajasammu regulaatori abil. Keritaval kastil on kaks üles/alla keritavate nuppude valikut. Esimene võimaldab valida 83 võimaliku ajasammu seast. Teine liigub korraga ajaühiku võrra üles- või allapoole, mis lubab ajasammu märksa kiiremini ja suuremas ulatuses muuta. </para> <para> -<indexterm -><primary ->Kuupäev ja kellaaeg</primary> -<secondary ->Seadistus</secondary -></indexterm> -Rakendusele võib määrata suvalise aja või kuupäeva, kui valida menüüst <guimenu ->Aeg</guimenu -> käsk <guimenuitem ->Sea aeg...</guimenuitem -> või klõpsata tööriistaribal <guiicon ->liivakell</guiicon ->a-ikooni. Aknas <guilabel ->Aja määramine</guilabel -> kasutatakse &kde;le tavapärast ajavaliku elementi, kus on kolm keritavat kasti tunni, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul peaks aga tekkima tahtmine kell taas käesoleva aja peale tagasi seada, vali menüüst <guimenu ->Aeg</guimenu -> käsk <guimenuitem ->Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem ->.</para> +<indexterm><primary>Kuupäev ja kellaaeg</primary> +<secondary>Seadistus</secondary></indexterm> +Rakendusele võib määrata suvalise aja või kuupäeva, kui valida menüüst <guimenu>Aeg</guimenu> käsk <guimenuitem>Sea aeg...</guimenuitem> või klõpsata tööriistaribal <guiicon>liivakell</guiicon>a-ikooni. Aknas <guilabel>Aja määramine</guilabel> kasutatakse &kde;le tavapärast ajavaliku elementi, kus on kolm keritavat kasti tunni, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul peaks aga tekkima tahtmine kell taas käesoleva aja peale tagasi seada, vali menüüst <guimenu>Aeg</guimenu> käsk <guimenuitem>Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem>.</para> -<note -><para> -<indexterm -><primary ->Kuupäev ja kellaaeg</primary> -<secondary ->Avarad ajalised piirid</secondary -></indexterm> -&kstars; suudab toime tulla ka päris kauge ajaga, mis ületab tunduvalt klassi QDate piiranguid. Praegu on võimalik liikuda aastate -50000 ja +50000 vahel. Edaspidi on võimalik, et me ajavahemikku veelgi laiendame. Kuid palun arvesta kindlasti sellega, et mida kaugemale ajas liigud, seda ebatäpsemaks kõik muutub. Eriti kehtib see Päikesesüsteemi asukohtade kohta. </para -></note> +<note><para> +<indexterm><primary>Kuupäev ja kellaaeg</primary> +<secondary>Avarad ajalised piirid</secondary></indexterm> +&kstars; suudab toime tulla ka päris kauge ajaga, mis ületab tunduvalt klassi QDate piiranguid. Praegu on võimalik liikuda aastate -50000 ja +50000 vahel. Edaspidi on võimalik, et me ajavahemikku veelgi laiendame. Kuid palun arvesta kindlasti sellega, et mida kaugemale ajas liigud, seda ebatäpsemaks kõik muutub. Eriti kehtib see Päikesesüsteemi asukohtade kohta. </para></note> </sect1> <sect1 id="viewops"> -<title ->&kstars;i seadistamise aken</title> +<title>&kstars;i seadistamise aken</title> <para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary -></indexterm -> &kstars; pakub hulganisti seadistamisvõimalusi, mida saab ette võtta <guilabel ->&kstars;i seadistuste</guilabel -> aknas. Seda saab avada kas tööriistariba nupule <guiicon ->seadista</guiicon -> klõpsates või menüükäsuga <guimenuitem ->&kstars;i seadistamine...</guimenuitem ->, mille leiab menüüst <guimenu ->Seadistused</guimenu ->. Ilmuv aken näeb välja selline: <screenshot> -<screeninfo ->&kstars;i seadistuste aken</screeninfo> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary></indexterm> &kstars; pakub hulganisti seadistamisvõimalusi, mida saab ette võtta <guilabel>&kstars;i seadistuste</guilabel> aknas. Seda saab avada kas tööriistariba nupule <guiicon>seadista</guiicon> klõpsates või menüükäsuga <guimenuitem>&kstars;i seadistamine...</guimenuitem>, mille leiab menüüst <guimenu>Seadistused</guimenu>. Ilmuv aken näeb välja selline: <screenshot> +<screeninfo>&kstars;i seadistuste aken</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="viewops.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->&kstars;i seadistuste aken</phrase> + <phrase>&kstars;i seadistuste aken</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> </para> -<para -><guilabel ->&kstars;i seadistuste</guilabel -> aken jaguneb viieks kaardiks: <guilabel ->Kataloogid</guilabel ->, <guilabel ->Abijooned</guilabel ->, <guilabel ->Päikesesüsteem</guilabel ->, <guilabel ->Värvid</guilabel -> ja <guilabel ->Muud</guilabel ->. </para> +<para><guilabel>&kstars;i seadistuste</guilabel> aken jaguneb viieks kaardiks: <guilabel>Kataloogid</guilabel>, <guilabel>Abijooned</guilabel>, <guilabel>Päikesesüsteem</guilabel>, <guilabel>Värvid</guilabel> ja <guilabel>Muud</guilabel>. </para> <para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary> -<secondary ->Kataloogide kaart</secondary -></indexterm> -Kaardil <guilabel ->Kataloogid</guilabel -> saab määrata, millist taevakehade kataloogi kaardil näidatakse. Osas <guilabel ->Tähed</guilabel -> saab ka määrata tähtede <quote ->tuhmuse <link linkend="ai-magnitude" ->magnituudi</link -></quote ->, samuti piirata <link linkend="ai-magnitude" ->magnituudiga</link -> tähtede nimede ja/või magnituudide näitamist. Tähesektsiooni all paikneb <guilabel ->Päikesesüsteemi väliste objektid</guilabel ->e sektsioon. Vaikimisi on loendis olemas Messieri, NGC ja IC kataloogid. Omaenda katalooge on võimalik lisada klõpsuga nupule <guibutton ->Lisa kohandatud kataloog</guibutton ->. Täpsemat infot selle kohta, kuidas ise kataloogi luua, leiab &kstars;iga kaasas olevast failist <filename ->README.customize</filename ->. </para> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary> +<secondary>Kataloogide kaart</secondary></indexterm> +Kaardil <guilabel>Kataloogid</guilabel> saab määrata, millist taevakehade kataloogi kaardil näidatakse. Osas <guilabel>Tähed</guilabel> saab ka määrata tähtede <quote>tuhmuse <link linkend="ai-magnitude">magnituudi</link></quote>, samuti piirata <link linkend="ai-magnitude">magnituudiga</link> tähtede nimede ja/või magnituudide näitamist. Tähesektsiooni all paikneb <guilabel>Päikesesüsteemi väliste objektid</guilabel>e sektsioon. Vaikimisi on loendis olemas Messieri, NGC ja IC kataloogid. Omaenda katalooge on võimalik lisada klõpsuga nupule <guibutton>Lisa kohandatud kataloog</guibutton>. Täpsemat infot selle kohta, kuidas ise kataloogi luua, leiab &kstars;iga kaasas olevast failist <filename>README.customize</filename>. </para> <para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary> -<secondary ->Päikesesüsteemi kaart</secondary -></indexterm> -Kaardil <guilabel ->Päikesesüsteem</guilabel -> saab määrata, kas näidata Päikest, Kuud, planeete, komeete ja asteroide või mitte, samuti seda, kas suuremad taevakehad tuleks tähistada ringikestega või tegelike piltidega. Võimalik on valida ka seda, kas Päikesesüsteemi kehadele lisatakse nimesildid, ning määrata, kui paljud komeedid ja asteroidid saavad endale nimesildi. Üks võimalus lubab lisada jälgitavale Päikesesüsteemi objektile <quote ->orbiid jälje</quote ->, teine määrab, kas planeedi liikumise jälg hajub taustavärvi või mitte. </para> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary> +<secondary>Päikesesüsteemi kaart</secondary></indexterm> +Kaardil <guilabel>Päikesesüsteem</guilabel> saab määrata, kas näidata Päikest, Kuud, planeete, komeete ja asteroide või mitte, samuti seda, kas suuremad taevakehad tuleks tähistada ringikestega või tegelike piltidega. Võimalik on valida ka seda, kas Päikesesüsteemi kehadele lisatakse nimesildid, ning määrata, kui paljud komeedid ja asteroidid saavad endale nimesildi. Üks võimalus lubab lisada jälgitavale Päikesesüsteemi objektile <quote>orbiid jälje</quote>, teine määrab, kas planeedi liikumise jälg hajub taustavärvi või mitte. </para> <para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary> -<secondary ->Abijoonte kaart</secondary -></indexterm> -Kaardil <guilabel ->Abijooned</guilabel -> saab määrata, kas näidatakse ka asju, mis ei ole otseselt taevakehad (&ie; tähtkujude nimikujundid, tähtkujude nimed, Linnutee piirjooned, <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaator</link ->, <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link ->, <link linkend="ai-horizon" ->horisont</link -> ja läbipaistmatu maapind). Samuti saab valida, kas tähtkujude nimesid näidatakse ladinakeelsetena, <acronym ->IAU</acronym -> ametlike kolmetäheliste lühenditena või emakeelsetena. </para> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary> +<secondary>Abijoonte kaart</secondary></indexterm> +Kaardil <guilabel>Abijooned</guilabel> saab määrata, kas näidatakse ka asju, mis ei ole otseselt taevakehad (&ie; tähtkujude nimikujundid, tähtkujude nimed, Linnutee piirjooned, <link linkend="ai-cequator">taevaekvaator</link>, <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link>, <link linkend="ai-horizon">horisont</link> ja läbipaistmatu maapind). Samuti saab valida, kas tähtkujude nimesid näidatakse ladinakeelsetena, <acronym>IAU</acronym> ametlike kolmetäheliste lühenditena või emakeelsetena. </para> <para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary> -<secondary ->Värvikaart</secondary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Värviskeemid</primary> -<secondary ->Kohandamine</secondary -></indexterm> -Kaardil <guilabel ->Värvid</guilabel -> saab määrata värviskeemi ja koostada omaenda värviskeemi. Kaart on jagatud kaheks sektsiooniks: </para> -<para ->Vasakul on näha kõik asjad, mille värvi saab muuta. Klõps mõnele elemendile avab värvi valimise dialoogi. All asub kast <guilabel ->Tähevärvi režiim</guilabel ->. Vaikimisi näitab &kstars; tähti <link linkend="ai-colorandtemp" ->realistlikes värvides</link -> vastavalt tähtede spektriklassile. Kuid siin saab määrata, et neid näidataks ühtlaselt valgete, mustade või punaste ringidena. Kui jääd siiski realistlike värvide juurde, saab tähtede värvi tugevust määrata kerimiskastis <guilabel ->Tähevärvi intensiivsus</guilabel ->. </para> -<para ->Paremal on ära toodud defineeritud värviskeemid. Rakendus pakub omalt poolt välja neli värviskeemi: <guilabel ->Vaikimisi</guilabel ->, <guilabel ->Tähekaart</guilabel ->, mille puhul mustad tähed asuvad valgel taustal, <guilabel ->Öine vaade</guilabel ->, mis näitab tumedal taustal ainult punase varjundeid, ning <guilabel ->Kuuta öö</guilabel ->, mis kasutab realistlikumat tumedat teemat. Lisaks saab parajasti kehtivad värvid salvestada omaloodud skeemina, kui klõpsata nupule <guibutton ->Salvesta kehtivad värvid</guibutton ->. Seejärel küsitakse sinu käest uue värviskeemi nime ning seda nime võib edaspidi alati näha skeemide nimekirjas. Omaloodud skeemi eemaldamiseks vali selle nimi ja klõpsa nupule <guibutton ->Eemalda värviskeem</guibutton ->. </para -><para> -<indexterm -><primary ->&kstars;i seadistamise aken</primary> -<secondary ->Muude valikute kaart</secondary -></indexterm> -Kaart <guilabel ->Muud</guilabel -> lubab täpselt seadistada &kstars;i mõningaid mitte väga olulisi, kuid ometi vajaminevaid asju. </para -><para> -<indexterm -><primary ->Atmosfääri refraktsioon</primary -></indexterm -> Märkekast <guilabel ->Arvestatakse atmosfääri refraktsiooni</guilabel -> määrab, kas objektide asukoha näitamisel arvestatakse ka atmosfääri mõjuga või mitte. Et atmosfäär on sfäärikujuline, <quote ->kallutab</quote -> see kosmosest meie silmadesse või teleskoopi jõudvat valgust. See mõju avaldub eriti tugevasti horisondilähedaste objektide puhul ning muudab sõna otseses mõttes taevakehade tõusu- ja loojanguaega mõne minuti võrra. Kui <quote ->näed</quote -> päikeseloojangut, on Päike tegelikult juba allpool horisonti, kuid atmosfääri refraktsioon laseb tal meie jaoks veel taevas paista. Arvesta, et refraktsiooni ei kasutata juhul, kui oled valinud <guilabel ->ekvaatorilised koordinaadid</guilabel ->. </para -><para> -<indexterm -><primary ->Animeeritud pööramine</primary -></indexterm -> <guilabel ->Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel -> määrab, kuidas muutub vaade, kui kaardil valitakse uus fookus. Vaikimisi näed, kuidas taevas tasapisi triivib või <quote ->pöörab</quote -> ennast uude positsiooni. Kui eemaldad kastist märke, siis <quote ->haaratakse</quote -> uus positsioon otsekohe. </para -><para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Sildid</secondary> -<tertiary ->Automaatne</tertiary> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary> +<secondary>Värvikaart</secondary></indexterm> +<indexterm><primary>Värviskeemid</primary> +<secondary>Kohandamine</secondary></indexterm> +Kaardil <guilabel>Värvid</guilabel> saab määrata värviskeemi ja koostada omaenda värviskeemi. Kaart on jagatud kaheks sektsiooniks: </para> +<para>Vasakul on näha kõik asjad, mille värvi saab muuta. Klõps mõnele elemendile avab värvi valimise dialoogi. All asub kast <guilabel>Tähevärvi režiim</guilabel>. Vaikimisi näitab &kstars; tähti <link linkend="ai-colorandtemp">realistlikes värvides</link> vastavalt tähtede spektriklassile. Kuid siin saab määrata, et neid näidataks ühtlaselt valgete, mustade või punaste ringidena. Kui jääd siiski realistlike värvide juurde, saab tähtede värvi tugevust määrata kerimiskastis <guilabel>Tähevärvi intensiivsus</guilabel>. </para> +<para>Paremal on ära toodud defineeritud värviskeemid. Rakendus pakub omalt poolt välja neli värviskeemi: <guilabel>Vaikimisi</guilabel>, <guilabel>Tähekaart</guilabel>, mille puhul mustad tähed asuvad valgel taustal, <guilabel>Öine vaade</guilabel>, mis näitab tumedal taustal ainult punase varjundeid, ning <guilabel>Kuuta öö</guilabel>, mis kasutab realistlikumat tumedat teemat. Lisaks saab parajasti kehtivad värvid salvestada omaloodud skeemina, kui klõpsata nupule <guibutton>Salvesta kehtivad värvid</guibutton>. Seejärel küsitakse sinu käest uue värviskeemi nime ning seda nime võib edaspidi alati näha skeemide nimekirjas. Omaloodud skeemi eemaldamiseks vali selle nimi ja klõpsa nupule <guibutton>Eemalda värviskeem</guibutton>. </para><para> +<indexterm><primary>&kstars;i seadistamise aken</primary> +<secondary>Muude valikute kaart</secondary></indexterm> +Kaart <guilabel>Muud</guilabel> lubab täpselt seadistada &kstars;i mõningaid mitte väga olulisi, kuid ometi vajaminevaid asju. </para><para> +<indexterm><primary>Atmosfääri refraktsioon</primary></indexterm> Märkekast <guilabel>Arvestatakse atmosfääri refraktsiooni</guilabel> määrab, kas objektide asukoha näitamisel arvestatakse ka atmosfääri mõjuga või mitte. Et atmosfäär on sfäärikujuline, <quote>kallutab</quote> see kosmosest meie silmadesse või teleskoopi jõudvat valgust. See mõju avaldub eriti tugevasti horisondilähedaste objektide puhul ning muudab sõna otseses mõttes taevakehade tõusu- ja loojanguaega mõne minuti võrra. Kui <quote>näed</quote> päikeseloojangut, on Päike tegelikult juba allpool horisonti, kuid atmosfääri refraktsioon laseb tal meie jaoks veel taevas paista. Arvesta, et refraktsiooni ei kasutata juhul, kui oled valinud <guilabel>ekvaatorilised koordinaadid</guilabel>. </para><para> +<indexterm><primary>Animeeritud pööramine</primary></indexterm> <guilabel>Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel> määrab, kuidas muutub vaade, kui kaardil valitakse uus fookus. Vaikimisi näed, kuidas taevas tasapisi triivib või <quote>pöörab</quote> ennast uude positsiooni. Kui eemaldad kastist märke, siis <quote>haaratakse</quote> uus positsioon otsekohe. </para><para> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Sildid</secondary> +<tertiary>Automaatne</tertiary> </indexterm> -Kui märgitud on kast <guilabel ->Tsentreeritud objektil näidatakse silti</guilabel ->, lisatakse silt automaatselt objektile, mida rakendus jälgib, ning eemaldatakse, kui jälgimine lõpeb. Pane tähele, et püsivat silti objektile saab ka käsitsi lisada <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link -> abil. </para -><para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Peitmine</secondary -></indexterm> -&kstars;il tuleb kolmel juhul taevavaade väga kiiresti ümber joonistada: kui valitakse uus fookus (ja märgitud on kast <guilabel ->Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel ->), kui taevakaarti hiirega lohistatakse ja kui ajaline intervall on väga suur. Nende olukordade korral tuleb kõigi objektide asukohad võimalikult kiiresti ümber arvutada, mis võib tugevasti koormata protsessorit (<abbrev ->CPU</abbrev ->). Kui <abbrev ->CPU</abbrev -> sellega toime ei tule, võib vaade hakata hüppama või muutuda häguseks. Selle vältimiseks varjab &kstars; mõningad objektid, kui märgitud on kast <guilabel ->Liikumise ajal peidetakse objektid</guilabel ->. Intervalli, mida ületava väärtuse korral objektid peidetakse, saab määrata kerimiskastiga <guilabel ->Peidetakse ka siis, kui intervall on suurem kui:</guilabel ->. Seda, millised objektid peidetakse, saab määrata osas <guilabel ->Objektide peitmise seadistamine</guilabel ->. </para> +Kui märgitud on kast <guilabel>Tsentreeritud objektil näidatakse silti</guilabel>, lisatakse silt automaatselt objektile, mida rakendus jälgib, ning eemaldatakse, kui jälgimine lõpeb. Pane tähele, et püsivat silti objektile saab ka käsitsi lisada <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link> abil. </para><para> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Peitmine</secondary></indexterm> +&kstars;il tuleb kolmel juhul taevavaade väga kiiresti ümber joonistada: kui valitakse uus fookus (ja märgitud on kast <guilabel>Kasutatakse animeeritud pööramist</guilabel>), kui taevakaarti hiirega lohistatakse ja kui ajaline intervall on väga suur. Nende olukordade korral tuleb kõigi objektide asukohad võimalikult kiiresti ümber arvutada, mis võib tugevasti koormata protsessorit (<abbrev>CPU</abbrev>). Kui <abbrev>CPU</abbrev> sellega toime ei tule, võib vaade hakata hüppama või muutuda häguseks. Selle vältimiseks varjab &kstars; mõningad objektid, kui märgitud on kast <guilabel>Liikumise ajal peidetakse objektid</guilabel>. Intervalli, mida ületava väärtuse korral objektid peidetakse, saab määrata kerimiskastiga <guilabel>Peidetakse ka siis, kui intervall on suurem kui:</guilabel>. Seda, millised objektid peidetakse, saab määrata osas <guilabel>Objektide peitmise seadistamine</guilabel>. </para> </sect1> <sect1 id="customize"> -<title ->Vaate kohandamine</title> +<title>Vaate kohandamine</title> -<para ->Vaadet saab meelepäraseks muuta mitmel viisil.</para> +<para>Vaadet saab meelepäraseks muuta mitmel viisil.</para> <itemizedlist> -<listitem -><para> -<indexterm -><primary ->Värviskeemid</primary -><secondary ->Valimine</secondary -></indexterm> -Teistsuguse värviskeemi saab valida menüükäsuga <menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -><guimenuitem ->Värviskeemid</guimenuitem -></menuchoice ->. Rakendus pakub omalt poolt neli eelnevalt määratud värviskeemi, kuid <link linkend="config" -><guilabel ->&kstars;i seadistuste</guilabel -></link -> aken võimaldab sul määrata ka omaenda värviskeemi. </para -></listitem> -<listitem -><para> -<indexterm -><primary ->Tööriistaribad</primary> -<secondary ->Kohandamine</secondary -></indexterm> -Tööriistade näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -><guimenuitem ->Tööriistaribad</guimenuitem -></menuchoice ->. Sarnaselt KDE tööriistaribade tavakäitumisele saab neid lohistada sinna, kuhu sulle just meeldib, ning siduda akna mis tahes servaga või isegi aknast täielikult lahutada. </para -></listitem> -<listitem -><para> -<indexterm -><primary ->Infokastid</primary -><secondary ->Kohandamine</secondary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Infokastid</primary -><secondary ->Varjamine</secondary -></indexterm> -Infokastide näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -><guimenuitem ->Infokastid</guimenuitem -></menuchoice ->. Lisaks sellele saab infokastidega tegelda hiire abil. Igal kastil on lisaandmeridu, mis on vaikimisi varjatud. Neid saab sisse/välja lülitada topeltklõpsuga kastil selle <quote ->kokkukerimiseks</quote ->. Kastide asukohta on võimalik muuta neid hiirega lohistades. Kui kast jõuab akna servani, jääb ta ka akna suuruse muutmisel serva külge <quote ->kleebituks</quote ->. </para -></listitem> +<listitem><para> +<indexterm><primary>Värviskeemid</primary><secondary>Valimine</secondary></indexterm> +Teistsuguse värviskeemi saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>Värviskeemid</guimenuitem></menuchoice>. Rakendus pakub omalt poolt neli eelnevalt määratud värviskeemi, kuid <link linkend="config"><guilabel>&kstars;i seadistuste</guilabel></link> aken võimaldab sul määrata ka omaenda värviskeemi. </para></listitem> +<listitem><para> +<indexterm><primary>Tööriistaribad</primary> +<secondary>Kohandamine</secondary></indexterm> +Tööriistade näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>Tööriistaribad</guimenuitem></menuchoice>. Sarnaselt KDE tööriistaribade tavakäitumisele saab neid lohistada sinna, kuhu sulle just meeldib, ning siduda akna mis tahes servaga või isegi aknast täielikult lahutada. </para></listitem> +<listitem><para> +<indexterm><primary>Infokastid</primary><secondary>Kohandamine</secondary></indexterm> +<indexterm><primary>Infokastid</primary><secondary>Varjamine</secondary></indexterm> +Infokastide näitamist või peitmist saab määrata menüüst <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>Infokastid</guimenuitem></menuchoice>. Lisaks sellele saab infokastidega tegelda hiire abil. Igal kastil on lisaandmeridu, mis on vaikimisi varjatud. Neid saab sisse/välja lülitada topeltklõpsuga kastil selle <quote>kokkukerimiseks</quote>. Kastide asukohta on võimalik muuta neid hiirega lohistades. Kui kast jõuab akna servani, jääb ta ka akna suuruse muutmisel serva külge <quote>kleebituks</quote>. </para></listitem> <listitem> <para> -<indexterm -><primary ->Vaatevälja sümbolid</primary -><secondary ->Kirjeldus</secondary -></indexterm> -<quote ->Vaatevälja sümboli</quote -> saab valida menüükäsuga <menuchoice -><guimenu ->Seadistused</guimenu -><guimenuitem ->Vaatevälja sümbolid</guimenuitem -></menuchoice ->. <firstterm ->Vaateväli</firstterm -> tähendabki just <quote ->vaate välja</quote ->. Vaatevälja sümbolit näidatakse akna keskel märkimaks, kuhu vaade on suunatud. Erinevatel sümbolitel on erinev nurga suurus, sümboliga võib näidata, milline on vaade läbi konkreetse teleskoobi. Kui näiteks valid vaatevälja sümboli <quote ->7x35 binokkel</quote ->, joonistatakse vaatele ring 9,2-kraadise läbimõõduga, mis vastabki 7x35 binokli vaateväljale. </para> +<indexterm><primary>Vaatevälja sümbolid</primary><secondary>Kirjeldus</secondary></indexterm> +<quote>Vaatevälja sümboli</quote> saab valida menüükäsuga <menuchoice><guimenu>Seadistused</guimenu><guimenuitem>Vaatevälja sümbolid</guimenuitem></menuchoice>. <firstterm>Vaateväli</firstterm> tähendabki just <quote>vaate välja</quote>. Vaatevälja sümbolit näidatakse akna keskel märkimaks, kuhu vaade on suunatud. Erinevatel sümbolitel on erinev nurga suurus, sümboliga võib näidata, milline on vaade läbi konkreetse teleskoobi. Kui näiteks valid vaatevälja sümboli <quote>7x35 binokkel</quote>, joonistatakse vaatele ring 9,2-kraadise läbimõõduga, mis vastabki 7x35 binokli vaateväljale. </para> <para> -<indexterm -><primary ->Vaatevälja sümbolid</primary -><secondary ->Kohandamine</secondary -></indexterm> -Määrata saab omaenda vaatevälja sümboleid (või muuta olemasolevaid), kui kasutada menüükäsku <guimenuitem ->Redigeeri vaatevälja sümboleid...</guimenuitem ->, mis käivitab vaatevälja redaktori: </para> +<indexterm><primary>Vaatevälja sümbolid</primary><secondary>Kohandamine</secondary></indexterm> +Määrata saab omaenda vaatevälja sümboleid (või muuta olemasolevaid), kui kasutada menüükäsku <guimenuitem>Redigeeri vaatevälja sümboleid...</guimenuitem>, mis käivitab vaatevälja redaktori: </para> <screenshot> -<screeninfo ->Vaatevälja sümbolite redaktor</screeninfo> +<screeninfo>Vaatevälja sümbolite redaktor</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="fovdialog.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Vaatevälja sümbolite redaktor</phrase> + <phrase>Vaatevälja sümbolite redaktor</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Vasakul asub määratud vaatevälja sümbolite nimekiri. Paremal on nupud uue sümboli lisamiseks, esiletõstetud sümboli omaduste redigeerimiseks ning esiletõstetud sümboli eemaldamiseks nimekirjast. Pane tähele, et redigeerida või eemaldada saab ka nelja eelnevalt määratud sümbolit (kui eemaldad kõik sümbolid, taastatakse neli vaikesümbolit &kstars;i järgmisel käivitamisel). Nende kolme nupu all on eelvaatluse aken, kus on näha nimekirjas esile tõstetud sümbol. Klõps nupule <guibutton ->Uus...</guibutton -> või <guibutton ->Redigeeri...</guibutton -> avab akna <guilabel ->Uus vaatevälja sümbol</guilabel ->: </para> +<para>Vasakul asub määratud vaatevälja sümbolite nimekiri. Paremal on nupud uue sümboli lisamiseks, esiletõstetud sümboli omaduste redigeerimiseks ning esiletõstetud sümboli eemaldamiseks nimekirjast. Pane tähele, et redigeerida või eemaldada saab ka nelja eelnevalt määratud sümbolit (kui eemaldad kõik sümbolid, taastatakse neli vaikesümbolit &kstars;i järgmisel käivitamisel). Nende kolme nupu all on eelvaatluse aken, kus on näha nimekirjas esile tõstetud sümbol. Klõps nupule <guibutton>Uus...</guibutton> või <guibutton>Redigeeri...</guibutton> avab akna <guilabel>Uus vaatevälja sümbol</guilabel>: </para> <screenshot> -<screeninfo ->Uus vaatevälja sümbol</screeninfo> +<screeninfo>Uus vaatevälja sümbol</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="newfov.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Uus vaatevälja sümbol</phrase> + <phrase>Uus vaatevälja sümbol</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> <para> -<indexterm -><primary ->Vaatevälja sümbolid</primary -><secondary ->Uue määramine</secondary -></indexterm> -See aken võimaldab muuta nelja vaatevälja sümbolit defineerivat omadust: nimi, suurus, kuju ja värv. Sümboli nurga suuruse saab kirjutada otse tekstiväljale <guilabel ->Vaateväli</guilabel -> või arvutada see välja kaamerakaardil vastavalt teleskoobi parameetritele. Valida on nelja kuju vahel: ring, ruut, ristik, märklaud. Kui kõik neli parameetrit on määratud, klõpsa nupule <guibutton ->OK</guibutton -> ning sümbol ilmub määratud sümbolite nimekirja. Samuti saab seda seejärel kasutada menüüs <guimenu ->Seadistused</guimenu -> | <guisubmenu ->Vaateväli</guisubmenu ->. </para> +<indexterm><primary>Vaatevälja sümbolid</primary><secondary>Uue määramine</secondary></indexterm> +See aken võimaldab muuta nelja vaatevälja sümbolit defineerivat omadust: nimi, suurus, kuju ja värv. Sümboli nurga suuruse saab kirjutada otse tekstiväljale <guilabel>Vaateväli</guilabel> või arvutada see välja kaamerakaardil vastavalt teleskoobi parameetritele. Valida on nelja kuju vahel: ring, ruut, ristik, märklaud. Kui kõik neli parameetrit on määratud, klõpsa nupule <guibutton>OK</guibutton> ning sümbol ilmub määratud sümbolite nimekirja. Samuti saab seda seejärel kasutada menüüs <guimenu>Seadistused</guimenu> | <guisubmenu>Vaateväli</guisubmenu>. </para> </listitem> </itemizedlist> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook index eaad9eb5bb5..ed0f816636b 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/cpoles.docbook @@ -1,64 +1,14 @@ <sect1 id="ai-cpoles"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Taevapoolused</title> -<indexterm -><primary ->Taevapoolused</primary> -<seealso ->Ekvaatorilised koordinaadid</seealso> +<title>Taevapoolused</title> +<indexterm><primary>Taevapoolused</primary> +<seealso>Ekvaatorilised koordinaadid</seealso> </indexterm> -<para ->Taevas paistab triivivat idast läände, tehes täistiiru 24 <link linkend="ai-sidereal" ->tähetunniga</link ->. Selle põhjus peitub Maa pöörlemises ümber oma telje. Maa pöörlemistelg lõikub <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääriga</link -> kahes punktis. Need ongi <firstterm ->taevapoolused</firstterm ->. Kui Maa pöörleb, jäävad need punktid taevas ikka samale kohale, nii et kõik teised taevalaotuse punktid paistavad ümber nende tiirlevat. Taevapoolused on ühtlasi <link linkend="equatorial" ->ekvaatorilise koordinaatide süsteemi</link -> poolused, mis tähendab, et nende <firstterm ->kääne</firstterm -> on +90 ja -90 kraadi (vastavalt põhja- ja lõunataevapoolusel). </para -><para ->Põhjataevapooluse koordinaadid on praegu enam-vähem samad heleda tähe <firstterm ->Põhjanaela</firstterm -> koordinaatidega (muide, ladina keeles tähendabki selle nimi Polaris <quote ->poolusetähte</quote ->). Seetõttu armastavad näiteks meresõitjad väga kasutada Põhjanaela: see osutab alati horisondil põhjasuunda ning pealegi on tema <link linkend="horizontal" ->kõrgus</link -> alati (peaaegu täpselt) võrdne vaatleja <link linkend="ai-geocoords" ->geograafilise laiuskraadiga</link ->. Siiski on Põhjanael nähtav ainult Maa põhjapoolkeral. </para -><para ->Põhjanael on pooluse lähedal siiski puhtalt kokkusattumuse tõttu. Tegelikult asub ta tänu <link linkend="ai-precession" ->pretsessioonile</link -> pooluse lähedal astronoomilises ajaarvestuses ainult väga lühikest aega. </para> +<para>Taevas paistab triivivat idast läände, tehes täistiiru 24 <link linkend="ai-sidereal">tähetunniga</link>. Selle põhjus peitub Maa pöörlemises ümber oma telje. Maa pöörlemistelg lõikub <link linkend="ai-csphere">taevasfääriga</link> kahes punktis. Need ongi <firstterm>taevapoolused</firstterm>. Kui Maa pöörleb, jäävad need punktid taevas ikka samale kohale, nii et kõik teised taevalaotuse punktid paistavad ümber nende tiirlevat. Taevapoolused on ühtlasi <link linkend="equatorial">ekvaatorilise koordinaatide süsteemi</link> poolused, mis tähendab, et nende <firstterm>kääne</firstterm> on +90 ja -90 kraadi (vastavalt põhja- ja lõunataevapoolusel). </para><para>Põhjataevapooluse koordinaadid on praegu enam-vähem samad heleda tähe <firstterm>Põhjanaela</firstterm> koordinaatidega (muide, ladina keeles tähendabki selle nimi Polaris <quote>poolusetähte</quote>). Seetõttu armastavad näiteks meresõitjad väga kasutada Põhjanaela: see osutab alati horisondil põhjasuunda ning pealegi on tema <link linkend="horizontal">kõrgus</link> alati (peaaegu täpselt) võrdne vaatleja <link linkend="ai-geocoords">geograafilise laiuskraadiga</link>. Siiski on Põhjanael nähtav ainult Maa põhjapoolkeral. </para><para>Põhjanael on pooluse lähedal siiski puhtalt kokkusattumuse tõttu. Tegelikult asub ta tänu <link linkend="ai-precession">pretsessioonile</link> pooluse lähedal astronoomilises ajaarvestuses ainult väga lühikest aega. </para> <tip> -<para ->Ülesanded:</para> -<para ->Kasuta akent <guilabel ->Objekti otsimine</guilabel -> (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo ->) Põhjanaela asukoha määramiseks. Pane tähele, et tähe kääne on peaaegu (aga mitte päris täpselt) +90 kraadi. Võrdle nüüd Põhjanaela kõrgust oma asukoha geograafilise laiuskraadiga. Need jäävad alati ühe kraadi sisse. Nad ei ole päris ühesugused, sest Põhjanael ei asu täpselt pooluse kohal. (Pooluse saad määrata, kui lülitad sisse ekvaatorilised koordinaadid ning vajutad üles-nooleklahvi, kuni taevas enam ei pöörle.) </para -><para ->Kasuta tööriistariba hüpikkasti <guilabel ->Ajasamm</guilabel -> ja sea seal väärtuseks 100 sekundit. Nüüd näed, kuidas kogu taevalaotus keerleb ümber Põhjapooluse, täht ise jääb aga peaaegu täielikult liikumatuks. </para -><para ->Nentisime, et taevapoolus on ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolus. Mis on sinu arvates horisondilise (kõrguse-asimuudi) koordinaatide süsteemi poolus? ( <link linkend="ai-zenith" ->Seniit</link ->) </para> +<para>Ülesanded:</para> +<para>Kasuta akent <guilabel>Objekti otsimine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo>) Põhjanaela asukoha määramiseks. Pane tähele, et tähe kääne on peaaegu (aga mitte päris täpselt) +90 kraadi. Võrdle nüüd Põhjanaela kõrgust oma asukoha geograafilise laiuskraadiga. Need jäävad alati ühe kraadi sisse. Nad ei ole päris ühesugused, sest Põhjanael ei asu täpselt pooluse kohal. (Pooluse saad määrata, kui lülitad sisse ekvaatorilised koordinaadid ning vajutad üles-nooleklahvi, kuni taevas enam ei pöörle.) </para><para>Kasuta tööriistariba hüpikkasti <guilabel>Ajasamm</guilabel> ja sea seal väärtuseks 100 sekundit. Nüüd näed, kuidas kogu taevalaotus keerleb ümber Põhjapooluse, täht ise jääb aga peaaegu täielikult liikumatuks. </para><para>Nentisime, et taevapoolus on ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolus. Mis on sinu arvates horisondilise (kõrguse-asimuudi) koordinaatide süsteemi poolus? ( <link linkend="ai-zenith">Seniit</link>) </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook index 271865cd1f3..bfe3124e75d 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/credits.docbook @@ -1,111 +1,45 @@ <chapter id="credits"> -<title ->Autorid ja litsents</title> +<title>Autorid ja litsents</title> -<para ->&kstars;</para> -<para ->Rakenduse autoriõigus 2001-2003: &kstars;i meeskond <email ->[email protected]</email -> </para> +<para>&kstars;</para> +<para>Rakenduse autoriõigus 2001-2003: &kstars;i meeskond <email>[email protected]</email> </para> -<para ->&kstars;i meeskond: <itemizedlist> -<listitem -><para ->Jason Harris <email ->[email protected]</email -></para> +<para>&kstars;i meeskond: <itemizedlist> +<listitem><para>Jason Harris <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Jasem Mutlaq <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Jasem Mutlaq <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Pablo de Vicente <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Pablo de Vicente <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Heiko Evermann <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Heiko Evermann <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Thomas Kabelmann <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Thomas Kabelmann <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Mark Hollomon <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Mark Hollomon <email>[email protected]</email></para> </listitem> -<listitem -><para ->Carsten Niehaus <email ->[email protected]</email -></para> +<listitem><para>Carsten Niehaus <email>[email protected]</email></para> </listitem> </itemizedlist> </para> -<para ->Andmete allikad: <itemizedlist> +<para>Andmete allikad: <itemizedlist> <listitem> -<para ->Objektide kataloogid ja planeedipositsioonide tabelid: <ulink url="http://adc.gsfc.nasa.gov" ->NASA astronoomiliste andmete keskus</ulink -></para> +<para>Objektide kataloogid ja planeedipositsioonide tabelid: <ulink url="http://adc.gsfc.nasa.gov">NASA astronoomiliste andmete keskus</ulink></para> </listitem> <listitem> -<para ->Täpsema info kõigi rakenduses leiduvate piltide autorite ja litsentside kohta leiab failist README.images </para> +<para>Täpsema info kõigi rakenduses leiduvate piltide autorite ja litsentside kohta leiab failist README.images </para> </listitem> </itemizedlist> </para> -<para ->Käsiraamatud: <itemizedlist> -<listitem -><para ->Peter Duffet-Smith, <quote ->Practical Astronomy With Your Calculator</quote -></para -></listitem> -<listitem -><para ->Jean Meesus, <quote ->Astronomical Algorithms</quote -></para -></listitem> +<para>Käsiraamatud: <itemizedlist> +<listitem><para>Peter Duffet-Smith, <quote>Practical Astronomy With Your Calculator</quote></para></listitem> +<listitem><para>Jean Meesus, <quote>Astronomical Algorithms</quote></para></listitem> </itemizedlist> </para> -<para ->Eriline tänu kuulub &kde; ja &Qt; arendajatele, kes pakkusid välja maailmas konkurentsitu vaba <acronym ->API</acronym -> teekide komplekti; <application ->KDevelop</application ->i meeskonnale suurepärase <acronym ->IDE</acronym -> eest, mis muutus &kstars;i arendamise palju hõlpsamaks ja lõbusamaks; kõigile meie sagedastele küsimustele vastanutele <application ->KDevelop</application ->i sõnumitoas, &kde; meililistides ja jututoas irc.kde.org; Anne-Marie Mahtoufile pakkumise eest lisada &kstars; &kde;-Edu moodulisse; kõigile, kes andsid teada vigadest või üldse pakkusid mingit tagasisidet. See tähendab, tänu kuulub teile kõigile. </para> +<para>Eriline tänu kuulub &kde; ja &Qt; arendajatele, kes pakkusid välja maailmas konkurentsitu vaba <acronym>API</acronym> teekide komplekti; <application>KDevelop</application>i meeskonnale suurepärase <acronym>IDE</acronym> eest, mis muutus &kstars;i arendamise palju hõlpsamaks ja lõbusamaks; kõigile meie sagedastele küsimustele vastanutele <application>KDevelop</application>i sõnumitoas, &kde; meililistides ja jututoas irc.kde.org; Anne-Marie Mahtoufile pakkumise eest lisada &kstars; &kde;-Edu moodulisse; kõigile, kes andsid teada vigadest või üldse pakkusid mingit tagasisidet. See tähendab, tänu kuulub teile kõigile. </para> -<para ->Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2003: Jason Harris ja KStarsi meeskond <email ->[email protected]</email -> </para> +<para>Dokumentatsiooni autoriõigus 2001-2003: Jason Harris ja KStarsi meeskond <email>[email protected]</email> </para> -<para ->Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2002 <email ->[email protected]</email -></para -> +<para>Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2002 <email>[email protected]</email></para> &underFDL; &underGPL; </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook index 0cb1ca7b8d0..03d8dac3980 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/csphere.docbook @@ -1,28 +1,10 @@ <sect1 id="ai-csphere"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Taevasfäär</title> -<indexterm -><primary ->Taevasfäär</primary> -<seealso ->Taevakoordinaatide süsteem</seealso> +<title>Taevasfäär</title> +<indexterm><primary>Taevasfäär</primary> +<seealso>Taevakoordinaatide süsteem</seealso> </indexterm> -<para ->Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Kõiki taevas nähtavaid objekte saab kujutleda asetsevana selle sfääri pinnal. </para -><para ->Me muidugi teame, et taevakehad ei asetse kohe mitte mingi sfääri pinnal, mille keskmeks on Maa, nii et tekib küsimus, miks üldse seda vaja läheb? Kõik, mida me taevas näeme, asub meist nii ääretult kaugel, et selliseid vahemaid ei ole võimalik palja silmaga lihtsalt tajuda. Kuna vahemaa on tajumatu, on taevakeha asukoha määramiseks vaja teada ainult tema <emphasis ->suunda</emphasis ->. Selles mõttes on taevasfääri kasutamine taeva kaardistamiseks aga äärmiselt tulus abivahend. </para -><para ->Erinevate taevakehade suunda on võimalik määrata, kui luua <link linkend="ai-skycoords" ->taevakoordinaatide süsteem</link ->. </para> +<para>Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Kõiki taevas nähtavaid objekte saab kujutleda asetsevana selle sfääri pinnal. </para><para>Me muidugi teame, et taevakehad ei asetse kohe mitte mingi sfääri pinnal, mille keskmeks on Maa, nii et tekib küsimus, miks üldse seda vaja läheb? Kõik, mida me taevas näeme, asub meist nii ääretult kaugel, et selliseid vahemaid ei ole võimalik palja silmaga lihtsalt tajuda. Kuna vahemaa on tajumatu, on taevakeha asukoha määramiseks vaja teada ainult tema <emphasis>suunda</emphasis>. Selles mõttes on taevasfääri kasutamine taeva kaardistamiseks aga äärmiselt tulus abivahend. </para><para>Erinevate taevakehade suunda on võimalik määrata, kui luua <link linkend="ai-skycoords">taevakoordinaatide süsteem</link>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook index 53c5dc31de7..6611691c43f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/darkmatter.docbook @@ -1,84 +1,34 @@ <sect1 id="ai-darkmatter"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Varjatud aine</title> -<indexterm -><primary ->Varjatud aine</primary> +<title>Varjatud aine</title> +<indexterm><primary>Varjatud aine</primary> </indexterm> -<para ->Teadlased on tänapäeval päris kindlad, et 90% universumi massist moodustab aine, mida me ei suuda näha. </para> +<para>Teadlased on tänapäeval päris kindlad, et 90% universumi massist moodustab aine, mida me ei suuda näha. </para> -<para ->Vaatamata meile lähema universumiosa põhjalikule kaardistamisele, milleks on kasutatud kõiki vahendeid alates raadio- ja lõpetades gammakiirgusega, on õnnestunud tuvastada vaid kümnendik massist, mis selles ruumiosas peaks olema. Ehk, nagu ütles Washingtoni ülikooli astronoom Bruce H. Margon 2001. aastal ajalehele The New York Times: <citation ->On üsna piinlik tunnistada, et me ei suuda üles leida 90 protsenti universumist.</citation -> </para> +<para>Vaatamata meile lähema universumiosa põhjalikule kaardistamisele, milleks on kasutatud kõiki vahendeid alates raadio- ja lõpetades gammakiirgusega, on õnnestunud tuvastada vaid kümnendik massist, mis selles ruumiosas peaks olema. Ehk, nagu ütles Washingtoni ülikooli astronoom Bruce H. Margon 2001. aastal ajalehele The New York Times: <citation>On üsna piinlik tunnistada, et me ei suuda üles leida 90 protsenti universumist.</citation> </para> -<para ->Seda <quote ->puuduvat massi</quote -> nimetataksegi <firstterm ->varjatud aine</firstterm ->ks, millised sõnad võtavad päris hästi kokku ka meie praegused teadmised. Me teame, et see on <quote ->aine</quote ->, sest me näeme selle gravitatsioonilise mõju toimet. Kuid see ei kiirga mingit tuvastatavat elektromagnetkiirgust, mistõttu ta on meie eest <quote ->varjatud</quote ->. Puuduva massi seletamiseks on loodud terve hulk teooriaid, mis ulatuvad eksootilistest aatomisisestest osakesest isoleeritud mustade aukude kogumi ning natuke vähem eksootiliste pruunide ja valgete kääbustähtedeni. Tegelikult on mõiste <quote ->puuduv mass</quote -> mõnevõrra eksitav, sest ei puudu ju mass, vaid kõigest sellelt lähtuv valgus. Aga mis siis see varjatud aine tegelikult on ja kuidas me üldse teame, et see olemas on, kui me seda näha ei saa? </para> +<para>Seda <quote>puuduvat massi</quote> nimetataksegi <firstterm>varjatud aine</firstterm>ks, millised sõnad võtavad päris hästi kokku ka meie praegused teadmised. Me teame, et see on <quote>aine</quote>, sest me näeme selle gravitatsioonilise mõju toimet. Kuid see ei kiirga mingit tuvastatavat elektromagnetkiirgust, mistõttu ta on meie eest <quote>varjatud</quote>. Puuduva massi seletamiseks on loodud terve hulk teooriaid, mis ulatuvad eksootilistest aatomisisestest osakesest isoleeritud mustade aukude kogumi ning natuke vähem eksootiliste pruunide ja valgete kääbustähtedeni. Tegelikult on mõiste <quote>puuduv mass</quote> mõnevõrra eksitav, sest ei puudu ju mass, vaid kõigest sellelt lähtuv valgus. Aga mis siis see varjatud aine tegelikult on ja kuidas me üldse teame, et see olemas on, kui me seda näha ei saa? </para> -<para ->Lugu sai alguse 1933. aastal, kui astronoom Fritz Zwicky uuris kaugete ja massiivsete galaktikaparvede, täpsemalt Berenike Juuste ja Neitsi parve liikumist. Zwicky hindas iga parve kuuluva galaktika massi tolle heleduse alusel ning liitis need kokku, et saada parve kogumass. Seejärel arvutas ta seda teistmoodi, tuginedes seekord üksikgalaktikate liikumiskiirusele parves. Tema üllatuseks oli see <firstterm ->dünaamiline mass</firstterm -> <emphasis ->400 korda</emphasis -> suurem kui galaktikate valgusele tuginev mass. </para> +<para>Lugu sai alguse 1933. aastal, kui astronoom Fritz Zwicky uuris kaugete ja massiivsete galaktikaparvede, täpsemalt Berenike Juuste ja Neitsi parve liikumist. Zwicky hindas iga parve kuuluva galaktika massi tolle heleduse alusel ning liitis need kokku, et saada parve kogumass. Seejärel arvutas ta seda teistmoodi, tuginedes seekord üksikgalaktikate liikumiskiirusele parves. Tema üllatuseks oli see <firstterm>dünaamiline mass</firstterm> <emphasis>400 korda</emphasis> suurem kui galaktikate valgusele tuginev mass. </para> -<para ->Kuigi vastuolu oli juba Zwicky ajal selge, hakkasid teadlased seda põhjalikumalt uurima alles 1970. aastatel. Just siis hakati tõsiselt kaaluma mõtet varjatud aine olemasolu kohta. Selline aine võimaldanuks mitte ainult seletada massidefitsiiiti galaktikaparvedes, vaid tähendanuks ka palju suurema kaaluga tagajärgi universumi arengu ja tuleviku selgitamisel. </para> +<para>Kuigi vastuolu oli juba Zwicky ajal selge, hakkasid teadlased seda põhjalikumalt uurima alles 1970. aastatel. Just siis hakati tõsiselt kaaluma mõtet varjatud aine olemasolu kohta. Selline aine võimaldanuks mitte ainult seletada massidefitsiiiti galaktikaparvedes, vaid tähendanuks ka palju suurema kaaluga tagajärgi universumi arengu ja tuleviku selgitamisel. </para> -<para ->Veel üks nähtus, mille seletamisel varjatud aine marjaks ära kulub, on <firstterm ->spiraalsete galaktikate</firstterm -> pöörlemine. Spiraalsed galaktikad koondavad endasse hulganisti tähti, mis tiirlevad ümber galaktika keskme enam-vähem ringikujulistel orbiitidel, umbes nagu planeedid ümber tähe. Sarnaselt planeetide orbiitidele võiks suure galaktilise orbiidiga tähelt oodata aeglast orbitaalkiirust (nagu väidab Kepleri kolmas seadus). Tegelikult kehtib Kepleri kolmas seadus küll vaid tähtedele spiraalse galaktika perimeetri lähedal, sest see eeldab, et orbiidiga piiratud mass on konstantne. </para> +<para>Veel üks nähtus, mille seletamisel varjatud aine marjaks ära kulub, on <firstterm>spiraalsete galaktikate</firstterm> pöörlemine. Spiraalsed galaktikad koondavad endasse hulganisti tähti, mis tiirlevad ümber galaktika keskme enam-vähem ringikujulistel orbiitidel, umbes nagu planeedid ümber tähe. Sarnaselt planeetide orbiitidele võiks suure galaktilise orbiidiga tähelt oodata aeglast orbitaalkiirust (nagu väidab Kepleri kolmas seadus). Tegelikult kehtib Kepleri kolmas seadus küll vaid tähtedele spiraalse galaktika perimeetri lähedal, sest see eeldab, et orbiidiga piiratud mass on konstantne. </para> -<para ->Kuid astronoomid on hulgaliselt vaadelnud paljude spiraalsete galaktikate äärealade tähtede orbitaalkiirusi ning ühelgi korral ei ole täheldatud, et Kepleri kolmas seadus seal kuidagimoodi kehtiks. Selle asemel, et suurema raadiuse korral kahaneda, on orbitaalkiirused hoopis üsna konstantsed. Sellest järeldub, et orbiidi raadiuse kasvades suureneb ka mass, seda isegi tähtede puhul, mis näivalt asuvad päris galaktika serval. Kuigi nad paiknevad galaktika nähtava osa äärel, on galaktikal endal massiprofiil, mis tundub jätkuvat veel pärast sedagi, kui lõpeb tähtedega asustatud piirkond. </para> +<para>Kuid astronoomid on hulgaliselt vaadelnud paljude spiraalsete galaktikate äärealade tähtede orbitaalkiirusi ning ühelgi korral ei ole täheldatud, et Kepleri kolmas seadus seal kuidagimoodi kehtiks. Selle asemel, et suurema raadiuse korral kahaneda, on orbitaalkiirused hoopis üsna konstantsed. Sellest järeldub, et orbiidi raadiuse kasvades suureneb ka mass, seda isegi tähtede puhul, mis näivalt asuvad päris galaktika serval. Kuigi nad paiknevad galaktika nähtava osa äärel, on galaktikal endal massiprofiil, mis tundub jätkuvat veel pärast sedagi, kui lõpeb tähtedega asustatud piirkond. </para> -<para ->Asjale võib läheneda ka teisest küljest. Kujutage ette tähti spiraalse galaktika serval, mille puhul on jälgitav tavapärane orbitaalkiirus 200 kilomeetrit sekundis. Kui galaktika koosneks ainult ainest, mida me näeme, lendaks nad sõna otseses mõttes peagi galaktikast välja, sest nende orbitaalkiirus on neli korda suurem kui galaktika paokiirus. Et aga galaktikad ei paista just väga innukalt laiali paiskuvat, peab neis peituma mass, mida me ei saa arvestada, kui liidame kokku kõigi nähtavate osade massi. </para> +<para>Asjale võib läheneda ka teisest küljest. Kujutage ette tähti spiraalse galaktika serval, mille puhul on jälgitav tavapärane orbitaalkiirus 200 kilomeetrit sekundis. Kui galaktika koosneks ainult ainest, mida me näeme, lendaks nad sõna otseses mõttes peagi galaktikast välja, sest nende orbitaalkiirus on neli korda suurem kui galaktika paokiirus. Et aga galaktikad ei paista just väga innukalt laiali paiskuvat, peab neis peituma mass, mida me ei saa arvestada, kui liidame kokku kõigi nähtavate osade massi. </para> -<para ->Teoreetikud on puuduvat massi loova aine olemuse kohta pakkunud välja rea arvamusi: <acronym ->WIMP</acronym ->-id (nõrga vastastikmõjuga massiivsed osakesed), <acronym ->MACHO</acronym ->-d (massiivsed kompaktsed haloobjektid), universumi algaegadest pärit mustad augud, massiivsed neutriinod ja nii edasi. Kõigil neil teooriatel on omad head ja vead. Astronoomid pole üldiselt omaks võtnud ühtegi teooriat, sest seni on puudunud vahendid nende korralikuks kontrollimiseks. </para> +<para>Teoreetikud on puuduvat massi loova aine olemuse kohta pakkunud välja rea arvamusi: <acronym>WIMP</acronym>-id (nõrga vastastikmõjuga massiivsed osakesed), <acronym>MACHO</acronym>-d (massiivsed kompaktsed haloobjektid), universumi algaegadest pärit mustad augud, massiivsed neutriinod ja nii edasi. Kõigil neil teooriatel on omad head ja vead. Astronoomid pole üldiselt omaks võtnud ühtegi teooriat, sest seni on puudunud vahendid nende korralikuks kontrollimiseks. </para> <tip> -<para ->Igal juhul on võimalik vaadata galaktikaparvi, mille uurimine viis professor Zwicky mõttele varjatud ainest. Kasuta &kstars;i objekti leidmise akent (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo ->), et tsentreerida vaade objektile <quote ->M87</quote ->, mis aitab leida Neitsi parve, ning objektile <quote ->NGC 4884</quote ->, mis võimaldab vaadelda Berenike Juukseid. Galaktikate nägemiseks tuleb vaadet suurendada. Pane tähele, et taevas tundub Neitsi galaktikaparv olevat palju suurem. Tegelikult on Berenike Juuksed suurem, aga paistab väiksemana, sest see galaktikaparv asub meist palju kaugemal. </para> +<para>Igal juhul on võimalik vaadata galaktikaparvi, mille uurimine viis professor Zwicky mõttele varjatud ainest. Kasuta &kstars;i objekti leidmise akent (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo>), et tsentreerida vaade objektile <quote>M87</quote>, mis aitab leida Neitsi parve, ning objektile <quote>NGC 4884</quote>, mis võimaldab vaadelda Berenike Juukseid. Galaktikate nägemiseks tuleb vaadet suurendada. Pane tähele, et taevas tundub Neitsi galaktikaparv olevat palju suurem. Tegelikult on Berenike Juuksed suurem, aga paistab väiksemana, sest see galaktikaparv asub meist palju kaugemal. </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook index b3dec57afa7..4b8da745725 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dcop.docbook @@ -1,175 +1,54 @@ <chapter id="dcop"> -<title ->Skriptid ja KStars: DCOP liides</title> -<para ->&kstars;i üks eesmärke on pakkuda võimalust kasutada ka kõige keerulisemaid võimalusi skripti vahendusel. See lubab luua <quote ->virtuaalretki</quote -> taevakaardil ning aitab õpetajatel koolitöös illustreerida mõningaid astronoomilisi põhimõtteid ning üldse juttu ja teksti köitvamaks muuta. Juba praegu on võimalik &kstars;is selliseid skripte kasutada, kuigi veel ei saa pruukida kõiki funktsioone, mida me tahaksime pakkuda. Meil on küll graafiline skriptide loomise abivahend, kuid siiski tuleb skriptid ise veel käsitsi kirjutada. Käesolev peatükk selgitabki, kuidas &kstars;i skripte kirja panna. </para> -<para ->&kde; arhitektuur pakub skripte tarvitavatele rakendustele vajaliku raamistiku <abbrev ->DCOP</abbrev -> liidese näol. <abbrev ->DCOP</abbrev -> tähendab <quote ->töölaua kommunikatsiooniprotokolli</quote -> (inglise keeles Desktop COmmunication Protocol) ning just <abbrev ->DCOP</abbrev -> võimaldabki &kde; rakendusi juhtida teistest rakendustest, käsurealt või tekstiskripti abil. </para> +<title>Skriptid ja KStars: DCOP liides</title> +<para>&kstars;i üks eesmärke on pakkuda võimalust kasutada ka kõige keerulisemaid võimalusi skripti vahendusel. See lubab luua <quote>virtuaalretki</quote> taevakaardil ning aitab õpetajatel koolitöös illustreerida mõningaid astronoomilisi põhimõtteid ning üldse juttu ja teksti köitvamaks muuta. Juba praegu on võimalik &kstars;is selliseid skripte kasutada, kuigi veel ei saa pruukida kõiki funktsioone, mida me tahaksime pakkuda. Meil on küll graafiline skriptide loomise abivahend, kuid siiski tuleb skriptid ise veel käsitsi kirjutada. Käesolev peatükk selgitabki, kuidas &kstars;i skripte kirja panna. </para> +<para>&kde; arhitektuur pakub skripte tarvitavatele rakendustele vajaliku raamistiku <abbrev>DCOP</abbrev> liidese näol. <abbrev>DCOP</abbrev> tähendab <quote>töölaua kommunikatsiooniprotokolli</quote> (inglise keeles Desktop COmmunication Protocol) ning just <abbrev>DCOP</abbrev> võimaldabki &kde; rakendusi juhtida teistest rakendustest, käsurealt või tekstiskripti abil. </para> <sect1 id="dcop-interface"> -<title ->DCOP funktsioonid</title> -<para ->&kstars;i <abbrev ->DCOP</abbrev -> kiides kasutab järgmisi funktsioone: <itemizedlist> -<listitem -><para -><function -> lookTowards( const QString suund )</function ->: tsentreerib vaate argumendiga määratud punkti. Selleks võib olla suvalise taevakeha nimi või mõni järgmistest sõnadest või lühenditest: zenith (või z) seniidi tähistusena, north (n) põhjakaare, northeast (ne) kirde, east (e) ida, southeast (se) kagu, south (s), southwest (sw) edela, west (w) lääne ja northwest (nw) loode tähistusena. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setRaDec( double OT, double kääne )</function ->: tsentreerib vaate määratud ekvaatorilistele koordinaatidele. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setAltAz(double h, double a)</function ->: tsentreerib vaate määratud horisondiliste koordinaatidele. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> zoomIn()</function ->: suurendab vaate suurendust. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> zoomOut()</function ->: vähendab vaate suurendust. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> defaultZoom()</function ->: taastab vaikesuurenduse = 3. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setLocalTime(int aasta, int kuu, int päev, int tund, int min, int sek)</function ->: seab simulatsioonikella määratud kuupäevale ja ajale. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> waitFor( double t )</function ->: paus t sekundit enne järgneva skriptikäsu rakendamist. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> waitForKey( const QString klahv )</function ->: skripti rakendamine peatatakse, kuni kasutaja vajutab määratud klahvi. Praegu ei saa määrata klahvikombinatsioone (näiteks <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->C</keycap -></keycombo ->), vaid ainult üksikklahve. Tühikuklahvi jaoks tuleb kirjutada <quote ->space</quote ->. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setTracking( bool track )</function ->: jälgimisrežiimi näitamise lülitamine. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> changeViewOption( const QString võimalus, const QString väärtus )</function ->: vaatevõimaluse määramine. Kasutada saab kümneid võimalusi, sisuliselt kõike, mida saab seadistada &kstars;i <guilabel ->vaateseadistuste aknas</guilabel ->. Esimene argument ongi võimalus (vastav nimi võetakse seadistustefailist <filename ->kstarsrc</filename ->), teine soovitud väärtus. Argumentide parser on püütud teha võimalikult <quote ->lollikindel</quote ->, nii et kui kirjutad midagi kogemata valesti, siis see lihtsalt ei rakendu. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setGeoLocation( const QString linn, const QString provints/maakond, const QString riik )</function ->: võimalus määrata vaatluskohaks mingi konkreetne linn. Kui argumendis määratud linna andmebaasist ei leita, ei tee see käsk midagi. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> stop()</function -> [clock]: seiskab simulatsioonikella. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> start()</function -> [clock]: käivitab simulatsioonikella. </para -></listitem> - -<listitem -><para -><function -> setScale(float s)</function -> [clock]: määrab simulatsioonikella ajasammu. s=1.0 vastab reaalajale, 2.0 on kaks korda kiirem reaalajast jne. </para -></listitem> +<title>DCOP funktsioonid</title> +<para>&kstars;i <abbrev>DCOP</abbrev> kiides kasutab järgmisi funktsioone: <itemizedlist> +<listitem><para><function> lookTowards( const QString suund )</function>: tsentreerib vaate argumendiga määratud punkti. Selleks võib olla suvalise taevakeha nimi või mõni järgmistest sõnadest või lühenditest: zenith (või z) seniidi tähistusena, north (n) põhjakaare, northeast (ne) kirde, east (e) ida, southeast (se) kagu, south (s), southwest (sw) edela, west (w) lääne ja northwest (nw) loode tähistusena. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setRaDec( double OT, double kääne )</function>: tsentreerib vaate määratud ekvaatorilistele koordinaatidele. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setAltAz(double h, double a)</function>: tsentreerib vaate määratud horisondiliste koordinaatidele. </para></listitem> + +<listitem><para><function> zoomIn()</function>: suurendab vaate suurendust. </para></listitem> + +<listitem><para><function> zoomOut()</function>: vähendab vaate suurendust. </para></listitem> + +<listitem><para><function> defaultZoom()</function>: taastab vaikesuurenduse = 3. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setLocalTime(int aasta, int kuu, int päev, int tund, int min, int sek)</function>: seab simulatsioonikella määratud kuupäevale ja ajale. </para></listitem> + +<listitem><para><function> waitFor( double t )</function>: paus t sekundit enne järgneva skriptikäsu rakendamist. </para></listitem> + +<listitem><para><function> waitForKey( const QString klahv )</function>: skripti rakendamine peatatakse, kuni kasutaja vajutab määratud klahvi. Praegu ei saa määrata klahvikombinatsioone (näiteks <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>C</keycap></keycombo>), vaid ainult üksikklahve. Tühikuklahvi jaoks tuleb kirjutada <quote>space</quote>. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setTracking( bool track )</function>: jälgimisrežiimi näitamise lülitamine. </para></listitem> + +<listitem><para><function> changeViewOption( const QString võimalus, const QString väärtus )</function>: vaatevõimaluse määramine. Kasutada saab kümneid võimalusi, sisuliselt kõike, mida saab seadistada &kstars;i <guilabel>vaateseadistuste aknas</guilabel>. Esimene argument ongi võimalus (vastav nimi võetakse seadistustefailist <filename>kstarsrc</filename>), teine soovitud väärtus. Argumentide parser on püütud teha võimalikult <quote>lollikindel</quote>, nii et kui kirjutad midagi kogemata valesti, siis see lihtsalt ei rakendu. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setGeoLocation( const QString linn, const QString provints/maakond, const QString riik )</function>: võimalus määrata vaatluskohaks mingi konkreetne linn. Kui argumendis määratud linna andmebaasist ei leita, ei tee see käsk midagi. </para></listitem> + +<listitem><para><function> stop()</function> [clock]: seiskab simulatsioonikella. </para></listitem> + +<listitem><para><function> start()</function> [clock]: käivitab simulatsioonikella. </para></listitem> + +<listitem><para><function> setScale(float s)</function> [clock]: määrab simulatsioonikella ajasammu. s=1.0 vastab reaalajale, 2.0 on kaks korda kiirem reaalajast jne. </para></listitem> </itemizedlist> </para> </sect1> <sect1 id="dcop-test"> -<title ->DCOP funktsioonide testimine</title> -<para ->DCOP funktsioone saab hõlpsast testida rakenduse <application ->kdcop</application -> abil. Kui <application ->kdcop</application -> käivitada, näeb puukujulises nimekirjas kõiki töötavaid rakendusi ja kui &kstars; peaks töötama, on ta samuti seal kirjas. Enamik <abbrev ->DCOP</abbrev -> funktsioone on kirjas <quote ->KStarsInterface</quote -> päises, kuid kellafunktsioonid on ära toodud <quote ->clock</quote -> all. Suvalise funktsiooni käivitamiseks tee sellel topeltklõps. Kui funktsioon eeldab argumente, ilmub aken, kuhu need saab sisestada. </para> +<title>DCOP funktsioonide testimine</title> +<para>DCOP funktsioone saab hõlpsast testida rakenduse <application>kdcop</application> abil. Kui <application>kdcop</application> käivitada, näeb puukujulises nimekirjas kõiki töötavaid rakendusi ja kui &kstars; peaks töötama, on ta samuti seal kirjas. Enamik <abbrev>DCOP</abbrev> funktsioone on kirjas <quote>KStarsInterface</quote> päises, kuid kellafunktsioonid on ära toodud <quote>clock</quote> all. Suvalise funktsiooni käivitamiseks tee sellel topeltklõps. Kui funktsioon eeldab argumente, ilmub aken, kuhu need saab sisestada. </para> </sect1> <sect1 id="dcop-script"> -<title ->DCOP skripti kirjutamine</title> -<para -><abbrev ->DCOP</abbrev -> funktsioone saab välja kutsuda ka UNIX-i käsurealt ning neid on võimalik skripti kaasata. Me näitame siin üht näidisskripti, mis lülitab sisse ekvaatorilised koordinaadid, tsentreerib vaate Kuule, suurendab veidi ning paneb kella käima kiirusega üks tund sekundis. Seda skripti saab kasutada mallina meelepäraste skriptide loomisel. Kõigepealt siis skript ning seejärel seletus. </para> +<title>DCOP skripti kirjutamine</title> +<para><abbrev>DCOP</abbrev> funktsioone saab välja kutsuda ka UNIX-i käsurealt ning neid on võimalik skripti kaasata. Me näitame siin üht näidisskripti, mis lülitab sisse ekvaatorilised koordinaadid, tsentreerib vaate Kuule, suurendab veidi ning paneb kella käima kiirusega üks tund sekundis. Seda skripti saab kasutada mallina meelepäraste skriptide loomisel. Kõigepealt siis skript ning seejärel seletus. </para> <para> -<programlisting ->#!/bin/bash +<programlisting>#!/bin/bash #KStars script: Jälgi Kuud! # KSTARS=`dcopfind -a 'kstars*'` @@ -191,62 +70,10 @@ dcop $KSTARS $MAIN defaultZoom ## </programlisting> </para> -<para ->Salvesta skript failina. Nimi võib olla milline tahes, mina soovitaksin anda nimeks midagi kirjeldavat, näiteks <filename ->kuuvaatlus.kstars</filename ->. Skripti muutmiseks käivitatavaks anna järgmine käsk: <userinput -><command ->chmod</command -> <option ->a+x</option -> <parameter ->kuuvaatlus.kstars</parameter -> </userinput ->. Nüüd saab skripti käivitada käsuga <userinput -><command ->./kuuvaatlus.kstars</command -></userinput -> kataloogis, kus skript asub. Arvesta, et skript toimib ainult siis, kui KStars eelnevalt töötab. Uue &kstars;i akna avamiseks võib skriptis kasutada käsku <command ->dcopstart</command ->. </para> -<para ->Nüüd siis selgitused skripti juurde. Ülemine rida tuvastab faili <command ->BASH</command ->i shelliskriptina. Järgmised kaks rida on <firstterm ->kommentaarid</firstterm -> (kommentaarid on kõik read, mille alguses seisab <quote ->#</quote ->, ning shell jätab need arvesse võtmata). Järgmised kolm rida määravad mõningad muutujad, mida hiljem kasutatakse. Muutuja <varname ->KSTARS</varname -> tuvastab töötava &kstars;i protsessi, kasutades selleks käsku <command ->dcopfind</command ->. Muutujad <varname ->MAIN</varname -> ja<varname ->CLOCK</varname -> tuvastavad kaks &kstars;iga seotud <abbrev ->DCOP</abbrev -> liidest. </para> -<para ->Ülejäänud osa skriptist kujutabki endast tegelike <abbrev ->DCOP</abbrev -> väljakutsete loetelu. Esimene rida määrab ekvaatoriliste koordinaatide kasutamise, määrates võimaluse <quote ->UseAltAz</quote -> (ehk siis kõrguse ja asimuudi kasutamise) väärtuseks <quote ->false</quote -> ehk <quote ->väär</quote -> (kõiki võimalusi, mida kasutab <quote ->changeViewOptions</quote -> ehk vaateseadistuste dialoog, näeb seadistustefailis <filename ->kstarsrc</filename ->). Järgmine käsk tsentreerib vaate Kuule ja lülitab sisse selle jälgimise. Seejärel kehtestatakse vaikesuurendus ja suurendatakse seda viis korda. Siis määratakse kell käima kiirusega üks tund sekundis (3600 sekundit on ju üks tund) ning kell käivitatakse. Järgmine rida peatab skripti 20 sekundiks, mille kestel saab jälgida üle taevalaotuse kulgevat Kuud. Lõpuks peatatakse kell ning taastatakse vaikesuurendus. </para> -<para ->Me loodame, et KStarsi skriptivõimalused pakuvad sulle suurt naudingut ja lubavad luua huvitavaid lahendusi. Kui oled loonud mõne huvipakkuva skripti, võid sellest teada anda ka meiliaadressil <email ->[email protected]</email ->, sest meile meeldiks teada saada, mida teevad meie kasutajad, ja võimaluse korral ka skripte oma veebileheküljel avaldada. Kui sul aga on mingeid mõtteid, kuidas skriptidesse (või üldse mis tahes &kstars;i töö osasse) puutuvat parandada, anna sellest teada aadressil <email ->[email protected]</email -> või esita oma soov Bugzilla vahendusel. </para> +<para>Salvesta skript failina. Nimi võib olla milline tahes, mina soovitaksin anda nimeks midagi kirjeldavat, näiteks <filename>kuuvaatlus.kstars</filename>. Skripti muutmiseks käivitatavaks anna järgmine käsk: <userinput><command>chmod</command> <option>a+x</option> <parameter>kuuvaatlus.kstars</parameter> </userinput>. Nüüd saab skripti käivitada käsuga <userinput><command>./kuuvaatlus.kstars</command></userinput> kataloogis, kus skript asub. Arvesta, et skript toimib ainult siis, kui KStars eelnevalt töötab. Uue &kstars;i akna avamiseks võib skriptis kasutada käsku <command>dcopstart</command>. </para> +<para>Nüüd siis selgitused skripti juurde. Ülemine rida tuvastab faili <command>BASH</command>i shelliskriptina. Järgmised kaks rida on <firstterm>kommentaarid</firstterm> (kommentaarid on kõik read, mille alguses seisab <quote>#</quote>, ning shell jätab need arvesse võtmata). Järgmised kolm rida määravad mõningad muutujad, mida hiljem kasutatakse. Muutuja <varname>KSTARS</varname> tuvastab töötava &kstars;i protsessi, kasutades selleks käsku <command>dcopfind</command>. Muutujad <varname>MAIN</varname> ja<varname>CLOCK</varname> tuvastavad kaks &kstars;iga seotud <abbrev>DCOP</abbrev> liidest. </para> +<para>Ülejäänud osa skriptist kujutabki endast tegelike <abbrev>DCOP</abbrev> väljakutsete loetelu. Esimene rida määrab ekvaatoriliste koordinaatide kasutamise, määrates võimaluse <quote>UseAltAz</quote> (ehk siis kõrguse ja asimuudi kasutamise) väärtuseks <quote>false</quote> ehk <quote>väär</quote> (kõiki võimalusi, mida kasutab <quote>changeViewOptions</quote> ehk vaateseadistuste dialoog, näeb seadistustefailis <filename>kstarsrc</filename>). Järgmine käsk tsentreerib vaate Kuule ja lülitab sisse selle jälgimise. Seejärel kehtestatakse vaikesuurendus ja suurendatakse seda viis korda. Siis määratakse kell käima kiirusega üks tund sekundis (3600 sekundit on ju üks tund) ning kell käivitatakse. Järgmine rida peatab skripti 20 sekundiks, mille kestel saab jälgida üle taevalaotuse kulgevat Kuud. Lõpuks peatatakse kell ning taastatakse vaikesuurendus. </para> +<para>Me loodame, et KStarsi skriptivõimalused pakuvad sulle suurt naudingut ja lubavad luua huvitavaid lahendusi. Kui oled loonud mõne huvipakkuva skripti, võid sellest teada anda ka meiliaadressil <email>[email protected]</email>, sest meile meeldiks teada saada, mida teevad meie kasutajad, ja võimaluse korral ka skripte oma veebileheküljel avaldada. Kui sul aga on mingeid mõtteid, kuidas skriptidesse (või üldse mis tahes &kstars;i töö osasse) puutuvat parandada, anna sellest teada aadressil <email>[email protected]</email> või esita oma soov Bugzilla vahendusel. </para> </sect1> </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook index 21a91fcb4ec..1b7a6500402 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/details.docbook @@ -1,110 +1,39 @@ <sect1 id="tool-details"> -<title ->Objekti üksikasjade aken</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Objekti üksikasjade aken</secondary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Üksikasjad</secondary -></indexterm> +<title>Objekti üksikasjade aken</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Objekti üksikasjade aken</secondary></indexterm> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Üksikasjad</secondary></indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Objekti üksikasjade aken </screeninfo> +<screeninfo>Objekti üksikasjade aken </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="detaildialog.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Objekti üksikasjade aken</phrase> + <phrase>Objekti üksikasjade aken</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Objekti üksikasjade aken näitab põhjalikke andmeid valitud taevakeha kohta. Selle kasutamiseks tee klõps hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga soovitud taevakehal ja vali hüpikmenüüst käsk <guimenuitem ->Lähemalt...</guimenuitem ->. </para> -<para ->Ilmuv aken on jagatud mitmeks kaardiks. Kaardil <guilabel ->Üldine</guilabel -> näidatakse kokkuvõtet valitud objekti kohta saadaolevatest andmetest, sealhulgas nimetusi ja kataloogitähiseid, objekti tüüpi ning <link linkend="ai-magnitude" ->magnituudi</link ->. Samuti saab näha objekti ekvaatorilisi ja horisondilisi koordinaate ning tõusu, loojumise ja kulminatsiooni ehk keskpäevaaega. </para> +<para>Objekti üksikasjade aken näitab põhjalikke andmeid valitud taevakeha kohta. Selle kasutamiseks tee klõps hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga soovitud taevakehal ja vali hüpikmenüüst käsk <guimenuitem>Lähemalt...</guimenuitem>. </para> +<para>Ilmuv aken on jagatud mitmeks kaardiks. Kaardil <guilabel>Üldine</guilabel> näidatakse kokkuvõtet valitud objekti kohta saadaolevatest andmetest, sealhulgas nimetusi ja kataloogitähiseid, objekti tüüpi ning <link linkend="ai-magnitude">magnituudi</link>. Samuti saab näha objekti ekvaatorilisi ja horisondilisi koordinaate ning tõusu, loojumise ja kulminatsiooni ehk keskpäevaaega. </para> <para> -<indexterm -><primary ->Taevaobjektid</primary> -<secondary ->Internetiviidad</secondary> -<tertiary ->Kohandamine</tertiary -></indexterm> -Kaardil <guilabel ->Viidad</guilabel -> saab hallata objektiga seotud internetiviitu. Siin on näha parajasti objektiga seotud kujutise- ja infoviidad. Neid saab näha objektil hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga klõpsamise järel ilmuvast hüpikmenüüs. Nupu <guibutton ->Lisa viit...</guibutton -> abil saab lisada meelepärase viida. Avaneb dialoog, kus tuleb anda uue viida URL ja tekst, mida soovid hüpikmenüüs näha (samuti saab samas aknas veebibrauseriga testida URL-i korrektsust). Arvesta, et siin saab viidata ka mõnele kohalikul kõvakettal olevale failile, mis võimaldab näiteks kasutada isiklike vaatluste materjale või enda võetud pilte. </para> -<para ->Valides olemasolevate viitade seast mõne omaloodud viida, on nuppude <guibutton ->Muuda viita...</guibutton -> ja <guibutton ->Eemalda viit...</guibutton -> abil võimalik seda redigeerida või eemaldada. </para> -<para ->Kaardil <guilabel ->Täpsemalt</guilabel -> saab esitada professionaalsetele astronoomiaandmebaasidele internetis päringuid valitud objekti kohta. Nende kasutamiseks vali nimekirjast meelepärane andmebaas ja klõpsa nupule <guibutton ->Vaata</guibutton ->, misjärel päringu tulemusi näidatakse veebilehitseja aknas. Päring esitatakse selle objekti primaarse nime kohta, mida üksikasjaliku info dialoogi avamisel uurida soovisid. Kasutada saab järgmisi andmebaase: <itemizedlist> -<listitem -><para ->Kõrgenergia astrofüüsika arhiiv (HEASARC). Siin saab valitud objekti kohta andmeid, mida on kogunud mitmed <quote ->kõrgenergiaobservatooriumid</quote ->, mis tegelevad spektri ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguse osaga.</para -></listitem> -<listitem -><para ->Kosmoseteleskoobi missioonide arhiiv (MAST). Kosmoseteleskoobi teaduslik instituut võimaldab ligipääsu kõigile piltidele ja spektrisalvestustele, mida on teinud Hubble'i kosmoseteleskoop, samuti mõned muud kosmoses tegutsenud või tegutsevad observatooriumid. </para -></listitem> -<listitem -><para ->NASA astrofüüsikaandmete süsteem (ADS). See uskumatult võimas andmebaas sisaldab ääretult palju rahvusvaheliselt tunnustatud astronoomia- ja astrofüüsikaajakirjades avaldatud materjale. Andmebaas jaguneb neljaks suuremaks teemaks (astronoomia ja astrofüüsika, astrofüüsika preprindid, riistvara, füüsika ja geofüüsika). Kõik teemad sisaldavad kolme erinevat andmebaasis otsimise võimalust: otsimine märksõna järgi (<quote ->Keyword search</quote ->) annab tulemuseks artiklid, kus objekti nimi esineb märksõnade seas, pealkirjaotsingu (<quote ->Title word search</quote ->) tulemuseks on artiklid, mille pealkirjas esineb objekti nimi, ning pealkirja- ja märksõnaotsing (<quote ->Title & Keyword search</quote ->) esitab päringu mõlemat kriteeriumi silmas pidades. </para -></listitem> -<listitem -><para ->NASA/IPAC-i Galaktikaväliste objektide andmebaas (NED). NED pakub andmeid ja bibliograafiaviiteid Galaktikaväliste objektide kohta. Seda saab kasutada ainult siis, kui valitud objekt on Galaktikaväline, &ie; mõni muu galaktika. </para -></listitem> -<listitem -><para ->Identifikatsioonide, mõõtmiste ja asronoomiliste andmete bibliograafia kogumik (SIMBAD). SIMBAD ja NED on üsna sarnased, ainult et SIMBAD pakub andmeid kõigi objektide, mitte ainult galaktikate kohta. </para -></listitem> -<listitem -><para ->SkyView pakub taevalaotuse pilte, mida on saadud spektri mitmes osas alates gammakiirgusest kuni raadiokiirguseni. &kstars; võib hankida valitud objekti suvalise uuringu pildi ja seda näidata. </para -></listitem> +<indexterm><primary>Taevaobjektid</primary> +<secondary>Internetiviidad</secondary> +<tertiary>Kohandamine</tertiary></indexterm> +Kaardil <guilabel>Viidad</guilabel> saab hallata objektiga seotud internetiviitu. Siin on näha parajasti objektiga seotud kujutise- ja infoviidad. Neid saab näha objektil hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga klõpsamise järel ilmuvast hüpikmenüüs. Nupu <guibutton>Lisa viit...</guibutton> abil saab lisada meelepärase viida. Avaneb dialoog, kus tuleb anda uue viida URL ja tekst, mida soovid hüpikmenüüs näha (samuti saab samas aknas veebibrauseriga testida URL-i korrektsust). Arvesta, et siin saab viidata ka mõnele kohalikul kõvakettal olevale failile, mis võimaldab näiteks kasutada isiklike vaatluste materjale või enda võetud pilte. </para> +<para>Valides olemasolevate viitade seast mõne omaloodud viida, on nuppude <guibutton>Muuda viita...</guibutton> ja <guibutton>Eemalda viit...</guibutton> abil võimalik seda redigeerida või eemaldada. </para> +<para>Kaardil <guilabel>Täpsemalt</guilabel> saab esitada professionaalsetele astronoomiaandmebaasidele internetis päringuid valitud objekti kohta. Nende kasutamiseks vali nimekirjast meelepärane andmebaas ja klõpsa nupule <guibutton>Vaata</guibutton>, misjärel päringu tulemusi näidatakse veebilehitseja aknas. Päring esitatakse selle objekti primaarse nime kohta, mida üksikasjaliku info dialoogi avamisel uurida soovisid. Kasutada saab järgmisi andmebaase: <itemizedlist> +<listitem><para>Kõrgenergia astrofüüsika arhiiv (HEASARC). Siin saab valitud objekti kohta andmeid, mida on kogunud mitmed <quote>kõrgenergiaobservatooriumid</quote>, mis tegelevad spektri ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirguse osaga.</para></listitem> +<listitem><para>Kosmoseteleskoobi missioonide arhiiv (MAST). Kosmoseteleskoobi teaduslik instituut võimaldab ligipääsu kõigile piltidele ja spektrisalvestustele, mida on teinud Hubble'i kosmoseteleskoop, samuti mõned muud kosmoses tegutsenud või tegutsevad observatooriumid. </para></listitem> +<listitem><para>NASA astrofüüsikaandmete süsteem (ADS). See uskumatult võimas andmebaas sisaldab ääretult palju rahvusvaheliselt tunnustatud astronoomia- ja astrofüüsikaajakirjades avaldatud materjale. Andmebaas jaguneb neljaks suuremaks teemaks (astronoomia ja astrofüüsika, astrofüüsika preprindid, riistvara, füüsika ja geofüüsika). Kõik teemad sisaldavad kolme erinevat andmebaasis otsimise võimalust: otsimine märksõna järgi (<quote>Keyword search</quote>) annab tulemuseks artiklid, kus objekti nimi esineb märksõnade seas, pealkirjaotsingu (<quote>Title word search</quote>) tulemuseks on artiklid, mille pealkirjas esineb objekti nimi, ning pealkirja- ja märksõnaotsing (<quote>Title & Keyword search</quote>) esitab päringu mõlemat kriteeriumi silmas pidades. </para></listitem> +<listitem><para>NASA/IPAC-i Galaktikaväliste objektide andmebaas (NED). NED pakub andmeid ja bibliograafiaviiteid Galaktikaväliste objektide kohta. Seda saab kasutada ainult siis, kui valitud objekt on Galaktikaväline, &ie; mõni muu galaktika. </para></listitem> +<listitem><para>Identifikatsioonide, mõõtmiste ja asronoomiliste andmete bibliograafia kogumik (SIMBAD). SIMBAD ja NED on üsna sarnased, ainult et SIMBAD pakub andmeid kõigi objektide, mitte ainult galaktikate kohta. </para></listitem> +<listitem><para>SkyView pakub taevalaotuse pilte, mida on saadud spektri mitmes osas alates gammakiirgusest kuni raadiokiirguseni. &kstars; võib hankida valitud objekti suvalise uuringu pildi ja seda näidata. </para></listitem> </itemizedlist> </para> -<para ->Kaardil <guilabel ->Logi</guilabel -> saab sisestada teksti, mis peaks alati olema seotud selle objekti üksikasjaliku info dialoogiga, näiteks on siin võimalik kirja panna isiklike vaatluste ajal tekkinud mõtteid ja muud sellist. </para> +<para>Kaardil <guilabel>Logi</guilabel> saab sisestada teksti, mis peaks alati olema seotud selle objekti üksikasjaliku info dialoogiga, näiteks on siin võimalik kirja panna isiklike vaatluste ajal tekkinud mõtteid ja muud sellist. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook index 1b64751bb3a..3d36ba2c90b 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/dumpmode.docbook @@ -1,78 +1,12 @@ <chapter id="dumpmode"> -<title ->Piltide genereerimise käsurearežiim</title> -<indexterm -><primary ->Pildiloomise režiim</primary -></indexterm> +<title>Piltide genereerimise käsurearežiim</title> +<indexterm><primary>Pildiloomise režiim</primary></indexterm> -<para ->&kstars;i abil on võimalik genereerida taevakaart ka ilma graafilist kasutajaliidest (<acronym ->GUI</acronym ->) käivitamata. Selleks käivita &kstars; käsurealt argumentidega, mis määravad pildi failinime ning selle soovitud mõõtmed: <cmdsynopsis -><command ->kstars</command -> <arg choice="plain" ->--dump</arg -> <arg ->--filename <replaceable ->kstars.png</replaceable -></arg -> <arg ->--height <replaceable ->640</replaceable -></arg -> <arg ->--width <replaceable ->480</replaceable -></arg -> <arg ->--script <replaceable ->minuskript.kstars</replaceable -></arg -> <arg ->--date <replaceable ->"4. juuli 1976 12:30:00"</replaceable -></arg -> </cmdsynopsis> +<para>&kstars;i abil on võimalik genereerida taevakaart ka ilma graafilist kasutajaliidest (<acronym>GUI</acronym>) käivitamata. Selleks käivita &kstars; käsurealt argumentidega, mis määravad pildi failinime ning selle soovitud mõõtmed: <cmdsynopsis><command>kstars</command> <arg choice="plain">--dump</arg> <arg>--filename <replaceable>kstars.png</replaceable></arg> <arg>--height <replaceable>640</replaceable></arg> <arg>--width <replaceable>480</replaceable></arg> <arg>--script <replaceable>minuskript.kstars</replaceable></arg> <arg>--date <replaceable>"4. juuli 1976 12:30:00"</replaceable></arg> </cmdsynopsis> </para> -<para ->Kui failinime ei ole määratud, genereeritakse fail nimega <filename ->kstars.png</filename ->. Püütakse tekitada pilt, mis vastaks määratud failinime laiendile. Tunnistatakse järgmisi laiendeid: <quote ->png</quote ->, <quote ->jpg</quote ->, <quote ->jpeg</quote ->, <quote ->gif</quote ->, <quote ->pnm</quote -> ja <quote ->bmp</quote ->. Kui failinime laiendit ära ei tunta, kasutatakse vaikimisi pilditüübina <acronym ->PNG</acronym ->-d. </para> -<para ->Kui määramata on jäetud pildi laius ja kõrgus, kasutatakse samuti vaikeväärtusi, milleks on vastavalt 640 ja 480. </para> -<para ->Vaikimisi loeb &kstars; valikute väärtused failist <filename ->$TDEHOME/share/config/kstarsrc</filename ->, et määrata, millele pilt peaks olema tsentreeritud ja kuidas seda teisendada. See tähendab, et on vajalik käivitada &kstars; tavalises GUI režiimis ning väljuda rakendusest pärast seda, kui oled määranud valikud, mida soovid kasutada genereeritavate piltide korral. See ei ole just kõige paindlikum lähenemisviis, mistõttu me pakume ka võimalust käivitada &kstars;i <acronym ->DCOP</acronym -> skript, mis enne pildi genereerimist vajalikud asjad kindlaks määraks. Skriptiargumendina antav failinimi peab olema sobilik &kstars;i <acronym ->DCOP</acronym -> skript, näiteks selline, mille võib luua <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptilooja abivahendi</link -> vahendusel. Skriptiga saab määrata, kuhu fokuseerida vaade, määrata geograafilise asukoha, aja ning kuupäeva, muuta suurendustaset ja kohandada muudki vaateseadistused vajalikuks. Mõningatel <acronym ->DCOP</acronym -> funktsioonidel ei ole väljaspool GUI-d erilist mõtet (näiteks <function ->waitForKey</function ->) ning kui skripti parsimisel selliseid funktsioone kohatakse, siis neid lihtsalt ignoreeritakse. </para> -<para ->Vaikimisi kasutab &kstars; pildi tekitamisel süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Samas võib määrata vajaliku kuupäeva ja kellaaja argumendiga <quote ->--date</quote ->. Sama argumendiga saab määrata ka rakenduse graafilise režiimi käivitamisel kasutatava aja. </para> +<para>Kui failinime ei ole määratud, genereeritakse fail nimega <filename>kstars.png</filename>. Püütakse tekitada pilt, mis vastaks määratud failinime laiendile. Tunnistatakse järgmisi laiendeid: <quote>png</quote>, <quote>jpg</quote>, <quote>jpeg</quote>, <quote>gif</quote>, <quote>pnm</quote> ja <quote>bmp</quote>. Kui failinime laiendit ära ei tunta, kasutatakse vaikimisi pilditüübina <acronym>PNG</acronym>-d. </para> +<para>Kui määramata on jäetud pildi laius ja kõrgus, kasutatakse samuti vaikeväärtusi, milleks on vastavalt 640 ja 480. </para> +<para>Vaikimisi loeb &kstars; valikute väärtused failist <filename>$TDEHOME/share/config/kstarsrc</filename>, et määrata, millele pilt peaks olema tsentreeritud ja kuidas seda teisendada. See tähendab, et on vajalik käivitada &kstars; tavalises GUI režiimis ning väljuda rakendusest pärast seda, kui oled määranud valikud, mida soovid kasutada genereeritavate piltide korral. See ei ole just kõige paindlikum lähenemisviis, mistõttu me pakume ka võimalust käivitada &kstars;i <acronym>DCOP</acronym> skript, mis enne pildi genereerimist vajalikud asjad kindlaks määraks. Skriptiargumendina antav failinimi peab olema sobilik &kstars;i <acronym>DCOP</acronym> skript, näiteks selline, mille võib luua <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptilooja abivahendi</link> vahendusel. Skriptiga saab määrata, kuhu fokuseerida vaade, määrata geograafilise asukoha, aja ning kuupäeva, muuta suurendustaset ja kohandada muudki vaateseadistused vajalikuks. Mõningatel <acronym>DCOP</acronym> funktsioonidel ei ole väljaspool GUI-d erilist mõtet (näiteks <function>waitForKey</function>) ning kui skripti parsimisel selliseid funktsioone kohatakse, siis neid lihtsalt ignoreeritakse. </para> +<para>Vaikimisi kasutab &kstars; pildi tekitamisel süsteemi kuupäeva ja kellaaega. Samas võib määrata vajaliku kuupäeva ja kellaaja argumendiga <quote>--date</quote>. Sama argumendiga saab määrata ka rakenduse graafilise režiimi käivitamisel kasutatava aja. </para> </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook index 6f3449773be..88488c6e0cb 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook @@ -1,56 +1,14 @@ <sect1 id="ai-ecliptic"> <sect1info> -<author -><firstname ->John</firstname -> <surname ->Cirillo</surname -> </author> +<author><firstname>John</firstname> <surname>Cirillo</surname> </author> </sect1info> -<title ->Ekliptika</title> -<indexterm -><primary ->Ekliptika</primary> -<seealso ->Ekliptika koordinaadid</seealso> +<title>Ekliptika</title> +<indexterm><primary>Ekliptika</primary> +<seealso>Ekliptika koordinaadid</seealso> </indexterm> -<para ->Ekliptika on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link -> <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääril</link ->, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonna sooritab. Tegelikult on see mõistagi Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaatori</link -> suhtes 23,5-kraadise nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse <link linkend="ai-equinox" ->võrdpäevsuspunktideks</link ->. </para -><para ->Kuna meie päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandiga. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes <quote ->järgivad Päikest</quote ->. </para -><para ->Ekliptika 23,5-kraadise nurga tõttu muutub Päikese <firstterm ->kõrgus</firstterm -> keskpäeval aasta jooksul just seepärast, et Päike järgib ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel <link linkend="ai-horizon" ->horizondi</link -> kohal, on päevad pikemad ning meil on tegemist suvega. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud talv. Lisaks sellele saabub päikesevalgus suvel Maale suhteliselt täisnurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohta rohkem energiat kui talvel, mis päikesekiired langevad längu. Erinevused päeva pikkuses ja energias pindalaühiku kohta põhjustavad ka temperatuurierinevusi, mida me väga selgelt võime suvel ja talvel oma naha peal tajuda. </para> +<para>Ekliptika on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonna sooritab. Tegelikult on see mõistagi Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub <link linkend="ai-cequator">taevaekvaatori</link> suhtes 23,5-kraadise nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse <link linkend="ai-equinox">võrdpäevsuspunktideks</link>. </para><para>Kuna meie päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandiga. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes <quote>järgivad Päikest</quote>. </para><para>Ekliptika 23,5-kraadise nurga tõttu muutub Päikese <firstterm>kõrgus</firstterm> keskpäeval aasta jooksul just seepärast, et Päike järgib ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel <link linkend="ai-horizon">horizondi</link> kohal, on päevad pikemad ning meil on tegemist suvega. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud talv. Lisaks sellele saabub päikesevalgus suvel Maale suhteliselt täisnurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohta rohkem energiat kui talvel, mis päikesekiired langevad längu. Erinevused päeva pikkuses ja energias pindalaühiku kohta põhjustavad ka temperatuurierinevusi, mida me väga selgelt võime suvel ja talvel oma naha peal tajuda. </para> <tip> -<para ->Ülesanded:</para> -<para ->Kontrolli, et su asukoht ei oleks määratud ekvaatorile liiga lähedale. Ava aken <guilabel ->&kstars;i seadistused</guilabel ->, lülita sisse horisondilised koordinaadid ja vaata, et märgitud oleks läbipaistmatu taust. Ava seejärel aken <guilabel ->Aja määramine</guilabel -> (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo ->) ning sea kuupäev mingile kesksuvepäevale ja aeg 12.00-le. Naase peaaknasse ning liigu lõunahorisondile (vajuta <keycap ->S</keycap ->). Pane tähele, millisel kõrgusel asub Päike horisondi kohal suvisel keskpäeval. Nüüd määra päevaks mõni südatalvine päev (aga aeg jäta endiselt 12.00 peale). Näed, et Päike on taevas palju madalamal. Samuti võid näha, et päeva pikkus on sootuks teine, kui avad mõlema kuupäeva puhul abivahendi <guilabel ->Mis täna näha on?</guilabel -> </para> +<para>Ülesanded:</para> +<para>Kontrolli, et su asukoht ei oleks määratud ekvaatorile liiga lähedale. Ava aken <guilabel>&kstars;i seadistused</guilabel>, lülita sisse horisondilised koordinaadid ja vaata, et märgitud oleks läbipaistmatu taust. Ava seejärel aken <guilabel>Aja määramine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo>) ning sea kuupäev mingile kesksuvepäevale ja aeg 12.00-le. Naase peaaknasse ning liigu lõunahorisondile (vajuta <keycap>S</keycap>). Pane tähele, millisel kõrgusel asub Päike horisondi kohal suvisel keskpäeval. Nüüd määra päevaks mõni südatalvine päev (aga aeg jäta endiselt 12.00 peale). Näed, et Päike on taevas palju madalamal. Samuti võid näha, et päeva pikkus on sootuks teine, kui avad mõlema kuupäeva puhul abivahendi <guilabel>Mis täna näha on?</guilabel> </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook index 92674d69016..9c217217857 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ellipticalgalaxies.docbook @@ -1,96 +1,49 @@ <sect1 id="ai-ellipgal"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Elliptilised galaktikad</title> -<indexterm -><primary ->Elliptilised galaktikad</primary> +<title>Elliptilised galaktikad</title> +<indexterm><primary>Elliptilised galaktikad</primary> </indexterm> -<para ->Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed (kuigi sellest reeglist om ka erandeid). Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid <quote ->varast tüüpi</quote -> galaktikateks, sest ta arvas, et neist arenesid hiljem spiraalgalaktikad (neid nimetas ta vastavalt <quote ->hilist tüüpi</quote -> galaktikateks). Tänapäeval arvavad astronoomid aga otse vastupidi (&ie; et spiraalgalaktikatest võivad areneda elliptilised), kuid Hubble'i varase ja hilise tüübi mõisted on siiski seniajani kasutusel. </para> +<para>Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. Tüüpiliselt leidub neis väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu ning puuduvad noored tähed (kuigi sellest reeglist om ka erandeid). Edwin Hubble nimetas elliptilisi galaktikaid <quote>varast tüüpi</quote> galaktikateks, sest ta arvas, et neist arenesid hiljem spiraalgalaktikad (neid nimetas ta vastavalt <quote>hilist tüüpi</quote> galaktikateks). Tänapäeval arvavad astronoomid aga otse vastupidi (&ie; et spiraalgalaktikatest võivad areneda elliptilised), kuid Hubble'i varase ja hilise tüübi mõisted on siiski seniajani kasutusel. </para> -<para ->Kunagi arvati, et elliptilised galaktikad on olemuselt väga lihtsad, kuid seegi arvamus on nüüdseks tugevasti muutunud. Osaliselt tingib selle nende hämmastav päritolu: arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. Sellise liitumise arvutisimulatsiooni MPEG vormingus võib näha <ulink url="http://oposite.stsci.edu/pubinfo/pr/2002/11/vid/v0211d2.mpg" -> NASA Hubble'i kosmoseteleskoobi veebileheküljel</ulink ->. (Hoiatus: faili suurus on 3,4 MB.) </para> +<para>Kunagi arvati, et elliptilised galaktikad on olemuselt väga lihtsad, kuid seegi arvamus on nüüdseks tugevasti muutunud. Osaliselt tingib selle nende hämmastav päritolu: arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. Sellise liitumise arvutisimulatsiooni MPEG vormingus võib näha <ulink url="http://oposite.stsci.edu/pubinfo/pr/2002/11/vid/v0211d2.mpg"> NASA Hubble'i kosmoseteleskoobi veebileheküljel</ulink>. (Hoiatus: faili suurus on 3,4 MB.) </para> -<para ->Elliptilised galaktikad on suuruse ja heleduse poolest väga mitmekesised, ulatudes hiigelgalaktikatest, mille läbimõõt on sadu tuhandeid valgusaastaid ja heledus triljoneid kordi suurem kui Päikesel, kääbusellipsiteni, mis on vahest veidi heledamad kui tavaline kerasparv. Elliptilisi galaktikaid jagatakse mitmesse morfoloogilisse klassi: </para> +<para>Elliptilised galaktikad on suuruse ja heleduse poolest väga mitmekesised, ulatudes hiigelgalaktikatest, mille läbimõõt on sadu tuhandeid valgusaastaid ja heledus triljoneid kordi suurem kui Päikesel, kääbusellipsiteni, mis on vahest veidi heledamad kui tavaline kerasparv. Elliptilisi galaktikaid jagatakse mitmesse morfoloogilisse klassi: </para> <variablelist> <varlistentry> -<term ->cD galaktikad:</term> -<listitem -><para ->Hiiglaslikud heledad objektid, mille läbimõõt võib olla ligemale megaparsek (kolm miljonit valgusaastat). Selliseid hiiglasi leiab ainult väga suurte ja tihedate galaktikaparvede keskmest ning tõenäoliselt on nad paljude galaktikate liitumise tulemus.</para -></listitem> +<term>cD galaktikad:</term> +<listitem><para>Hiiglaslikud heledad objektid, mille läbimõõt võib olla ligemale megaparsek (kolm miljonit valgusaastat). Selliseid hiiglasi leiab ainult väga suurte ja tihedate galaktikaparvede keskmest ning tõenäoliselt on nad paljude galaktikate liitumise tulemus.</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Normaalsed elliptilised galaktikad</term> -<listitem -><para ->Tihe objekt suhteliselt suure keskmise pinnaheledusega. Nende hulka kuuluvad hiigelellipsid (gE), keskmise heledusega ellipsid (E) ja kompaktsed ellipsid.</para -></listitem> +<term>Normaalsed elliptilised galaktikad</term> +<listitem><para>Tihe objekt suhteliselt suure keskmise pinnaheledusega. Nende hulka kuuluvad hiigelellipsid (gE), keskmise heledusega ellipsid (E) ja kompaktsed ellipsid.</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Elliptilised kääbusgalaktikad (dE)</term> -<listitem -><para ->See klass on tavalistest elliptilistest galaktikatest täiesti erinev. Selliste galaktikate diameeter ulatub ühest kümne kiloparsekini ning nende heledus on tavalistest ellipsitest palju väiksem, mis jätab mulje, nagu oleks nad üpris hõredad. Kuid neile on samamoodi omane tähetiheduse järk-järguline kahanemine suhteliselt tihedast tuumast hajusa perifeeria suunas.</para -></listitem> +<term>Elliptilised kääbusgalaktikad (dE)</term> +<listitem><para>See klass on tavalistest elliptilistest galaktikatest täiesti erinev. Selliste galaktikate diameeter ulatub ühest kümne kiloparsekini ning nende heledus on tavalistest ellipsitest palju väiksem, mis jätab mulje, nagu oleks nad üpris hõredad. Kuid neile on samamoodi omane tähetiheduse järk-järguline kahanemine suhteliselt tihedast tuumast hajusa perifeeria suunas.</para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Sfäärilised kääbusgalaktikad (dSph)</term> -<listitem -><para ->Erakordselt tuhmid galaktikad, mida on täheldatud ainult Linnutee ja võib-olla veel mõne lähedase galaktikarühma, näiteks Lõvi rühma lähedal. Nende absoluutne tähesuurus on kõigest -8 kuni -15. Draakoni sfäärilise kääbusgalaktika absoluutne tähesuurus on -8,6, nii et see on isegi tuhmim kui keskmine kerasparv Linnutees! </para -></listitem> +<term>Sfäärilised kääbusgalaktikad (dSph)</term> +<listitem><para>Erakordselt tuhmid galaktikad, mida on täheldatud ainult Linnutee ja võib-olla veel mõne lähedase galaktikarühma, näiteks Lõvi rühma lähedal. Nende absoluutne tähesuurus on kõigest -8 kuni -15. Draakoni sfäärilise kääbusgalaktika absoluutne tähesuurus on -8,6, nii et see on isegi tuhmim kui keskmine kerasparv Linnutees! </para></listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Sinised kompaktsed kääbusgalaktikad (BCD)</term> +<term>Sinised kompaktsed kääbusgalaktikad (BCD)</term> <listitem> -<para ->Väikesed galaktikad, mis on ebatavaliselt sinist värvi. Nende fotovärvilisus B-V = 0,0 kuni 0,30 tähesuurust, mis on tüüpiline <firstterm ->spektriklass</firstterm -> A suhteliselt noortele tähtedele. See lubab oletada, et BCD-d on parajasti aktiivselt kujunevad tähed. Neil süsteemidel on ka hulganisti tähtedevahelist gaasi (erinevalt teistest elliptilistest galaktikatest). </para -></listitem> +<para>Väikesed galaktikad, mis on ebatavaliselt sinist värvi. Nende fotovärvilisus B-V = 0,0 kuni 0,30 tähesuurust, mis on tüüpiline <firstterm>spektriklass</firstterm> A suhteliselt noortele tähtedele. See lubab oletada, et BCD-d on parajasti aktiivselt kujunevad tähed. Neil süsteemidel on ka hulganisti tähtedevahelist gaasi (erinevalt teistest elliptilistest galaktikatest). </para></listitem> </varlistentry> </variablelist> <tip> -<para ->&kstars; võib sulle näidata mõningaid elliptilisi galaktikaid, kui kasutad selle objekti leidmise akent (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo ->). Otsi näiteks NGC 4881, mis kujutab endast hiiglaslikku cD galaktikat Berenike Juuste galaktikaparves. M 86 on normaalne elliptiline galaktika Neitsi galaktikaparves. M 32 on elliptiline kääbusgalaktika, meie naabri, Andromeda galaktika (M 31) kaaslane. M 110 on samuti M 31 kaaslane, mis sarnaneb sfäärilise kääbusgalaktikaga (<quote ->sarnaneb</quote -> seepärast, et on mõnevõrra heledam kui enamik sfäärilisi kääbuseid). </para> +<para>&kstars; võib sulle näidata mõningaid elliptilisi galaktikaid, kui kasutad selle objekti leidmise akent (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo>). Otsi näiteks NGC 4881, mis kujutab endast hiiglaslikku cD galaktikat Berenike Juuste galaktikaparves. M 86 on normaalne elliptiline galaktika Neitsi galaktikaparves. M 32 on elliptiline kääbusgalaktika, meie naabri, Andromeda galaktika (M 31) kaaslane. M 110 on samuti M 31 kaaslane, mis sarnaneb sfäärilise kääbusgalaktikaga (<quote>sarnaneb</quote> seepärast, et on mõnevõrra heledam kui enamik sfäärilisi kääbuseid). </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook index 2e006ada37b..06972f5aeeb 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/equinox.docbook @@ -1,44 +1,9 @@ <sect1 id="ai-equinox"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Võrdpäevsuspunktid</title> -<indexterm -><primary ->Võrdpäevsuspunktid</primary> -<seealso ->Taevaekvaator</seealso -> <seealso ->Ekliptika</seealso -> </indexterm> -<para ->Enamik inimesi teab, et kevadine ja sügisene pööripäev on päevad kalendris, mis põhjapoolkeral tähistavad vastavalt kevade ja sügise algust. Aga kas teate ka seda, et needsamad pööripäevad kujutavad endast ka positsiooni taevas? </para -><para -><link linkend="ai-cequator" ->Taevaekvaator</link -> ja <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link -> on kaks <link linkend="ai-greatcircle" ->suurringi</link -> <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääril</link ->, mis asuvad teineteise suhtes 23,5-kraadise nurga all. Kaht punkti, kus nad lõikuvad, nimetatakse <firstterm ->võrdpäevsuspunkt</firstterm ->ideks. <firstterm ->Kevadpunkt</firstterm ->i koordinaadid on OT=0,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. <firstterm ->Sügispunkt</firstterm ->i koordinaadid on OT=12,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. </para -><para ->Võrdpäevsuspunktid on olulised aastaaegade märkimisel. Kuna nad asuvad <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptikal</link ->, liigub Päike igal aastal neist läbi. Kui Päike läbib kevadpunkti (tavaliselt 21. märtsil), ületab ta <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaatori</link -> lõunast põhja, mis märgib põhjapoolkeral talve lõppu. Kui aga Päike läbib sügispunkti (tavaliselt 21. septembril), ületab ta taevaekvaatori põhjast lõunasse, mis tähistab talve lõppu lõunapoolkeral. </para> +<title>Võrdpäevsuspunktid</title> +<indexterm><primary>Võrdpäevsuspunktid</primary> +<seealso>Taevaekvaator</seealso> <seealso>Ekliptika</seealso> </indexterm> +<para>Enamik inimesi teab, et kevadine ja sügisene pööripäev on päevad kalendris, mis põhjapoolkeral tähistavad vastavalt kevade ja sügise algust. Aga kas teate ka seda, et needsamad pööripäevad kujutavad endast ka positsiooni taevas? </para><para><link linkend="ai-cequator">Taevaekvaator</link> ja <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link> on kaks <link linkend="ai-greatcircle">suurringi</link> <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>, mis asuvad teineteise suhtes 23,5-kraadise nurga all. Kaht punkti, kus nad lõikuvad, nimetatakse <firstterm>võrdpäevsuspunkt</firstterm>ideks. <firstterm>Kevadpunkt</firstterm>i koordinaadid on OT=0,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. <firstterm>Sügispunkt</firstterm>i koordinaadid on OT=12,0 tundi, kääne=0,0 kraadi. </para><para>Võrdpäevsuspunktid on olulised aastaaegade märkimisel. Kuna nad asuvad <link linkend="ai-ecliptic">ekliptikal</link>, liigub Päike igal aastal neist läbi. Kui Päike läbib kevadpunkti (tavaliselt 21. märtsil), ületab ta <link linkend="ai-cequator">taevaekvaatori</link> lõunast põhja, mis märgib põhjapoolkeral talve lõppu. Kui aga Päike läbib sügispunkti (tavaliselt 21. septembril), ületab ta taevaekvaatori põhjast lõunasse, mis tähistab talve lõppu lõunapoolkeral. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook index cabf6029f77..a7a84a9b14a 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/faq.docbook @@ -1,55 +1,28 @@ <chapter id="faq"> -<title ->Küsimused ja vastused</title> +<title>Küsimused ja vastused</title> &reporting.bugs; &updating.documentation; <qandaset id="faqlist"> <qandaentry> <question> -<para ->Mida kujutab endast &kstars;i ikoon?</para> +<para>Mida kujutab endast &kstars;i ikoon?</para> </question> <answer> -<para -><guiicon ->&kstars;i ikoon</guiicon -> on sekstant ehk käsiteleskoop, mida kasutasid laevnikud aegadel, kui purjelaevadega sõites olid oluliseks orientiiriks tähed. Hoolikalt tähtede asukohta jälgides võis laevnik üsna täpselt kindlaks määrata aluse asukoha <link linkend="ai-geocoords" ->pikkus- ja laiuskraadi</link ->. </para> +<para><guiicon>&kstars;i ikoon</guiicon> on sekstant ehk käsiteleskoop, mida kasutasid laevnikud aegadel, kui purjelaevadega sõites olid oluliseks orientiiriks tähed. Hoolikalt tähtede asukohta jälgides võis laevnik üsna täpselt kindlaks määrata aluse asukoha <link linkend="ai-geocoords">pikkus- ja laiuskraadi</link>. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Mida tähendavad Päikesesüsteemiväliste objektide sümbolid?</para> +<para>Mida tähendavad Päikesesüsteemiväliste objektide sümbolid?</para> </question> <answer> -<para ->Sümbol osutab objekti tüübile: <itemizedlist> -<listitem -><para ->tühi ring: hajusparv</para -></listitem> -<listitem -><para ->ristiga ring: kerasparv</para -></listitem> -<listitem -><para ->kast: hajusudu</para -></listitem> -<listitem -><para ->romb: supernoova jäänuk</para -></listitem> -<listitem -><para ->ring väljaulatuvate joontega: planetaarudu</para -></listitem> -<listitem -><para ->ellips: galaktika</para -></listitem> +<para>Sümbol osutab objekti tüübile: <itemizedlist> +<listitem><para>tühi ring: hajusparv</para></listitem> +<listitem><para>ristiga ring: kerasparv</para></listitem> +<listitem><para>kast: hajusudu</para></listitem> +<listitem><para>romb: supernoova jäänuk</para></listitem> +<listitem><para>ring väljaulatuvate joontega: planetaarudu</para></listitem> +<listitem><para>ellips: galaktika</para></listitem> </itemizedlist> </para> </answer> @@ -57,129 +30,84 @@ <qandaentry> <question> -<para ->Mida tähendavad Päikesesüsteemi väliste objektide erinevad värvid?</para> +<para>Mida tähendavad Päikesesüsteemi väliste objektide erinevad värvid?</para> </question> <answer> -<para ->Üldiselt viitavad värvid sellele, millisesse kataloogi objekt kuulub (Messier, NGC või IC). Kuid mõne objekti puhul viitab erinev värv ka sellele, et objekti kohta on saadaval lisapilte <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link -> vahendusel (vaikimisi on selliste <quote ->ekstrate</quote -> värviks punane). </para> +<para>Üldiselt viitavad värvid sellele, millisesse kataloogi objekt kuulub (Messier, NGC või IC). Kuid mõne objekti puhul viitab erinev värv ka sellele, et objekti kohta on saadaval lisapilte <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link> vahendusel (vaikimisi on selliste <quote>ekstrate</quote> värviks punane). </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Miks on andmebaasis nii palju USA ja nii vähe teiste maade linnu? </para> +<para>Miks on andmebaasis nii palju USA ja nii vähe teiste maade linnu? </para> </question> <answer> -<para ->Kui me alustasime &kstars;i arendusega, ei suutnud me leida ühtainsat pikkus- ja laiuskraadide andmebaasi, mis hõlmanuks ühtlaselt kogu maakera. Me püüame praegu lisada oma andmebaasi võimalikult rohkem linnu väljaspool USAd, milles meid on tublisti aidanud paljud &kstars;i kasutajad. Kui ka sina saad sellesse oma panuse anda, oled teretulnud. </para> +<para>Kui me alustasime &kstars;i arendusega, ei suutnud me leida ühtainsat pikkus- ja laiuskraadide andmebaasi, mis hõlmanuks ühtlaselt kogu maakera. Me püüame praegu lisada oma andmebaasi võimalikult rohkem linnu väljaspool USAd, milles meid on tublisti aidanud paljud &kstars;i kasutajad. Kui ka sina saad sellesse oma panuse anda, oled teretulnud. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Lisasin &kstars;ile omaloodud asukoha, mida ma enam ei taha kasutada. Kuidas seda eemaldada? </para> +<para>Lisasin &kstars;ile omaloodud asukoha, mida ma enam ei taha kasutada. Kuidas seda eemaldada? </para> </question> <answer> -<para ->Selleks tuleb redigeerida faili <filename ->~/.trinity/share/apps/kstars/mycities.dat</filename -> ja eemaldada sealt antud asukohta määratlev rida. </para> +<para>Selleks tuleb redigeerida faili <filename>~/.trinity/share/apps/kstars/mycities.dat</filename> ja eemaldada sealt antud asukohta määratlev rida. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Miks ma ei saa maapinda näha, kui kasutan ekvaatorilisi koordinaate?</para> +<para>Miks ma ei saa maapinda näha, kui kasutan ekvaatorilisi koordinaate?</para> </question> <answer> -<para ->Lühidalt: see on ajutine puudujääk. Meil tekkis probleem, kui püüdsime luua täidetud hulknurki, mis kujutaksid ekvaatorilises režiimis maapinda. Kuid ega tegelikult ekvaatoriliste koordinaatide puhul ei olegi maapinna näitamisel erilist tähtsust, mis on üks põhjuseid, miks selle vea parandamine on olnud üsna teisejärgulise tähtsusega ülesanne. </para> +<para>Lühidalt: see on ajutine puudujääk. Meil tekkis probleem, kui püüdsime luua täidetud hulknurki, mis kujutaksid ekvaatorilises režiimis maapinda. Kuid ega tegelikult ekvaatoriliste koordinaatide puhul ei olegi maapinna näitamisel erilist tähtsust, mis on üks põhjuseid, miks selle vea parandamine on olnud üsna teisejärgulise tähtsusega ülesanne. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Miks ekraani kerides mõned objektid ära kaovad?</para> +<para>Miks ekraani kerides mõned objektid ära kaovad?</para> </question> <answer> -<para ->Kui kujutist nihutatakse, peab &kstars; ümber arvutama iga oma andmebaasis leiduva objekti pikselkoordinaadid, mis tähendab päris korralikku matemaatikat. Kujutist kerides (kas nooleklahvi või hiirega) muutub see aeglaseks ja hüplevaks, sest arvuti ei suuda liikumisega kaasas käia. Kui jätta osa objekte kaasamata, kahaneb tunduvalt arvutamiskiirus, mis omakorda võimaldab sujuvamat kerimist. Selle võimaluse saab välja lülitada <guilabel ->&kstars;i seadistuste</guilabel -> aknast, sealsamas saab ka valida, milliseid objekte varjata. </para> +<para>Kui kujutist nihutatakse, peab &kstars; ümber arvutama iga oma andmebaasis leiduva objekti pikselkoordinaadid, mis tähendab päris korralikku matemaatikat. Kujutist kerides (kas nooleklahvi või hiirega) muutub see aeglaseks ja hüplevaks, sest arvuti ei suuda liikumisega kaasas käia. Kui jätta osa objekte kaasamata, kahaneb tunduvalt arvutamiskiirus, mis omakorda võimaldab sujuvamat kerimist. Selle võimaluse saab välja lülitada <guilabel>&kstars;i seadistuste</guilabel> aknast, sealsamas saab ka valida, milliseid objekte varjata. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Ma ei saa aru kõigist mõistetest, mida &kstars; kasutab. Kust võiks leida seletusi kõigi nende astronoomiliste mõistete kohta?</para> +<para>Ma ei saa aru kõigist mõistetest, mida &kstars; kasutab. Kust võiks leida seletusi kõigi nende astronoomiliste mõistete kohta?</para> </question> <answer> -<para ->&kstars;i käsiraamatus leidub ka <link linkend="astroinfo" ->AstroInfo projekt</link -> ehk valik lühikesi ja viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida &kstars; võimaldab näitlikustada. AstroInfo ei ole kellegi eraettevõtmine, vaid ühispanus, nagu näiteks GNUpedia või Everything2. Kui ka sina soovid anda oma panuse AstroInfosse, siis võiksid ühineda meie meililistiga <email ->[email protected]</email ->. </para> +<para>&kstars;i käsiraamatus leidub ka <link linkend="astroinfo">AstroInfo projekt</link> ehk valik lühikesi ja viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida &kstars; võimaldab näitlikustada. AstroInfo ei ole kellegi eraettevõtmine, vaid ühispanus, nagu näiteks GNUpedia või Everything2. Kui ka sina soovid anda oma panuse AstroInfosse, siis võiksid ühineda meie meililistiga <email>[email protected]</email>. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Tahaksin käivitada &kstars;i mõne muu kuupäeva ja kellaajaga kui see, mis praegu arvutis kehtib. Kas see on võimalik?</para> +<para>Tahaksin käivitada &kstars;i mõne muu kuupäeva ja kellaajaga kui see, mis praegu arvutis kehtib. Kas see on võimalik?</para> </question> <answer> -<para ->Jah, &kstars; on võimalik käivitada suvalise ajaga, kui anda käsureal võti <quote ->--date</quote -> ja selle järel aeg, näiteks <quote ->4. juuli 1976 12:30:00</quote -> </para> +<para>Jah, &kstars; on võimalik käivitada suvalise ajaga, kui anda käsureal võti <quote>--date</quote> ja selle järel aeg, näiteks <quote>4. juuli 1976 12:30:00</quote> </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Tahaksin käivitada &kstars;i nii, et selle sisekell on peatatud. Kas see on võimalik?</para> +<para>Tahaksin käivitada &kstars;i nii, et selle sisekell on peatatud. Kas see on võimalik?</para> </question> <answer> -<para ->Jah: KStarsi käivitamiseks peatatud kellaga anna lihtsalt käsureal võti <quote ->--paused</quote ->. </para> +<para>Jah: KStarsi käivitamiseks peatatud kellaga anna lihtsalt käsureal võti <quote>--paused</quote>. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kui täpne on &kstars;?</para> +<para>Kui täpne on &kstars;?</para> </question> <answer> -<para ->&kstars; on päris täpne, kuigi mitte (veel) nii täpne, kui ta võiks olla. Ülitäpsete arvutuste puhul tekitavad probleeme arvukad lisategurid. Kui sa ei ole just professionaalne astronoom, ei peaks sind tõenäoliselt sellised probleemid kunagi vaevama. </para> -<para ->Toome siin ära mõningad rakenduse täpsust piiravad tegurid: <itemizedlist -> <listitem> -<para ->Planeetide asukohad on täpsed ainult praeguse epohhi umbes 4000 aasta piires. Neid saab ennustada viimaste sajandite vaatluste põhjal planeetide orbiite Fourier' analüüsi abil uurides. Koolis õpitakse, et planeetide orbiit ümber Päikese on lihtne ellips, kuid see ei ole päris õige. Täiesti korrektne oleks see juhul, kui Päikesesüsteemis oleks ainult üks planeet ning nii Päike kui too planeet oleks punktmassid. Tegelikkuses aga mõjutavad planeedid pidevalt üksteist, muutes kergelt üksteise orbiite, samuti tuleb arvestada pretsessiooni. Tänapäeval on isegi arvatud, et planeetide orbiidid ei pruugi kaugemale vaadates (s.t. miljonite või miljardite aastate pärast) sugugi stabiilsena püsida. Rusikareeglina on aga võimalik loota planeedi asukoha täpsust mõne kaaresekundilise eksimuse piires aastate -2000 ja 6000 vahel. </para -><para ->Erand sellest reeglist on Pluuto, mille asukoht on vahest isegi kümneid kordi ebatäpsem kui teistel planeetidel. Kuid praeguse epohhi läheduses võib siiski ka selle asukohta nii ühe kaaresekundi sees kindlaks määrata. </para -><para ->Kõige raskem on aga ülitäpselt kindlaks määrata Kuu asukohta, sest selle liikumist mõjutab väga tugevasti Maa. Pealegi on see meile nii lähedal, et isegi väikesed muudatused, mida kaugemate objektide korral ei pruugi tähele pannagi, on Kuu korral hõlpsasti tajutavad. </para -><para ->Rakenduse kõige ebatäpsemad objektid, kui aluseks võtta pikem ajavahemik, on komeedid ja asteroidid. Me kasutame väikeplaneetide jaoks tugevasti lihtsustatud orbiidimudelit, mis ei võta arvesse muude kehade mõjutusi. Seepärast saab nende asukohta usaldusväärseks pidada ainult käesolevale hetkele üsna lähedale jääval ajal. Isegi praeguse epohhi korral võib asteroidide ja komeetide asukohamäärangus ette tulla 10 kaaresekundi või suuremaidki eksimusi. </para> +<para>&kstars; on päris täpne, kuigi mitte (veel) nii täpne, kui ta võiks olla. Ülitäpsete arvutuste puhul tekitavad probleeme arvukad lisategurid. Kui sa ei ole just professionaalne astronoom, ei peaks sind tõenäoliselt sellised probleemid kunagi vaevama. </para> +<para>Toome siin ära mõningad rakenduse täpsust piiravad tegurid: <itemizedlist> <listitem> +<para>Planeetide asukohad on täpsed ainult praeguse epohhi umbes 4000 aasta piires. Neid saab ennustada viimaste sajandite vaatluste põhjal planeetide orbiite Fourier' analüüsi abil uurides. Koolis õpitakse, et planeetide orbiit ümber Päikese on lihtne ellips, kuid see ei ole päris õige. Täiesti korrektne oleks see juhul, kui Päikesesüsteemis oleks ainult üks planeet ning nii Päike kui too planeet oleks punktmassid. Tegelikkuses aga mõjutavad planeedid pidevalt üksteist, muutes kergelt üksteise orbiite, samuti tuleb arvestada pretsessiooni. Tänapäeval on isegi arvatud, et planeetide orbiidid ei pruugi kaugemale vaadates (s.t. miljonite või miljardite aastate pärast) sugugi stabiilsena püsida. Rusikareeglina on aga võimalik loota planeedi asukoha täpsust mõne kaaresekundilise eksimuse piires aastate -2000 ja 6000 vahel. </para><para>Erand sellest reeglist on Pluuto, mille asukoht on vahest isegi kümneid kordi ebatäpsem kui teistel planeetidel. Kuid praeguse epohhi läheduses võib siiski ka selle asukohta nii ühe kaaresekundi sees kindlaks määrata. </para><para>Kõige raskem on aga ülitäpselt kindlaks määrata Kuu asukohta, sest selle liikumist mõjutab väga tugevasti Maa. Pealegi on see meile nii lähedal, et isegi väikesed muudatused, mida kaugemate objektide korral ei pruugi tähele pannagi, on Kuu korral hõlpsasti tajutavad. </para><para>Rakenduse kõige ebatäpsemad objektid, kui aluseks võtta pikem ajavahemik, on komeedid ja asteroidid. Me kasutame väikeplaneetide jaoks tugevasti lihtsustatud orbiidimudelit, mis ei võta arvesse muude kehade mõjutusi. Seepärast saab nende asukohta usaldusväärseks pidada ainult käesolevale hetkele üsna lähedale jääval ajal. Isegi praeguse epohhi korral võib asteroidide ja komeetide asukohamäärangus ette tulla 10 kaaresekundi või suuremaidki eksimusi. </para> </listitem> </itemizedlist> </para> @@ -188,44 +116,28 @@ <qandaentry> <question> -<para ->Miks ma pean korralikke NGC/IC kataloogi ja Messieri objektide pilte alla laadima? Need võiks ju kohe &kstars;iga kaasas olla?</para> +<para>Miks ma pean korralikke NGC/IC kataloogi ja Messieri objektide pilte alla laadima? Need võiks ju kohe &kstars;iga kaasas olla?</para> </question> <answer> -<para ->Internetist allalaaditava NGC/IC kataloogi autor seadis sellele piirangu, et kataloogi ei tohi kasutada kommertseesmärkidel. Enamikule &kstars;i kasutajatest see mõistagi probleem ei ole, kuid formaalselt keelab &kstars;i litsents (<acronym ->GPL</acronym ->) sellist piirangut seada. Messieri objektide pildid on eemaldatud kahel põhjusel: esiteks lihtsalt &kstars;i mahu vähendamiseks ning teiseks tekkis ka seal mõningate piltidega samalaadseid litsentsiprobleeme. Kaasapandud pildid on võrreldes originaalidega üpris madala kvaliteediga, nii et selles mõttes vaevalt mingeid autoriõiguse probleeme tekiks, kuid siiski taotlesin ma nende autoritelt otseselt õiguse kasutada pilte, mille puhul võis valitseda võimalik konfliktioht (vaata täpsemat infot failist <filename ->README.images</filename ->). Aga et kõik oleks absoluutselt kindel ja veatu, eemaldasin need standardversioonist ning märkisin allatõmmatava arhiivifaili "vabaks mittekommertslikuks kasutamiseks". </para> +<para>Internetist allalaaditava NGC/IC kataloogi autor seadis sellele piirangu, et kataloogi ei tohi kasutada kommertseesmärkidel. Enamikule &kstars;i kasutajatest see mõistagi probleem ei ole, kuid formaalselt keelab &kstars;i litsents (<acronym>GPL</acronym>) sellist piirangut seada. Messieri objektide pildid on eemaldatud kahel põhjusel: esiteks lihtsalt &kstars;i mahu vähendamiseks ning teiseks tekkis ka seal mõningate piltidega samalaadseid litsentsiprobleeme. Kaasapandud pildid on võrreldes originaalidega üpris madala kvaliteediga, nii et selles mõttes vaevalt mingeid autoriõiguse probleeme tekiks, kuid siiski taotlesin ma nende autoritelt otseselt õiguse kasutada pilte, mille puhul võis valitseda võimalik konfliktioht (vaata täpsemat infot failist <filename>README.images</filename>). Aga et kõik oleks absoluutselt kindel ja veatu, eemaldasin need standardversioonist ning märkisin allatõmmatava arhiivifaili "vabaks mittekommertslikuks kasutamiseks". </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Mulle tõesti nii väga meeldivad need imeilusad pildid, mida ma &kstars;iga alla tõmbasin! Ma tahaks neid kogu maailmaga jagada! Kas ma võib nende piltidega näiteks kalendri trükkida (või on piltidel mingeid kasutamispiiranguid)?</para> +<para>Mulle tõesti nii väga meeldivad need imeilusad pildid, mida ma &kstars;iga alla tõmbasin! Ma tahaks neid kogu maailmaga jagada! Kas ma võib nende piltidega näiteks kalendri trükkida (või on piltidel mingeid kasutamispiiranguid)?</para> </question> <answer> -<para ->Sõltub pildist, aga üldiselt on paljusid pilte keelatud kasutada kommertseesmärkidel. Pildinäitaja olekuriba annab enamasti infot pildi autoriõiguse kohta ning toob ära võimalikud piirangud. Aga rusikareeglina võib teatavaks võtta, et kõik, mida on avaldanud NASA, on vaba igasuguseks kasutamiseks (sealhulgas Hubble'i kosmoseteleskoobi pildid). Kõige muu puhul võib vaikimisi eeldada, et neid ei tohi levitada kommertseesmärkidel ilma autorilt luba hankimata. Kui sa ei ole päris kindel, võta ise autoriga ühendust. </para> +<para>Sõltub pildist, aga üldiselt on paljusid pilte keelatud kasutada kommertseesmärkidel. Pildinäitaja olekuriba annab enamasti infot pildi autoriõiguse kohta ning toob ära võimalikud piirangud. Aga rusikareeglina võib teatavaks võtta, et kõik, mida on avaldanud NASA, on vaba igasuguseks kasutamiseks (sealhulgas Hubble'i kosmoseteleskoobi pildid). Kõige muu puhul võib vaikimisi eeldada, et neid ei tohi levitada kommertseesmärkidel ilma autorilt luba hankimata. Kui sa ei ole päris kindel, võta ise autoriga ühendust. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kas ka mina saan kaasa aidata &kstars;i tulevastele versioonidele?</para> +<para>Kas ka mina saan kaasa aidata &kstars;i tulevastele versioonidele?</para> </question> <answer> -<para ->Otse loomulikult! Anna endast teada meie meililistis <email ->[email protected]</email ->. Kui soovid kaasa aidata programmeerimisel, tõmba meie <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/cvs.html" ->CVS-ist</ulink -> alla koodi uusim versioon ja asu selle kallal tegutsema. Paketiga käib kaasas mitu README faili, mis selgitavad vähemalt osaliselt koodi. Kui tahad teada, mille kallal eriti oleks vaja tegutseda, vaata faili TODO. Oma kaastöö võib saata meililisti kstars-devel ning mõistagi saab seal esitada ka mis tahes küsimusi, mis sul töös tekkida võivad. </para -><para ->Kui sa ei ole aga programmeerimisega heal jalal, võib sinu abi ometi ära kuluda tõlkimisel, dokumentide ja AstroInfo artiklite juures, URL viitade pakkumisel, veateadete saatmisel ning uute võimaluste ja soovide väljamõtlemisel. </para> +<para>Otse loomulikult! Anna endast teada meie meililistis <email>[email protected]</email>. Kui soovid kaasa aidata programmeerimisel, tõmba meie <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/cvs.html">CVS-ist</ulink> alla koodi uusim versioon ja asu selle kallal tegutsema. Paketiga käib kaasas mitu README faili, mis selgitavad vähemalt osaliselt koodi. Kui tahad teada, mille kallal eriti oleks vaja tegutseda, vaata faili TODO. Oma kaastöö võib saata meililisti kstars-devel ning mõistagi saab seal esitada ka mis tahes küsimusi, mis sul töös tekkida võivad. </para><para>Kui sa ei ole aga programmeerimisega heal jalal, võib sinu abi ometi ära kuluda tõlkimisel, dokumentide ja AstroInfo artiklite juures, URL viitade pakkumisel, veateadete saatmisel ning uute võimaluste ja soovide väljamõtlemisel. </para> </answer> </qandaentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook index 44c12a050a7..37a23b627eb 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/fitsviewer.docbook @@ -1,143 +1,58 @@ <sect1 id="tool-fitsviewer"> -<title -><acronym ->FITS</acronym ->-i näitaja</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->FITS-i näitaja</secondary> +<title><acronym>FITS</acronym>-i näitaja</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>FITS-i näitaja</secondary> </indexterm> -<para ->FITS ehk Flexible Image Transport System ehk paindlik pilditranspordisüsteem on astronoomias piltide ja andmete esitamise standard.</para> +<para>FITS ehk Flexible Image Transport System ehk paindlik pilditranspordisüsteem on astronoomias piltide ja andmete esitamise standard.</para> -<para ->KStarsi FITS-i näitaja on põimitud <link linkend="indi" ->INDI</link -> raamistikku tehtud FITS-pildite sujuvaks esitamiseks ja töötlemiseks. Lisaks saab FITS-i näitajaga toorandmeid ka hiljem töödelda. FITS-faili avamiseks kasuta menüükäsku <guimenuitem ->Ava FITS...</guimenuitem ->, mille leiad menüüst <guimenu ->Fail</guimenu ->, või kiirklahvi <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->O</keycap -></keycombo ->.</para> +<para>KStarsi FITS-i näitaja on põimitud <link linkend="indi">INDI</link> raamistikku tehtud FITS-pildite sujuvaks esitamiseks ja töötlemiseks. Lisaks saab FITS-i näitajaga toorandmeid ka hiljem töödelda. FITS-faili avamiseks kasuta menüükäsku <guimenuitem>Ava FITS...</guimenuitem>, mille leiad menüüst <guimenu>Fail</guimenu>, või kiirklahvi <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>O</keycap></keycombo>.</para> -<para ->FITS-i näitaja omadused:</para> +<para>FITS-i näitaja omadused:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->8-, 16-, 32-, IEEE -32 ja IEEE -64 bitise vormingu toetus.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Histogramm automaatse, lineaarse, logaritmilise ja ruutjuurskaalaga.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Pildi redutseerimine võimalus.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Heleduse ja kontrasti muutmise võimalus.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Suurendamisvõimalused.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Automaattasemed.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Statistika.</para -></listitem> - <listitem -><para ->FITS-i päise päringud.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Tagasivõtmine/uuestitegemine.</para -></listitem> + <listitem><para>8-, 16-, 32-, IEEE -32 ja IEEE -64 bitise vormingu toetus.</para></listitem> + <listitem><para>Histogramm automaatse, lineaarse, logaritmilise ja ruutjuurskaalaga.</para></listitem> + <listitem><para>Pildi redutseerimine võimalus.</para></listitem> + <listitem><para>Heleduse ja kontrasti muutmise võimalus.</para></listitem> + <listitem><para>Suurendamisvõimalused.</para></listitem> + <listitem><para>Automaattasemed.</para></listitem> + <listitem><para>Statistika.</para></listitem> + <listitem><para>FITS-i päise päringud.</para></listitem> + <listitem><para>Tagasivõtmine/uuestitegemine.</para></listitem> </itemizedlist> <screenshot> - <screeninfo ->FITS-i näitaja</screeninfo> + <screeninfo>FITS-i näitaja</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="fitsarea.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->FITS-i näitaja</phrase> + <phrase>FITS-i näitaja</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Siinne pilt näitab FITS-i näitaja tööala ja akent. See tööriist võimaldab pilte vaadata ja teatud määral töödelda. FITS-i andmetihedus säilitatakse kõigi avamis-, salvestamis- ja töötlemisoperatsioonide ajal. Ehkki tööriist järgib FITS-i standardeid, ei toeta see absoluutselt kõiki FITS-i võimalusi:</para> +<para>Siinne pilt näitab FITS-i näitaja tööala ja akent. See tööriist võimaldab pilte vaadata ja teatud määral töödelda. FITS-i andmetihedus säilitatakse kõigi avamis-, salvestamis- ja töötlemisoperatsioonide ajal. Ehkki tööriist järgib FITS-i standardeid, ei toeta see absoluutselt kõiki FITS-i võimalusi:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->Ainult <emphasis ->ühe</emphasis -> pildi toetus faili kohta.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Ainult kahemõõtmeliste andmete toetus, ühe- ja kolmemõõtmelisi andmeid ei arvestata.</para -></listitem> - <listitem -><para ->WCS (World Coordinate System) toetus puudub.</para -></listitem> + <listitem><para>Ainult <emphasis>ühe</emphasis> pildi toetus faili kohta.</para></listitem> + <listitem><para>Ainult kahemõõtmeliste andmete toetus, ühe- ja kolmemõõtmelisi andmeid ei arvestata.</para></listitem> + <listitem><para>WCS (World Coordinate System) toetus puudub.</para></listitem> </itemizedlist> -<para ->Järgnevalt kirjeldame lühidalt tööriista erinevaid komponente:</para> +<para>Järgnevalt kirjeldame lühidalt tööriista erinevaid komponente:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->Heledus/kontrast: võimaldab kohandada heledust ja kontrasti. Väga suurte FITS-ide korral võib see nõuda tublisti protsessorivõimsust ja mälu.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Histogramm: näitab ühe kanaliga FITS-i histogrammi. Pildi skaalat saab muuta, kui määrata ise kärbitava osa alumine ja ülemine raja. Ümberskaleerimist (lineaarne, logaritmiline või ruutjuurskaleerimine) saab seejärel rakendada rajade vahele jäävale piirkonnale.</para -></listitem> - <listitem -><para ->Pildi redutseerimine: võimaldab eemaldada pildilt taustamüra ja muid anomaaliaid. CCD toorpilte töödeldakse sageli, et eemaldada neilt instrumendiga ja temperatuuriga seotud müra, samuti optilisest süsteemist tingitud moonutused. Tööriist toetab kolme tüüpi CCD toorkaadreid:</para> + <listitem><para>Heledus/kontrast: võimaldab kohandada heledust ja kontrasti. Väga suurte FITS-ide korral võib see nõuda tublisti protsessorivõimsust ja mälu.</para></listitem> + <listitem><para>Histogramm: näitab ühe kanaliga FITS-i histogrammi. Pildi skaalat saab muuta, kui määrata ise kärbitava osa alumine ja ülemine raja. Ümberskaleerimist (lineaarne, logaritmiline või ruutjuurskaleerimine) saab seejärel rakendada rajade vahele jäävale piirkonnale.</para></listitem> + <listitem><para>Pildi redutseerimine: võimaldab eemaldada pildilt taustamüra ja muid anomaaliaid. CCD toorpilte töödeldakse sageli, et eemaldada neilt instrumendiga ja temperatuuriga seotud müra, samuti optilisest süsteemist tingitud moonutused. Tööriist toetab kolme tüüpi CCD toorkaadreid:</para> <orderedlist> - <listitem -><para ->Tumedad kaadrid</para -></listitem> - <listitem -><para ->Ühtlased kaadrid</para -></listitem> - <listitem -><para ->Ühtlaselt tumedad kaadrid</para -></listitem> + <listitem><para>Tumedad kaadrid</para></listitem> + <listitem><para>Ühtlased kaadrid</para></listitem> + <listitem><para>Ühtlaselt tumedad kaadrid</para></listitem> </orderedlist> - <para ->Kasutaja võib igas kategoorias seada üksteise peale mitmeid kaadreid, et suurendada signaali ja müra suhet. Tarvitada saab kaks kombineerimisviisi: keskmine ja mediaan. Enamasti annavad need ühesuguse tulemuse, kuid mediaan tagab selle, et andmeid ei moonuta juhuslikud kosmiliste kiirte tabamused.</para> + <para>Kasutaja võib igas kategoorias seada üksteise peale mitmeid kaadreid, et suurendada signaali ja müra suhet. Tarvitada saab kaks kombineerimisviisi: keskmine ja mediaan. Enamasti annavad need ühesuguse tulemuse, kuid mediaan tagab selle, et andmeid ei moonuta juhuslikud kosmiliste kiirte tabamused.</para> </listitem> - <listitem -><para ->Statistika: lihtsad statistilised andmed minimaalse ja maksimaalse piksliväärtuse ning nende asukoha kohta, FITS-i sügavus, mõõtmed, keskmine ja standardhälve.</para -></listitem> - <listitem -><para ->FITS-i päis: näitab FITS-i päiseinfot.</para -></listitem> + <listitem><para>Statistika: lihtsad statistilised andmed minimaalse ja maksimaalse piksliväärtuse ning nende asukoha kohta, FITS-i sügavus, mõõtmed, keskmine ja standardhälve.</para></listitem> + <listitem><para>FITS-i päis: näitab FITS-i päiseinfot.</para></listitem> </itemizedlist> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook index 135d02a9167..843cd6b4939 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/flux.docbook @@ -2,68 +2,38 @@ <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Valgsus</title> -<indexterm -><primary ->Valgsus</primary> -<seealso ->Helendus</seealso> +<title>Valgsus</title> +<indexterm><primary>Valgsus</primary> +<seealso>Helendus</seealso> </indexterm> -<para -><firstterm ->Valgsus</firstterm -> on energiakogus, mis läbib igas sekundis pinnaühikut. </para> +<para><firstterm>Valgsus</firstterm> on energiakogus, mis läbib igas sekundis pinnaühikut. </para> -<para ->Astronoomid tähistavad valgsusega taevakehade näivate heledust. Näiv heledus defineeritakse tähelt saabuva valgushulgana pinnaühiku kohta sekundis, mistõttu näiv heledus ongi lihtsalt tähe valgsus. </para> +<para>Astronoomid tähistavad valgsusega taevakehade näivate heledust. Näiv heledus defineeritakse tähelt saabuva valgushulgana pinnaühiku kohta sekundis, mistõttu näiv heledus ongi lihtsalt tähe valgsus. </para> -<para ->Valgsus mõõdab energia <emphasis ->voogu</emphasis ->, mis igas sekundis läbib objekti iga ruutsentimeetrit (või mõnd muud pinnaühikut). Valgsus sõltub energiat kiirgava objekti kaugusest, sest energia hajub. Oletame, et meil on tegemist tähe ümber tõmmatud õhupalliga. Iga punkt pallil tähistab tähelt saabuva energia ühikut. Algselt on kõik ühe ruutsentimeetri punktid üksteisele väga lähedal ja valgsus (energia ruutsentimeetri kohta sekundis) on suur. Täitudes suureneb õhupalli ruum- ja pindala ning punktid hakkavad <emphasis ->kaugenema</emphasis ->. See tähendab, et ühel ruutsentimeetril olevate punktide (ehk siis energia) arv kahaneb, nagu näitab joonis 1. </para> +<para>Valgsus mõõdab energia <emphasis>voogu</emphasis>, mis igas sekundis läbib objekti iga ruutsentimeetrit (või mõnd muud pinnaühikut). Valgsus sõltub energiat kiirgava objekti kaugusest, sest energia hajub. Oletame, et meil on tegemist tähe ümber tõmmatud õhupalliga. Iga punkt pallil tähistab tähelt saabuva energia ühikut. Algselt on kõik ühe ruutsentimeetri punktid üksteisele väga lähedal ja valgsus (energia ruutsentimeetri kohta sekundis) on suur. Täitudes suureneb õhupalli ruum- ja pindala ning punktid hakkavad <emphasis>kaugenema</emphasis>. See tähendab, et ühel ruutsentimeetril olevate punktide (ehk siis energia) arv kahaneb, nagu näitab joonis 1. </para> <para> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="flux.png" format="PNG"/> </imageobject> -<caption -><para -><phrase ->Joonis 1</phrase -></para -></caption> +<caption><para><phrase>Joonis 1</phrase></para></caption> </mediaobject> </para> -<para ->Valgsus on pöördvõrdeline kaugusega väga lihtsa suhte r^2 alusel. Kui nüüd vahemaa kahekordistub, jõuab meieni 1/2^2 ehk veerand esialgsest valgsusest. Põhimõtteliselt on valgsus <link linkend="ai-luminosity" ->helendus</link -> pinnaühiku kohta: <mediaobject -> <imageobject> +<para>Valgsus on pöördvõrdeline kaugusega väga lihtsa suhte r^2 alusel. Kui nüüd vahemaa kahekordistub, jõuab meieni 1/2^2 ehk veerand esialgsest valgsusest. Põhimõtteliselt on valgsus <link linkend="ai-luminosity">helendus</link> pinnaühiku kohta: <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="flux1.png" format="PNG"/> </imageobject> </mediaobject> </para> -<para ->kus (4 * PI * R^2) on sfääri (või õhupalli!) pindala, mille raadius on R. Valgsuse mõõtühikuks on vatt/m^2/s või astronoomide seas rohkem pruugitav erg/cm^2/s. Nii on näiteks Päikese helendus L = 3,90 * 10^26 W. See tähendab, et igas sekundis paiskab Päike kosmosesse 3,90 * 10^26 džauli energiat. Järelikult on valgsus ühe ruutsentimeetri kohta juhul, kui asume Päikesest ühe aü (1,496 * 10^13 cm) kaugusel: </para> +<para>kus (4 * PI * R^2) on sfääri (või õhupalli!) pindala, mille raadius on R. Valgsuse mõõtühikuks on vatt/m^2/s või astronoomide seas rohkem pruugitav erg/cm^2/s. Nii on näiteks Päikese helendus L = 3,90 * 10^26 W. See tähendab, et igas sekundis paiskab Päike kosmosesse 3,90 * 10^26 džauli energiat. Järelikult on valgsus ühe ruutsentimeetri kohta juhul, kui asume Päikesest ühe aü (1,496 * 10^13 cm) kaugusel: </para> <para> <mediaobject> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook index bc3975e2152..9cb8173f2aa 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/geocoords.docbook @@ -1,66 +1,15 @@ <sect1 id="ai-geocoords"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Geograafilised koordinaadid</title> -<indexterm -><primary ->Geograafiline koordinaatide süsteem</primary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Pikkuskraad</primary -><see ->Geograafiline koordinaatide süsteem</see -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Laiuskraad</primary -><see ->Geograafiline koordinaatide süsteem</see -></indexterm> -<para ->Asukohta Maal võib määrata sfäärilist koordinaatide süsteemi kasutades. Geograafiline (<quote ->Maad kaardistav</quote ->) koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks neist, mis kannab nimetust <firstterm ->laius</firstterm ->, mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel. Teine, <firstterm ->pikkus</firstterm ->, mõõdab nurka <emphasis ->piki</emphasis -> ekvaatorit, kusjuures nullpunktiks on teatud kindel punkt Maal (üldreeglina loetakse tänapäeval nullkraadi punktiks Greenwichi Inglismaal). </para -><para ->Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Näiteks Baltimore (Marylandi osariik, USA) asub kohas, mille laius on 39,3 kraadi põhja ning pikkus 76,6 kraadi läände. Seega läbib Baltimore'i vektor, mis on tõmmatud Maa keskpunktist punkti, mis asub 39,3 kraadi ülalpool ekvaatorit ning 76,6 kraadi lääne pool Greenwichi. </para -><para ->On selge, et selle koordinaatide süsteemi väga oluline osa on ekvaator, mis kujutab endast laiusnurga <emphasis ->nullpunkti</emphasis -> ja asub poolel teel pooluste vahel. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi <firstterm ->alustasand</firstterm ->. Alustasand on element, mis on vajalik <link linkend="ai-skycoords" -> igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile</link ->. </para -><para ->Joont, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm ->paralleeliks</firstterm ->. Need kujutavad endast Maa pinnalaotusele tõmmatavaid ringjooni, kuid ainus paralleel, mida saab nimetada <link linkend="ai-greatcircle" ->suurringiks</link ->, on ekvaator (laius=0 kraadi). Joont, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm ->meridiaaniks</firstterm ->. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse <firstterm ->algmeridiaaniks</firstterm -> (pikkus=0 kraadi). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringid ega ole omavahel paralleelsed: nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. </para> +<title>Geograafilised koordinaadid</title> +<indexterm><primary>Geograafiline koordinaatide süsteem</primary></indexterm> +<indexterm><primary>Pikkuskraad</primary><see>Geograafiline koordinaatide süsteem</see></indexterm> +<indexterm><primary>Laiuskraad</primary><see>Geograafiline koordinaatide süsteem</see></indexterm> +<para>Asukohta Maal võib määrata sfäärilist koordinaatide süsteemi kasutades. Geograafiline (<quote>Maad kaardistav</quote>) koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks neist, mis kannab nimetust <firstterm>laius</firstterm>, mõõdab nurka suvalise punkti ja ekvaatori vahel. Teine, <firstterm>pikkus</firstterm>, mõõdab nurka <emphasis>piki</emphasis> ekvaatorit, kusjuures nullpunktiks on teatud kindel punkt Maal (üldreeglina loetakse tänapäeval nullkraadi punktiks Greenwichi Inglismaal). </para><para>Nende kahe nurga kombinatsiooniga saab määrata suvalise asukoha Maal. Näiteks Baltimore (Marylandi osariik, USA) asub kohas, mille laius on 39,3 kraadi põhja ning pikkus 76,6 kraadi läände. Seega läbib Baltimore'i vektor, mis on tõmmatud Maa keskpunktist punkti, mis asub 39,3 kraadi ülalpool ekvaatorit ning 76,6 kraadi lääne pool Greenwichi. </para><para>On selge, et selle koordinaatide süsteemi väga oluline osa on ekvaator, mis kujutab endast laiusnurga <emphasis>nullpunkti</emphasis> ja asub poolel teel pooluste vahel. Ekvaator on geograafilise koordinaatide süsteemi <firstterm>alustasand</firstterm>. Alustasand on element, mis on vajalik <link linkend="ai-skycoords"> igale sfäärilisele koordinaatide süsteemile</link>. </para><para>Joont, mille punktide laiuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm>paralleeliks</firstterm>. Need kujutavad endast Maa pinnalaotusele tõmmatavaid ringjooni, kuid ainus paralleel, mida saab nimetada <link linkend="ai-greatcircle">suurringiks</link>, on ekvaator (laius=0 kraadi). Joont, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse <firstterm>meridiaaniks</firstterm>. Meridiaani, mis läbib Greenwichi, nimetatakse <firstterm>algmeridiaaniks</firstterm> (pikkus=0 kraadi). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringid ega ole omavahel paralleelsed: nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Mis on põhjapooluse pikkuskraad? Selle laiuskraad on 90 kraadi põhjalaiust. </para> -<para ->See on nipiga küsimus. Pikkuskraadil ei ole põhjapoolusel (samuti lõunapoolusel) mingit tähendust, siin esinevad kõik pikkuskraadid ühekorraga. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Mis on põhjapooluse pikkuskraad? Selle laiuskraad on 90 kraadi põhjalaiust. </para> +<para>See on nipiga küsimus. Pikkuskraadil ei ole põhjapoolusel (samuti lõunapoolusel) mingit tähendust, siin esinevad kõik pikkuskraadid ühekorraga. </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook index b2926b9cb1b..e40147388a1 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/greatcircle.docbook @@ -1,32 +1,10 @@ <sect1 id="ai-greatcircle"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Suurringid</title> -<indexterm -><primary ->Suurringid</primary> -<seealso ->Taevasfäär</seealso> +<title>Suurringid</title> +<indexterm><primary>Suurringid</primary> +<seealso>Taevasfäär</seealso> </indexterm> -<para ->Kujutage endale ette sfääri, näiteks Maad või <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääri</link ->. Suvalise tasapinna lõikumine sfääriga tekitab sfääri pinnal ringjoone. Kui tasapind hõlmab ka sfääri keskpunkti, nimetatakse lõikejoont <firstterm ->suurringiks</firstterm ->. Suurringid on suurimad ringjooned, mida sfäärile saab tõmmata. Samuti kulgeb lühim tee sfääri suvalise kahe punkti vahel alati piki suurringi. </para -><para ->Mõned näited suurringide kohta taevasfääril: <link linkend="ai-horizon" ->horisont</link ->, <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaator</link ->, <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link ->. </para> +<para>Kujutage endale ette sfääri, näiteks Maad või <link linkend="ai-csphere">taevasfääri</link>. Suvalise tasapinna lõikumine sfääriga tekitab sfääri pinnal ringjoone. Kui tasapind hõlmab ka sfääri keskpunkti, nimetatakse lõikejoont <firstterm>suurringiks</firstterm>. Suurringid on suurimad ringjooned, mida sfäärile saab tõmmata. Samuti kulgeb lühim tee sfääri suvalise kahe punkti vahel alati piki suurringi. </para><para>Mõned näited suurringide kohta taevasfääril: <link linkend="ai-horizon">horisont</link>, <link linkend="ai-cequator">taevaekvaator</link>, <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook index 3e48ce0c08b..407dbeeba20 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/horizon.docbook @@ -1,30 +1,10 @@ <sect1 id="ai-horizon"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Horisont</title> -<indexterm -><primary ->Horisont</primary> -<seealso ->Horisondilised koordinaadid</seealso> +<title>Horisont</title> +<indexterm><primary>Horisont</primary> +<seealso>Horisondilised koordinaadid</seealso> </indexterm> -<para -><firstterm ->Horisont</firstterm -> on joon, mis eraldab maad taevast. Täpsemalt öeldes on see joon, mis jagab kõik suunad, kuhu vaatleja vähegi võib vaadata, kahte kategooriasse: suundadeks, mis lõikuvad Maaga, ja suundadeks, mis Maaga ei lõiku. Paljudes asukohtades võivad horisonti ähmastada puud, ehitised, mäed &etc; Kuid näiteks merel laeval asudes saab horisondi mõiste väga hästi selgeks. </para -><para ->Horisont on <link linkend="horizontal" ->horisondilise koordinaatide süsteemi</link -> <firstterm ->alustasand</firstterm ->. Teisisõnu on horisont koht, kus <firstterm ->kõrgus</firstterm -> on null kraadi. </para> +<para><firstterm>Horisont</firstterm> on joon, mis eraldab maad taevast. Täpsemalt öeldes on see joon, mis jagab kõik suunad, kuhu vaatleja vähegi võib vaadata, kahte kategooriasse: suundadeks, mis lõikuvad Maaga, ja suundadeks, mis Maaga ei lõiku. Paljudes asukohtades võivad horisonti ähmastada puud, ehitised, mäed &etc; Kuid näiteks merel laeval asudes saab horisondi mõiste väga hästi selgeks. </para><para>Horisont on <link linkend="horizontal">horisondilise koordinaatide süsteemi</link> <firstterm>alustasand</firstterm>. Teisisõnu on horisont koht, kus <firstterm>kõrgus</firstterm> on null kraadi. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook index 665ce294de8..6006eef81cf 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/hourangle.docbook @@ -1,46 +1,9 @@ <sect1 id="ai-hourangle"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Tunninurk</title> -<indexterm -><primary ->Tunninurk</primary> -<seealso ->Kohalik meridiaan</seealso -> <seealso ->Täheaeg</seealso -> </indexterm> -<para ->Artiklis <link linkend="ai-sidereal" ->"Täheaeg"</link -> selgitasime, et taevakeha <firstterm ->otsetõus</firstterm -> osutab täheajale, mil objekt ületab vaatleja <link linkend="ai-meridian" ->kohaliku meridiaani</link ->. Taevakeha <firstterm ->tunninurk</firstterm -> tähendab erinevust kohaliku täheaja ning taevakeha otsetõusu vahel: </para -><para -><abbrev ->TN</abbrev -><subscript ->obj</subscript -> = <abbrev ->KTA</abbrev -> + <abbrev ->OT</abbrev -><subscript ->obj</subscript -> </para -><para ->Seega näitab taevakeha tunninurk, kui palju täheaega on möödunud hetkest, mis objekt asus vaatleja kohalikul meridiaanil. Ühtlasi on see nurkkaugus taevakeha ja meridiaani vahel, mida mõõdetakse tundides ( 1 tund = 15 kraadi). Kui näiteks objekti tunninurk on 2,5 tundi, ületas ta kohaliku meridiaani 2,5 tunni eest ning on parajasti 37,5 kraadi meridiaanist lääne pool. Negatiivne tunninurk näitab aega <emphasis ->järgmise</emphasis -> meridiaani ületuseni. Ja mõistagi tähendab nulliga võrduv tunninurk, et taevakeha asub parajasti kohalikul meridiaanil. </para> +<title>Tunninurk</title> +<indexterm><primary>Tunninurk</primary> +<seealso>Kohalik meridiaan</seealso> <seealso>Täheaeg</seealso> </indexterm> +<para>Artiklis <link linkend="ai-sidereal">"Täheaeg"</link> selgitasime, et taevakeha <firstterm>otsetõus</firstterm> osutab täheajale, mil objekt ületab vaatleja <link linkend="ai-meridian">kohaliku meridiaani</link>. Taevakeha <firstterm>tunninurk</firstterm> tähendab erinevust kohaliku täheaja ning taevakeha otsetõusu vahel: </para><para><abbrev>TN</abbrev><subscript>obj</subscript> = <abbrev>KTA</abbrev> + <abbrev>OT</abbrev><subscript>obj</subscript> </para><para>Seega näitab taevakeha tunninurk, kui palju täheaega on möödunud hetkest, mis objekt asus vaatleja kohalikul meridiaanil. Ühtlasi on see nurkkaugus taevakeha ja meridiaani vahel, mida mõõdetakse tundides ( 1 tund = 15 kraadi). Kui näiteks objekti tunninurk on 2,5 tundi, ületas ta kohaliku meridiaani 2,5 tunni eest ning on parajasti 37,5 kraadi meridiaanist lääne pool. Negatiivne tunninurk näitab aega <emphasis>järgmise</emphasis> meridiaani ületuseni. Ja mõistagi tähendab nulliga võrduv tunninurk, et taevakeha asub parajasti kohalikul meridiaanil. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook index 9f7ddf5a6bf..3a54fa7b86e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/index.docbook @@ -67,234 +67,84 @@ <!ENTITY utime SYSTEM "utime.docbook"> <!ENTITY zenith SYSTEM "zenith.docbook"> <!ENTITY % addindex "INCLUDE"> - <!ENTITY % Estonian "INCLUDE" -><!-- change language only here --> + <!ENTITY % Estonian "INCLUDE"><!-- change language only here --> ]> <book lang="&language;"> -<title ->&kstars;i käsiraamat</title> +<title>&kstars;i käsiraamat</title> <bookinfo> <authorgroup> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> <affiliation -> <address -><email ->&Jason.Harris.mail;</email -></address> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> <affiliation> <address><email>&Jason.Harris.mail;</email></address> </affiliation> </author> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Heiko</firstname -> <surname ->Evermann</surname -> <affiliation -> <address -><email ->&Heiko.Evermann.mail;</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Heiko</firstname> <surname>Evermann</surname> <affiliation> <address><email>&Heiko.Evermann.mail;</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Thomas</firstname -> <surname ->Kabelmann</surname -> <affiliation -> <address -><email ->&Thomas.Kabelmann.mail;</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Thomas</firstname> <surname>Kabelmann</surname> <affiliation> <address><email>&Thomas.Kabelmann.mail;</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Pablo</firstname -> <surname ->de Vicente</surname -> <affiliation -> <address -><email ->&Pablo.de.Vicente.mail;</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Pablo</firstname> <surname>de Vicente</surname> <affiliation> <address><email>&Pablo.de.Vicente.mail;</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -> <address -><email ->[email protected]</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation> <address><email>[email protected]</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Carsten</firstname -> <surname ->Niehaus</surname -> <affiliation -> <address -><email ->[email protected]</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Carsten</firstname> <surname>Niehaus</surname> <affiliation> <address><email>[email protected]</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="developer" -><firstname ->Mark</firstname -> <surname ->Holloman</surname -> <affiliation -> <address -><email ->&Mark.Holloman.mail;</email -></address> +<othercredit role="developer"><firstname>Mark</firstname> <surname>Holloman</surname> <affiliation> <address><email>&Mark.Holloman.mail;</email></address> </affiliation> -<contrib ->Põhiarendaja</contrib> +<contrib>Põhiarendaja</contrib> </othercredit> -<othercredit role="translator" -> <firstname ->Marek</firstname -> <surname ->Laane</surname -> <affiliation -><address -><email ->[email protected]</email -></address -></affiliation -> <contrib ->Tõlge eesti keelde</contrib -></othercredit -> +<othercredit role="translator"> <firstname>Marek</firstname> <surname>Laane</surname> <affiliation><address><email>[email protected]</email></address></affiliation> <contrib>Tõlge eesti keelde</contrib></othercredit> </authorgroup> <copyright> -<year ->2001</year -><year ->2002</year -><year ->2003</year> -<holder ->Jason Harris ja &kstars;i meeskond</holder> +<year>2001</year><year>2002</year><year>2003</year> +<holder>Jason Harris ja &kstars;i meeskond</holder> </copyright> -<legalnotice ->&FDLNotice;</legalnotice> +<legalnotice>&FDLNotice;</legalnotice> -<date ->2002-10-08</date> -<releaseinfo ->1.0</releaseinfo> +<date>2002-10-08</date> +<releaseinfo>1.0</releaseinfo> <abstract> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölaua planetaarium. See näitab tähtede, tähtkujude, täheparvede, udukogude, galaktikate, kõigi planeetide, Kuu ja Päikese ning komeetide ja asteroidide asukohti öises taevas igal päeval ja igas maakohas. Kasutajaliides on äärmiselt paindlik ja kohandatav. Kujutist võib igatpidi keerata ning suurendada/vähendada ja selle abil võib ka üle taevalaotuse kulgevaid objekte tuvastada ning jälgida. Sinust ja ainult sinust oleneb, milliseid objekte näidatakse ja millised on nende värvid. Pilte iga taevalaotuse osa kohta on võimalik alla laadida andmebaasidest internetis. Meie siht on muuta &kstars; interaktiivseks vahendiks astronoomia ja öise taeva tundmaõppimisel. </para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölaua planetaarium. See näitab tähtede, tähtkujude, täheparvede, udukogude, galaktikate, kõigi planeetide, Kuu ja Päikese ning komeetide ja asteroidide asukohti öises taevas igal päeval ja igas maakohas. Kasutajaliides on äärmiselt paindlik ja kohandatav. Kujutist võib igatpidi keerata ning suurendada/vähendada ja selle abil võib ka üle taevalaotuse kulgevaid objekte tuvastada ning jälgida. Sinust ja ainult sinust oleneb, milliseid objekte näidatakse ja millised on nende värvid. Pilte iga taevalaotuse osa kohta on võimalik alla laadida andmebaasidest internetis. Meie siht on muuta &kstars; interaktiivseks vahendiks astronoomia ja öise taeva tundmaõppimisel. </para> </abstract> <keywordset> -<keyword ->KDE</keyword> -<keyword ->tdeedu</keyword> -<keyword ->Astronoomia</keyword> -<keyword ->KStars</keyword> +<keyword>KDE</keyword> +<keyword>tdeedu</keyword> +<keyword>Astronoomia</keyword> +<keyword>KStars</keyword> </keywordset> </bookinfo> <chapter id="introduction"> -<title ->Sissejuhatus</title> - -<para ->&kstars; lubab tähistaevast uurida mugavalt arvutiekraani taga tugitoolis istudes. KStars pakub välja täpse ülevaate tähistaevast suvalisel ajal suvalises asukohas Maa peal. Näha võib 126 000 tähte kuni 9. tähesuuruseni (selliseid enam palja silmaga ei näe), 13 000 Päikesesüsteemi-välist objekti (Messieri, NGC ja IC kataloogi objektid), kõiki planeete, Päikest ja Kuud, sadu komeete ja asteroide, Linnuteed, 88 tähtkuju ning mitmesuguseid abijooni, näiteks <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaator</link ->, <link linkend="ai-horizon" ->horisont</link -> ja <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link ->. </para> -<para ->&kstars; on aga midagi enamat kui pelgalt taevalaotuse simulaator. Me pakume mitmeid tööriistu, mis võimaldavad sul palju paremini tundma õppida nii tähistaevast kui astronoomiat üldse. Iga objektiga on seostatud soovikohaselt muudetav <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link ->, mis näitab vastava objektiga seotud infot ja võimaldab sellega üht-teist ette võtta. Muu hulgas on hüpikmenüüs ka viidad infolehekülgedele ja imeilusatele piltidele, mida on neist teinud Hubble'i kosmoseteleskoop ja muud vaatlusriistad. </para -><para ->Taevakeha hüpikmenüüst saab valida <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info dialoogi</link -> vaatamise, mis on tõesti üksikasjalik: seal saab uurida objekti kõikvõimalikke asukohamääranguid, otsida arvukates internetiandmebaasides tipptasemel andmeid ja kirjandust antud objekti kohta. Taevakehaga saab soovi korral seostada ka omaenda internetiviidad, pildid ja märkused, muutes nii &kstars;i oma vaatluste ja muude tähelepanekute graafiliseks väljundiks. </para> -<para ->Meie <link linkend="tool-calculator" ->astrokalkulaator</link -> võimaldab vahetult kasutada paljusid algoritme, mida rakendus muidu kasutaja eest varjatult sooritab (sealhulgas koordinaatide teisendamine ja ajaarvutused). <link linkend="tool-aavso" ->AAVSO heleduskõverate generaator</link -> võib alla tõmmata heleduskõvera mis tahes muutliku tähe kohta neist enam kui 6000-st, mida jälgib järjepidevalt Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsioon (AAVSO). Heleduskõverad luuakse <quote ->käigult</quote ->, võttes ühendust AAVSO serveriga, mis tagab ka kõige uuemate andmete arvessevõtmise. </para> -<para ->Vaatlusi saab planeerida meie abivahendi <link linkend="tool-altvstime" ->Kõrgus/aeg</link -> järgi, mis joonistab suvalise objekti kohta nende kõrguskõvera ajateljel. Kui see on liiga detailne, siis on meil varuks ka abivahend <link linkend="tool-whatsup" ->Mis on täna vaadata?</link -> See näitab kõiki objekte, mida antud asukohas mis tahes hetkel vaadelda saab. Oma lemmikobjekte saab lisada <link linkend="tool-observinglist" ->jälgimisnimekirja</link ->, mis pakub mugava võimaluse kasutada objektide nimekirjas levinumaid toiminguid. </para> -<para ->&kstars; pakub ka <link linkend="tool-solarsys" ->Päikesesüsteemi vaatajat</link ->, mis näitab planeetide käesolevat asukohta meie Päikesesüsteemis. Samuti on olemas <link linkend="tool-jmoons" ->Jupiteri kuude tööriist</link ->, mis näitab Jupiteri nelja suurema kuu asukohta ajateljel. </para> -<para ->Meie peamine siht om muuta &kstars; interaktiivseks astronoomia ja tähistaeva tundmaõppimise vahendiks. Selle sihiga pakub &kstars; välja <link linkend="astroinfo" ->AstroInfo projekti</link -> ehk valiku lühikesi, viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida saab seejärel &kstars;i abil endale ka piltlikult selgeks teha. Lisaks sellele võimaldab &kstars; kasutada ka mitmeid &DCOP;-funktsioone, mis lubab ka päris keeruka käitumismustri juba eelnevalt <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptiga kindlaks määrata</link ->. Nii on võimalik muuta &kstars; väga tänuväärseks "demomasinaks" näiteks koolitunnis astronoomia näitlikustamisel. </para> -<para ->&kstars; ei ole mõeldud aga ainult õpilastele. Lisaks muule võimaldab &kstars; juhtida teleskoope lihtsa, kuid võimsa <link linkend="indi" ->INDI</link -> liidese abil. &kstars; toetab paljusid levinumaid teleskoobitüüpe, sealhulgas Meade LX200 ja Celestron GPS, samuti mitmeid populaarseid CCD kaameraid, veebikaameraid ja fokuseerijaid. Nii saab suvalist objekti KStarsis jälgida täiesti elementaarsete liigutamis-jälgimiskäskudega või ka põhjalikult seadistada teleskoobi tööd võimsa INDI juhtimiskeskuse abil. Suuremat osa neist võimalustest saab tarvitada ka skriptide abil, mida võimaldab &kde; &DCOP;-mehhanism (meie <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptilooja</link -> pakub omalt poolt lihtsa võimaluse luua skripte pelgalt hiirega klõpsates). INDI kliendi-serveriarhitektuur aga lubab &kstars;il probleemideta kasutada nii <link linkend="indi-kstars-setup" ->kohalikke</link -> kui <link linkend="indi-remote-control" ->mujalasuvaid</link -> astronoomilisi instrumente. </para> -<para ->Me oleme väga huvitatud sinu arvamusest. Kui leiad mõne vea või arvad, et midagi võiks teisiti või paremini olla, anna sellest teada &kstars;i arendajate meililistis <email ->[email protected]</email ->. Kasutada on võimalik ka rakenduse abimenüüs leiduvat automaatset veateatevahendit. </para> +<title>Sissejuhatus</title> + +<para>&kstars; lubab tähistaevast uurida mugavalt arvutiekraani taga tugitoolis istudes. KStars pakub välja täpse ülevaate tähistaevast suvalisel ajal suvalises asukohas Maa peal. Näha võib 126 000 tähte kuni 9. tähesuuruseni (selliseid enam palja silmaga ei näe), 13 000 Päikesesüsteemi-välist objekti (Messieri, NGC ja IC kataloogi objektid), kõiki planeete, Päikest ja Kuud, sadu komeete ja asteroide, Linnuteed, 88 tähtkuju ning mitmesuguseid abijooni, näiteks <link linkend="ai-cequator">taevaekvaator</link>, <link linkend="ai-horizon">horisont</link> ja <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link>. </para> +<para>&kstars; on aga midagi enamat kui pelgalt taevalaotuse simulaator. Me pakume mitmeid tööriistu, mis võimaldavad sul palju paremini tundma õppida nii tähistaevast kui astronoomiat üldse. Iga objektiga on seostatud soovikohaselt muudetav <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link>, mis näitab vastava objektiga seotud infot ja võimaldab sellega üht-teist ette võtta. Muu hulgas on hüpikmenüüs ka viidad infolehekülgedele ja imeilusatele piltidele, mida on neist teinud Hubble'i kosmoseteleskoop ja muud vaatlusriistad. </para><para>Taevakeha hüpikmenüüst saab valida <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info dialoogi</link> vaatamise, mis on tõesti üksikasjalik: seal saab uurida objekti kõikvõimalikke asukohamääranguid, otsida arvukates internetiandmebaasides tipptasemel andmeid ja kirjandust antud objekti kohta. Taevakehaga saab soovi korral seostada ka omaenda internetiviidad, pildid ja märkused, muutes nii &kstars;i oma vaatluste ja muude tähelepanekute graafiliseks väljundiks. </para> +<para>Meie <link linkend="tool-calculator">astrokalkulaator</link> võimaldab vahetult kasutada paljusid algoritme, mida rakendus muidu kasutaja eest varjatult sooritab (sealhulgas koordinaatide teisendamine ja ajaarvutused). <link linkend="tool-aavso">AAVSO heleduskõverate generaator</link> võib alla tõmmata heleduskõvera mis tahes muutliku tähe kohta neist enam kui 6000-st, mida jälgib järjepidevalt Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsioon (AAVSO). Heleduskõverad luuakse <quote>käigult</quote>, võttes ühendust AAVSO serveriga, mis tagab ka kõige uuemate andmete arvessevõtmise. </para> +<para>Vaatlusi saab planeerida meie abivahendi <link linkend="tool-altvstime">Kõrgus/aeg</link> järgi, mis joonistab suvalise objekti kohta nende kõrguskõvera ajateljel. Kui see on liiga detailne, siis on meil varuks ka abivahend <link linkend="tool-whatsup">Mis on täna vaadata?</link> See näitab kõiki objekte, mida antud asukohas mis tahes hetkel vaadelda saab. Oma lemmikobjekte saab lisada <link linkend="tool-observinglist">jälgimisnimekirja</link>, mis pakub mugava võimaluse kasutada objektide nimekirjas levinumaid toiminguid. </para> +<para>&kstars; pakub ka <link linkend="tool-solarsys">Päikesesüsteemi vaatajat</link>, mis näitab planeetide käesolevat asukohta meie Päikesesüsteemis. Samuti on olemas <link linkend="tool-jmoons">Jupiteri kuude tööriist</link>, mis näitab Jupiteri nelja suurema kuu asukohta ajateljel. </para> +<para>Meie peamine siht om muuta &kstars; interaktiivseks astronoomia ja tähistaeva tundmaõppimise vahendiks. Selle sihiga pakub &kstars; välja <link linkend="astroinfo">AstroInfo projekti</link> ehk valiku lühikesi, viidetega varustatud artikleid selliste astronoomiliste teemade kohta, mida saab seejärel &kstars;i abil endale ka piltlikult selgeks teha. Lisaks sellele võimaldab &kstars; kasutada ka mitmeid &DCOP;-funktsioone, mis lubab ka päris keeruka käitumismustri juba eelnevalt <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptiga kindlaks määrata</link>. Nii on võimalik muuta &kstars; väga tänuväärseks "demomasinaks" näiteks koolitunnis astronoomia näitlikustamisel. </para> +<para>&kstars; ei ole mõeldud aga ainult õpilastele. Lisaks muule võimaldab &kstars; juhtida teleskoope lihtsa, kuid võimsa <link linkend="indi">INDI</link> liidese abil. &kstars; toetab paljusid levinumaid teleskoobitüüpe, sealhulgas Meade LX200 ja Celestron GPS, samuti mitmeid populaarseid CCD kaameraid, veebikaameraid ja fokuseerijaid. Nii saab suvalist objekti KStarsis jälgida täiesti elementaarsete liigutamis-jälgimiskäskudega või ka põhjalikult seadistada teleskoobi tööd võimsa INDI juhtimiskeskuse abil. Suuremat osa neist võimalustest saab tarvitada ka skriptide abil, mida võimaldab &kde; &DCOP;-mehhanism (meie <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptilooja</link> pakub omalt poolt lihtsa võimaluse luua skripte pelgalt hiirega klõpsates). INDI kliendi-serveriarhitektuur aga lubab &kstars;il probleemideta kasutada nii <link linkend="indi-kstars-setup">kohalikke</link> kui <link linkend="indi-remote-control">mujalasuvaid</link> astronoomilisi instrumente. </para> +<para>Me oleme väga huvitatud sinu arvamusest. Kui leiad mõne vea või arvad, et midagi võiks teisiti või paremini olla, anna sellest teada &kstars;i arendajate meililistis <email>[email protected]</email>. Kasutada on võimalik ka rakenduse abimenüüs leiduvat automaatset veateatevahendit. </para> </chapter> &quicktour; <!--A Quick Tour of KStars--> @@ -308,8 +158,7 @@ &credits; <!--Credits and License--> &install; <!--Installation--> -<index id='doc-index' -></index> +<index id='doc-index'></index> <!-- For DocBook 4.2, remove the above line and use this instead &documentation.index; --> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook index 380f5b848be..6c7345fb538 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/indi.docbook @@ -1,308 +1,202 @@ <chapter id="indi"> -<title ->Astronoomiariista juhtimine <acronym ->INDI</acronym -> abil</title> -<indexterm -><primary ->INDI juhtimiskeskus</primary> -<secondary ->Ülevaade</secondary> +<title>Astronoomiariista juhtimine <acronym>INDI</acronym> abil</title> +<indexterm><primary>INDI juhtimiskeskus</primary> +<secondary>Ülevaade</secondary> </indexterm> -<para ->KStars pakub liidest astronoomiliste instrumentide seadistamiseks ja juhtimiseks <acronym -><link linkend="what-is-indi" ->INDI</link -></acronym -> protokolli vahendusel.</para> +<para>KStars pakub liidest astronoomiliste instrumentide seadistamiseks ja juhtimiseks <acronym><link linkend="what-is-indi">INDI</link></acronym> protokolli vahendusel.</para> -<para -><acronym ->INDI</acronym -> protokoll toetab paljusid astronoomilisi instrumente, ka näiteks CCD kaameraid ja fokuseerijaid. Praegu toetab KStars järgmisi seadmeid:</para> +<para><acronym>INDI</acronym> protokoll toetab paljusid astronoomilisi instrumente, ka näiteks CCD kaameraid ja fokuseerijaid. Praegu toetab KStars järgmisi seadmeid:</para> <table id="device-table" pgwide="1" frame="all"> -<title ->Toetatud teleskoobid</title> +<title>Toetatud teleskoobid</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> -<entry ->Teleskoop</entry> -<entry ->Seadme draiver</entry> -<entry ->Versioon</entry> +<entry>Teleskoop</entry> +<entry>Seadme draiver</entry> +<entry>Versioon</entry> </row> </thead> <tbody> <row> -<entry ->LX200 8"-12" Classic</entry> -<entry ->lx200classic</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>LX200 8"-12" Classic</entry> +<entry>lx200classic</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->Autostari teleskoobid</entry> -<entry ->lx200autostar</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>Autostari teleskoobid</entry> +<entry>lx200autostar</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->LX200 GPS 8"-16"</entry> -<entry ->lx200gps</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>LX200 GPS 8"-16"</entry> +<entry>lx200gps</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->LX200 Classic 16"</entry> -<entry ->lx200_16</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>LX200 Classic 16"</entry> +<entry>lx200_16</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->NexStar GPS, CGE, AS-GT</entry> -<entry ->celestrongps</entry> -<entry ->0.9</entry> +<entry>NexStar GPS, CGE, AS-GT</entry> +<entry>celestrongps</entry> +<entry>0.9</entry> </row> <row> -<entry ->New GT, NexStar 5i/8i</entry> -<entry ->celestrongps</entry> -<entry ->0.9</entry> +<entry>New GT, NexStar 5i/8i</entry> +<entry>celestrongps</entry> +<entry>0.9</entry> </row> <row> -<entry ->Takahashi Temma</entry> -<entry ->temma</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Takahashi Temma</entry> +<entry>temma</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Astro-Physics AP</entry> -<entry ->apmount</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Astro-Physics AP</entry> +<entry>apmount</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Astro-Electronic FS-2</entry> -<entry ->lx200basic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Astro-Electronic FS-2</entry> +<entry>lx200basic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Argo Navis</entry> -<entry ->lx200basic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Argo Navis</entry> +<entry>lx200basic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Losmandy Gemini</entry> -<entry ->lx200basic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Losmandy Gemini</entry> +<entry>lx200basic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Mel Bartels Controllers</entry> -<entry ->lx200basic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Mel Bartels Controllers</entry> +<entry>lx200basic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Sky Commander</entry> -<entry ->skycommander</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Sky Commander</entry> +<entry>skycommander</entry> +<entry>0.1</entry> </row> </tbody> </tgroup> </table> <table id="focuser-table" pgwide="1" frame="all"> -<title ->Toetatud fokuseerijad</title> +<title>Toetatud fokuseerijad</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> -<entry ->Fokuseerija</entry> -<entry ->Seadme draiver</entry> -<entry ->Versioon</entry> +<entry>Fokuseerija</entry> +<entry>Seadme draiver</entry> +<entry>Versioon</entry> </row> </thead> <tbody> <row> -<entry ->Meade LX200GPS Microfocuser</entry> -<entry ->lx200gps</entry> -<entry ->0.9</entry> +<entry>Meade LX200GPS Microfocuser</entry> +<entry>lx200gps</entry> +<entry>0.9</entry> </row> <row> -<entry ->Meade 1206 Primary Mirror Focuser</entry> -<entry ->lx200generic</entry> -<entry ->0.9</entry> +<entry>Meade 1206 Primary Mirror Focuser</entry> +<entry>lx200generic</entry> +<entry>0.9</entry> </row> <row> -<entry ->JMI NGF seeria</entry> -<entry ->lx200generic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>JMI NGF seeria</entry> +<entry>lx200generic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->JMI MOTOFOCUS</entry> -<entry ->lx200generic</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>JMI MOTOFOCUS</entry> +<entry>lx200generic</entry> +<entry>0.1</entry> </row> </tbody> </tgroup> </table> <table id="ccd-table" pgwide="1" frame="all"> -<title ->Toetatud CCD-d</title> +<title>Toetatud CCD-d</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> -<entry ->CCD</entry> -<entry ->Seadme draiver</entry> -<entry ->Versioon</entry> +<entry>CCD</entry> +<entry>Seadme draiver</entry> +<entry>Versioon</entry> </row> </thead> <tbody> <row> -<entry ->Finger Lakes Instrumentsi CCD-d</entry> -<entry ->fliccd</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>Finger Lakes Instrumentsi CCD-d</entry> +<entry>fliccd</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->Santa Barbara Instrumenti CCD-d</entry> -<entry ->sbigccd</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Santa Barbara Instrumenti CCD-d</entry> +<entry>sbigccd</entry> +<entry>0.1</entry> </row> <row> -<entry ->Apogee CCD-d</entry> -<entry ->apogee_ppi, apogee_pci, apogee_isa, apogee_usb</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Apogee CCD-d</entry> +<entry>apogee_ppi, apogee_pci, apogee_isa, apogee_usb</entry> +<entry>0.1</entry> </row> </tbody> </tgroup> </table> <table id="filter-table" pgwide="1" frame="all"> - <title ->Toetatud ratasfiltrid</title> + <title>Toetatud ratasfiltrid</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> - <entry ->Ratasfilter</entry> - <entry ->Seadme draiver</entry> - <entry ->Versioon</entry> + <entry>Ratasfilter</entry> + <entry>Seadme draiver</entry> + <entry>Versioon</entry> </row> </thead> <tbody> <row> - <entry ->FLI ratasfiltrid</entry> - <entry ->fliwheel</entry> - <entry ->0.9</entry> + <entry>FLI ratasfiltrid</entry> + <entry>fliwheel</entry> + <entry>0.9</entry> </row> </tbody> </tgroup> </table> <table id="video-table" pgwide="1" frame="all"> -<title ->Toetatud veebikaamerad</title> +<title>Toetatud veebikaamerad</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> -<entry ->Veebikaamera</entry> -<entry ->Seadme draiver</entry> -<entry ->Versioon</entry> +<entry>Veebikaamera</entry> +<entry>Seadme draiver</entry> +<entry>Versioon</entry> </row> </thead> <tbody> <row> -<entry ->Iga Video4Linuxiga ühilduv seade</entry> -<entry ->v4ldriver</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>Iga Video4Linuxiga ühilduv seade</entry> +<entry>v4ldriver</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->Philipsi veebikaamera</entry> -<entry ->v4lphilips</entry> -<entry ->1.0</entry> +<entry>Philipsi veebikaamera</entry> +<entry>v4lphilips</entry> +<entry>1.0</entry> </row> <row> -<entry ->Meade Lunar Planetary Imager</entry> -<entry ->meade_lpi</entry> -<entry ->0.1</entry> +<entry>Meade Lunar Planetary Imager</entry> +<entry>meade_lpi</entry> +<entry>0.1</entry> </row> </tbody> @@ -310,207 +204,89 @@ </table> <sect1 id="indi-kstars-setup"> -<title ->INDI seadistamine</title> -<indexterm -><primary ->INDI</primary> -<secondary ->Seadistamine</secondary> +<title>INDI seadistamine</title> +<indexterm><primary>INDI</primary> +<secondary>Seadistamine</secondary> </indexterm> -<para ->KStars suudab tänu <link linkend="what-is-indi" ->INDI</link -> server-kliendi arhitektuurile hiilgavalt juhtida nii kohalikke või võrguseadmeid. INDI seadmed võivad töötada kolmes erinevas režiimis:</para> +<para>KStars suudab tänu <link linkend="what-is-indi">INDI</link> server-kliendi arhitektuurile hiilgavalt juhtida nii kohalikke või võrguseadmeid. INDI seadmed võivad töötada kolmes erinevas režiimis:</para> <orderedlist> -<listitem -><para ->Kohalik: kohalik režiim on levinuim ning selles juhitakse kohalikku seadet (&ie; sinu arvutiga ühendatud astronoomiariista).</para -></listitem> -<listitem -><para ->Server: selles režiimis luuakse konkreetsele seadmele INDI server ning jäädakse ootama kaugklientide ühendumist. Serveri seadmetega iseenesest midagi ette võtta ei saa - neid on võimalik ainult tööle panna või välja lülitada.</para -></listitem> -<listitem -><para ->Klient: selles režiimis saab võtta ühendust INDI serveriga kuskil võrgus. Kaugseadmeid saab juhtida täpselt samamoodi nagu kohalikke seadmeid.</para -></listitem> +<listitem><para>Kohalik: kohalik režiim on levinuim ning selles juhitakse kohalikku seadet (&ie; sinu arvutiga ühendatud astronoomiariista).</para></listitem> +<listitem><para>Server: selles režiimis luuakse konkreetsele seadmele INDI server ning jäädakse ootama kaugklientide ühendumist. Serveri seadmetega iseenesest midagi ette võtta ei saa - neid on võimalik ainult tööle panna või välja lülitada.</para></listitem> +<listitem><para>Klient: selles režiimis saab võtta ühendust INDI serveriga kuskil võrgus. Kaugseadmeid saab juhtida täpselt samamoodi nagu kohalikke seadmeid.</para></listitem> </orderedlist> -<para ->Kohalikku seadet juhtida, INDI serverit tööle panna ning ühenduda kaugkliendiga saab menüükäsku <guimenuitem ->Seadmehaldur</guimenuitem -> (selle leaib menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->) kasutades.</para> +<para>Kohalikku seadet juhtida, INDI serverit tööle panna ning ühenduda kaugkliendiga saab menüükäsku <guimenuitem>Seadmehaldur</guimenuitem> (selle leaib menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>) kasutades.</para> -<para ->Selline näeb välja <guilabel ->seadmehaldur</guilabel ->:</para> +<para>Selline näeb välja <guilabel>seadmehaldur</guilabel>:</para> <screenshot> -<screeninfo ->Seadme draiverite käivitamine</screeninfo> +<screeninfo>Seadme draiverite käivitamine</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="devicemanager.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> -<phrase ->Seadme draiverite käivitamine</phrase> +<phrase>Seadme draiverite käivitamine</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Seadmete käivitamiseks sirvi seadmepuud, vali vajalik seade ning klõpsa nupule <guibutton ->Käivita teenus</guibutton ->. Valida on võimalik ka töörežiim, milleks võib olla kohalik või server, nagu eespool mainitud.</para> +<para>Seadmete käivitamiseks sirvi seadmepuud, vali vajalik seade ning klõpsa nupule <guibutton>Käivita teenus</guibutton>. Valida on võimalik ka töörežiim, milleks võib olla kohalik või server, nagu eespool mainitud.</para> -<para ->Kaugseadmete juhtimise kohta vaata lähemalt <link linkend="indi-remote-control" ->kaugseadmete juhtimisest</link -> kõnelevat osa.</para> +<para>Kaugseadmete juhtimise kohta vaata lähemalt <link linkend="indi-remote-control">kaugseadmete juhtimisest</link> kõnelevat osa.</para> </sect1> <sect1 id="indi-telescope-setup"> -<title ->Teleskoobi seadistamine</title> -<indexterm -><primary ->INDI</primary> -<secondary ->Seadistamine</secondary> +<title>Teleskoobi seadistamine</title> +<indexterm><primary>INDI</primary> +<secondary>Seadistamine</secondary> </indexterm> -<para ->Enamik teleskoope on varustatud kaugjuhtimist võimaldava <hardware ->RS232</hardware -> liidesega. Ühenda oma teleskoobi RS232 pistik arvuti <hardware ->jada-/USB</hardware -> porti. Traditsiooniliselt ühendatakse RS232 arvuti jadaporti, kuid paljud uuemad sülearvutid on jadapordist <hardware ->USB/FireWire</hardware -> pordi kasuks loobunud, mistõttu nende korral tuleks kasutada jadaport->USB adapterit.</para> - -<para ->Pärast teleskoobi ühendamist jada-/USB porti lülita teleskoop sisse. On <emphasis ->äärmiselt</emphasis -> soovitatav laadida alla ja paigaldada teleskoobi kontrolleri uusim püsivara (firmware).</para> - -<para ->Enne kasutamist tuleb teleskoop korralikult monteerida. Kuidas seda teha, peaks olema kirjas teleskoobi käsiraamatus.</para> - -<para ->&kstars; peab enne teleskoobiga ühendumist kontrollima aega ja asukohta. See tagab korrektse jälgimise ning teleskoobi ja &kstars;i sünkroonsuse. Järgnevad sammud aitavad sul võtta ühendust arvutiga ühendatud seadmega. Seda, kuidas võtta ühendust ja juhtida võrguseadmeid, vaata <link linkend="indi-remote-control" ->võrguseadmete juhtimisele</link -> pühendatud osast.</para> - -<para ->Teleskoobi seadistamisnõustaja abil saab kogu vajaliku info märksa lihtsamalt sisestada. See uurib ka automaatselt porte, et leida ühendatud teleskoobid. Nõustaja saab käivitada menüükäsuga <guimenuitem ->Teleskoobi seadistamisnõustaja</guimenuitem ->, mille leiab menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> - -<para ->Kohaliku teleskoobi ühendamiseks võta aga palun ette järgmised sammud:</para> +<para>Enamik teleskoope on varustatud kaugjuhtimist võimaldava <hardware>RS232</hardware> liidesega. Ühenda oma teleskoobi RS232 pistik arvuti <hardware>jada-/USB</hardware> porti. Traditsiooniliselt ühendatakse RS232 arvuti jadaporti, kuid paljud uuemad sülearvutid on jadapordist <hardware>USB/FireWire</hardware> pordi kasuks loobunud, mistõttu nende korral tuleks kasutada jadaport->USB adapterit.</para> + +<para>Pärast teleskoobi ühendamist jada-/USB porti lülita teleskoop sisse. On <emphasis>äärmiselt</emphasis> soovitatav laadida alla ja paigaldada teleskoobi kontrolleri uusim püsivara (firmware).</para> + +<para>Enne kasutamist tuleb teleskoop korralikult monteerida. Kuidas seda teha, peaks olema kirjas teleskoobi käsiraamatus.</para> + +<para>&kstars; peab enne teleskoobiga ühendumist kontrollima aega ja asukohta. See tagab korrektse jälgimise ning teleskoobi ja &kstars;i sünkroonsuse. Järgnevad sammud aitavad sul võtta ühendust arvutiga ühendatud seadmega. Seda, kuidas võtta ühendust ja juhtida võrguseadmeid, vaata <link linkend="indi-remote-control">võrguseadmete juhtimisele</link> pühendatud osast.</para> + +<para>Teleskoobi seadistamisnõustaja abil saab kogu vajaliku info märksa lihtsamalt sisestada. See uurib ka automaatselt porte, et leida ühendatud teleskoobid. Nõustaja saab käivitada menüükäsuga <guimenuitem>Teleskoobi seadistamisnõustaja</guimenuitem>, mille leiab menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> + +<para>Kohaliku teleskoobi ühendamiseks võta aga palun ette järgmised sammud:</para> <orderedlist> -<listitem -><para ->Määra oma geograafiline asukoht. Ava aken <guilabel ->Geograafilise asukoha määramine</guilabel ->. Selleks vali käsk <guimenuitem ->Geograafiline...</guimenuitem -> menüüs <guimenu ->Seadistused</guimenu -> või <guiicon ->gloobus</guiicon ->e ikoon tööriistaribal või kasuta klahvikombinatsiooni <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->g</keycap -></keycombo ->.</para> +<listitem><para>Määra oma geograafiline asukoht. Ava aken <guilabel>Geograafilise asukoha määramine</guilabel>. Selleks vali käsk <guimenuitem>Geograafiline...</guimenuitem> menüüs <guimenu>Seadistused</guimenu> või <guiicon>gloobus</guiicon>e ikoon tööriistaribal või kasuta klahvikombinatsiooni <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>g</keycap></keycombo>.</para> </listitem> -<listitem -><para ->Määra kohalik aeg ja kuupäev. Aega ja kuupäeva saab muuta, kui valida käsk <guimenuitem ->Sea aeg...</guimenuitem -> menüüst <guimenu ->Aeg</guimenu -> või klõpsata tööriistaribal ikooni <guiicon ->Aeg</guiicon ->. Aken <guilabel ->Aja määramine</guilabel -> kasutab &kde; tavapärast kuupäeva valimise elementi, lisaks sellele on seal kolm kerimiskasti tundide, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul tekib vajadus seada kell parajasti tegelikult kehtivale ajale, vali käsk <guimenuitem ->Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem -> menüüst <guimenu ->Aeg</guimenu ->.</para> +<listitem><para>Määra kohalik aeg ja kuupäev. Aega ja kuupäeva saab muuta, kui valida käsk <guimenuitem>Sea aeg...</guimenuitem> menüüst <guimenu>Aeg</guimenu> või klõpsata tööriistaribal ikooni <guiicon>Aeg</guiicon>. Aken <guilabel>Aja määramine</guilabel> kasutab &kde; tavapärast kuupäeva valimise elementi, lisaks sellele on seal kolm kerimiskasti tundide, minutite ja sekundite määramiseks. Kui sul tekib vajadus seada kell parajasti tegelikult kehtivale ajale, vali käsk <guimenuitem>Sea kell hetkele Praegu</guimenuitem> menüüst <guimenu>Aeg</guimenu>.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Klõpsa menüül <guimenu ->Seadmed</guimenu -> ja vali <guimenuitem ->Seadmehaldur</guimenuitem ->.</para> +<para>Klõpsa menüül <guimenu>Seadmed</guimenu> ja vali <guimenuitem>Seadmehaldur</guimenuitem>.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Vali veerus <guilabel ->Seade</guilabel -> oma teleskoobi mudel.</para> +<para>Vali veerus <guilabel>Seade</guilabel> oma teleskoobi mudel.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Klõpsa seadmele hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga ja vali käsk <guilabel ->Käivita teenus</guilabel ->.</para> +<para>Klõpsa seadmele hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga ja vali käsk <guilabel>Käivita teenus</guilabel>.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Seadmehalduri dialoogi sulgemiseks klõpsa nupule <guibutton ->OK</guibutton ->.</para> +<para>Seadmehalduri dialoogi sulgemiseks klõpsa nupule <guibutton>OK</guibutton>.</para> </listitem> </orderedlist> <note id="geo-time-note"> -<title ->Korduvad seadistused</title> -<para ->Geograafilist asukohta ja aega pole vaja määrata igal teleskoobiga ühendumisel. Neid seadistusi kohanda ainult siis, kui seda on tõesti vaja.</para -></note> +<title>Korduvad seadistused</title> +<para>Geograafilist asukohta ja aega pole vaja määrata igal teleskoobiga ühendumisel. Neid seadistusi kohanda ainult siis, kui seda on tõesti vaja.</para></note> -<para ->Nüüd oled valmis kasutama seadme võimalusi. &kstars; lubab seda teha kahe teleskoopide juhtimist võimaldava graafilise kasutajaliidese abil:</para> +<para>Nüüd oled valmis kasutama seadme võimalusi. &kstars; lubab seda teha kahe teleskoopide juhtimist võimaldava graafilise kasutajaliidese abil:</para> <orderedlist> -<title ->Teleskoobi juhtimine</title> +<title>Teleskoobi juhtimine</title> <listitem> -<para -><guilabel ->Juhtimine taevakaardilt</guilabel ->: iga seade, mis on <guilabel ->seadmehaldur</guilabel ->is käivitatud, on näha ka hüpikmenüüs, kus saab selle mitmeid aspekte juhtida. Otse taevakaardilt on võimalik anda käske <command ->Liiguta</command ->, <command ->Sünkroniseeri</command -> või <command ->Jälgi</command ->. </para> -<para ->Selline näeb välja sisselülitatud seadme LX200 Classic hüpikmenüü:</para> +<para><guilabel>Juhtimine taevakaardilt</guilabel>: iga seade, mis on <guilabel>seadmehaldur</guilabel>is käivitatud, on näha ka hüpikmenüüs, kus saab selle mitmeid aspekte juhtida. Otse taevakaardilt on võimalik anda käske <command>Liiguta</command>, <command>Sünkroniseeri</command> või <command>Jälgi</command>. </para> +<para>Selline näeb välja sisselülitatud seadme LX200 Classic hüpikmenüü:</para> <screenshot> -<screeninfo ->Seadmete juhtimine taevakaardilt</screeninfo> +<screeninfo>Seadmete juhtimine taevakaardilt</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="skymapdevice.png" format="PNG"/> @@ -520,36 +296,22 @@ </listitem> <listitem> -<para -><guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->: see võimaldab kasutajal pruukida kõiki seadme pakutavaid võimalusi. </para> +<para><guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>: see võimaldab kasutajal pruukida kõiki seadme pakutavaid võimalusi. </para> -<para ->Aken on jagatud kolmeks põhiosaks:</para> +<para>Aken on jagatud kolmeks põhiosaks:</para> <itemizedlist> <listitem> -<para -><guilabel ->Seadmete kaardid</guilabel ->: iga aktiivne seade võtab INDI juhtimiskeskuses enda alla ühe kaardi. Korraga võib töötada ka mitu seadet, ilma et nad üksteist segaks. </para> +<para><guilabel>Seadmete kaardid</guilabel>: iga aktiivne seade võtab INDI juhtimiskeskuses enda alla ühe kaardi. Korraga võib töötada ka mitu seadet, ilma et nad üksteist segaks. </para> </listitem> <listitem> -<para -><guilabel ->Omaduste vaade</guilabel ->: omadused on INDI arhitektuuri põhielement. Iga seadme määrab omaduste komplekt, mille abil kliendiga suheldakse. Omadus on näiteks teleskoobi positsioon. Semantiliselt sarnased omadused on tavaliselt koondatud loogiliste blokkidesse või rühmadesse. </para> +<para><guilabel>Omaduste vaade</guilabel>: omadused on INDI arhitektuuri põhielement. Iga seadme määrab omaduste komplekt, mille abil kliendiga suheldakse. Omadus on näiteks teleskoobi positsioon. Semantiliselt sarnased omadused on tavaliselt koondatud loogiliste blokkidesse või rühmadesse. </para> </listitem> <listitem> -<para -><guilabel ->Logiväljad</guilabel ->: seadmed annavad enda staatusest teada ja võtavad vastu käske INDI teateid saates. Igal seadmel on oma logi ning kõigil seadmetel on üks ühine logiaken. Seade saadab teate tavaliselt ainult oma draiverile, kuid draiveril on lubatud vajaduse korral saata üldteateid. </para> +<para><guilabel>Logiväljad</guilabel>: seadmed annavad enda staatusest teada ja võtavad vastu käske INDI teateid saates. Igal seadmel on oma logi ning kõigil seadmetel on üks ühine logiaken. Seade saadab teate tavaliselt ainult oma draiverile, kuid draiveril on lubatud vajaduse korral saata üldteateid. </para> </listitem> </itemizedlist> <screenshot> -<screeninfo ->INDI juhtimiskeskus</screeninfo> +<screeninfo>INDI juhtimiskeskus</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="indicontrolpanel.png" format="PNG"/> @@ -559,141 +321,61 @@ </listitem> </orderedlist> -<para ->Soovi ja vajaduse korral saab mõlemat liidest üheaegselt ja korraga kasutada. Tegevused <guilabel ->taevakaardil</guilabel -> peegelduvad automaatselt <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->es ja vastupidi.</para> - -<para ->Teleskoobi ühendamiseks valida seadme hüpikmenüüst käsk <guimenuitem ->Ühenda</guimenuitem -> või siis klõpsata nupule <guibutton ->Ühenda</guibutton -> seadme kaardil <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->es.</para> - -<important -><para ->Vaikimisi püüab KStars ühenduda porti <constant ->/dev/ttyS0</constant ->. Ühenduspordi muutmiseks vali menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel -> ning muuda porti vastava seadme kaardil.</para -></important> - -<para ->&kstars; kohandab teleskoobi pikkus- ja laiuskraadi ning aja automaatselt vastavaks &kstars;i väärtustele. Sellise uuendamise saab lubada või keelata menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu -> käsuga <guimenuitem ->INDI seadistamine</guimenuitem -> avatavas dialoogis. </para> - -<para ->Kui &kstars; saab teleskoobiga edukalt ühenduse, hangib ta teleskoobilt <abbrev ->OT</abbrev -> ja <abbrev ->käände</abbrev -> ning näitab taevakaardil ristikesega, kuhu teleskoop on suunatud.</para> +<para>Soovi ja vajaduse korral saab mõlemat liidest üheaegselt ja korraga kasutada. Tegevused <guilabel>taevakaardil</guilabel> peegelduvad automaatselt <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>es ja vastupidi.</para> + +<para>Teleskoobi ühendamiseks valida seadme hüpikmenüüst käsk <guimenuitem>Ühenda</guimenuitem> või siis klõpsata nupule <guibutton>Ühenda</guibutton> seadme kaardil <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>es.</para> + +<important><para>Vaikimisi püüab KStars ühenduda porti <constant>/dev/ttyS0</constant>. Ühenduspordi muutmiseks vali menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu> <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel> ning muuda porti vastava seadme kaardil.</para></important> + +<para>&kstars; kohandab teleskoobi pikkus- ja laiuskraadi ning aja automaatselt vastavaks &kstars;i väärtustele. Sellise uuendamise saab lubada või keelata menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu> käsuga <guimenuitem>INDI seadistamine</guimenuitem> avatavas dialoogis. </para> + +<para>Kui &kstars; saab teleskoobiga edukalt ühenduse, hangib ta teleskoobilt <abbrev>OT</abbrev> ja <abbrev>käände</abbrev> ning näitab taevakaardil ristikesega, kuhu teleskoop on suunatud.</para> <note id="indi-sync"> -<title ->Teleskoobi sünkroniseerimine</title> -<para ->Kui teleskoop on enne ühendamist suunatud näiteks Veegale, siis peaks ristike taevakaardil samuti Veegale fokuseeruma. Kui see nii ei ole, klõpsa taevakaardil Veega peal hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga ning vali teleskoobimenüüst käsk <command ->Sünkroniseeri</command ->. See annab teleskoobile korralduse muuta oma sisekoordinaadid Veegale vastavaks ning nüüd peaks ka rist otse Veega peale liikuma. </para> +<title>Teleskoobi sünkroniseerimine</title> +<para>Kui teleskoop on enne ühendamist suunatud näiteks Veegale, siis peaks ristike taevakaardil samuti Veegale fokuseeruma. Kui see nii ei ole, klõpsa taevakaardil Veega peal hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga ning vali teleskoobimenüüst käsk <command>Sünkroniseeri</command>. See annab teleskoobile korralduse muuta oma sisekoordinaadid Veegale vastavaks ning nüüd peaks ka rist otse Veega peale liikuma. </para> </note> -<para ->Ja ongi kõik! Nüüd võid teleskoobiga taevalaotust uurima asuda.</para> +<para>Ja ongi kõik! Nüüd võid teleskoobiga taevalaotust uurima asuda.</para> <warning> -<title ->HOIATUS</title> -<para ->Ära vaata kunagi teleskoobiga otse Päikesesse. See võib tekitada parandamatut kahju nii sinu silmadele kui ka instrumentidele.</para> +<title>HOIATUS</title> +<para>Ära vaata kunagi teleskoobiga otse Päikesesse. See võib tekitada parandamatut kahju nii sinu silmadele kui ka instrumentidele.</para> </warning> </sect1> <sect1 id="indi-other-setup"> -<title ->CCD ja videohõive seadistamine</title> -<indexterm -><primary ->CCD video juhtimine</primary> -<secondary ->Seadistamine</secondary> +<title>CCD ja videohõive seadistamine</title> +<indexterm><primary>CCD video juhtimine</primary> +<secondary>Seadistamine</secondary> </indexterm> -<para ->KStars toetab järgmisi pildistamisseadmeid:</para> +<para>KStars toetab järgmisi pildistamisseadmeid:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->Finger Lakes Instrumentsi CCD-d</para -></listitem> - <listitem -><para ->Apogee CCD-d: toetatud on paralleel-, ISA-, PCI- ja USB-režiim. Vastavalt seadme režiimile tuleb paigaldada <ulink url="http://indi.sf.net/apogee_kernel.tar.gz" ->Apogee kerneli draiverid</ulink -> (USB-režiimi korral on vajalik ainult libusb).</para -></listitem> - <listitem -><para -><ulink url="http://www.exploits.org/v4l/" ->Video4Linuxiga</ulink -> ühilduvad seadmed. Toetatud on ka Philipsi veebikaamera täiendavad võimalused.</para -></listitem> + <listitem><para>Finger Lakes Instrumentsi CCD-d</para></listitem> + <listitem><para>Apogee CCD-d: toetatud on paralleel-, ISA-, PCI- ja USB-režiim. Vastavalt seadme režiimile tuleb paigaldada <ulink url="http://indi.sf.net/apogee_kernel.tar.gz">Apogee kerneli draiverid</ulink> (USB-režiimi korral on vajalik ainult libusb).</para></listitem> + <listitem><para><ulink url="http://www.exploits.org/v4l/">Video4Linuxiga</ulink> ühilduvad seadmed. Toetatud on ka Philipsi veebikaamera täiendavad võimalused.</para></listitem> </itemizedlist> -<para ->CCD-sid ja videohõiveriistu saab käivitada <guimenuitem ->seadmehaldur</guimenuitem ->is, mille saab avada menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->. Nagu muudegi INDI seadmete korral, saab mõningaid riista omadusi juhtida otse taevakaardilt. Täielikult saab seadet juhtida <guimenuitem ->INDI juhtimiskeskus</guimenuitem ->e vahendusel.</para> - -<para ->Kaadrite hõive standardvorming on FITS. Kui kaader on tabatud ja alla laetud, on seda võimalik vaadata KStarsi <link linkend="tool-fitsviewer" ->FITS-i näitajas</link ->. Kaadrite jada hõiveks kasuta võimalust <guimenuitem ->Taeva pildistamine</guimenuitem ->, mille leiab menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->. Seda kirjet saab kasutada ainult siis, kui oled ühenduses mõne vastava seadmega.</para> +<para>CCD-sid ja videohõiveriistu saab käivitada <guimenuitem>seadmehaldur</guimenuitem>is, mille saab avada menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>. Nagu muudegi INDI seadmete korral, saab mõningaid riista omadusi juhtida otse taevakaardilt. Täielikult saab seadet juhtida <guimenuitem>INDI juhtimiskeskus</guimenuitem>e vahendusel.</para> + +<para>Kaadrite hõive standardvorming on FITS. Kui kaader on tabatud ja alla laetud, on seda võimalik vaadata KStarsi <link linkend="tool-fitsviewer">FITS-i näitajas</link>. Kaadrite jada hõiveks kasuta võimalust <guimenuitem>Taeva pildistamine</guimenuitem>, mille leiab menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>. Seda kirjet saab kasutada ainult siis, kui oled ühenduses mõne vastava seadmega.</para> <important> -<para ->FLICCD draiver nõuab korralikuks toimimiseks administraatori (root) õiguseid. Arvesta, et draiveri kasutamist administraatori õigustes peetakse turvariskiks.</para> +<para>FLICCD draiver nõuab korralikuks toimimiseks administraatori (root) õiguseid. Arvesta, et draiveri kasutamist administraatori õigustes peetakse turvariskiks.</para> </important> </sect1> <sect1 id="indi-capture"> -<title ->Taeva pildistamine</title> -<indexterm -><primary ->Hõive</primary> -<secondary ->Pilt</secondary> +<title>Taeva pildistamine</title> +<indexterm><primary>Hõive</primary> +<secondary>Pilt</secondary> </indexterm> -<para ->Taeva pildistamise tööriista saab kasutada kaadrite hankimiseks kaameratest ja CCD-dest interaktiivselt ja hulgi. Lisaks saab valida, millist filtrit ja kas üldse kaadrite jaoks kasutada. Seda tööriista saab kasutada ainult siis, kui on olemas ühendus mõne pildistamisseadmega.</para -> +<para>Taeva pildistamise tööriista saab kasutada kaadrite hankimiseks kaameratest ja CCD-dest interaktiivselt ja hulgi. Lisaks saab valida, millist filtrit ja kas üldse kaadrite jaoks kasutada. Seda tööriista saab kasutada ainult siis, kui on olemas ühendus mõne pildistamisseadmega.</para> <screenshot> -<screeninfo ->Taeva pildistamine</screeninfo> +<screeninfo>Taeva pildistamine</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="indicapture.png" format="PNG"/> @@ -701,386 +383,162 @@ </mediaobject> </screenshot> -<para ->Ülaltoodud pildil on näha näitlik pildistamisseanss. Tööriist pakub järgmisi valikuid:</para> +<para>Ülaltoodud pildil on näha näitlik pildistamisseanss. Tööriist pakub järgmisi valikuid:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->Kaamera/CCD</para> + <listitem><para>Kaamera/CCD</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->Seade:</option -> pildistamisseade.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Prefiks:</option -> see lisatakse iga kaadri failinime ette.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Säritus:</option -> iga kaadri säritusaeg sekundites.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Arv:</option -> kaadrite arv.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Viivitus:</option -> kaadritevaheline intervall sekundites.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->ISO-8601 ajatempel:</option -> failinimele lisatakse ISO-8601 ajatempel (nt. pilt_01_20050427T09:48:05).</para -></listitem> + <listitem><para><option>Seade:</option> pildistamisseade.</para></listitem> + <listitem><para><option>Prefiks:</option> see lisatakse iga kaadri failinime ette.</para></listitem> + <listitem><para><option>Säritus:</option> iga kaadri säritusaeg sekundites.</para></listitem> + <listitem><para><option>Arv:</option> kaadrite arv.</para></listitem> + <listitem><para><option>Viivitus:</option> kaadritevaheline intervall sekundites.</para></listitem> + <listitem><para><option>ISO-8601 ajatempel:</option> failinimele lisatakse ISO-8601 ajatempel (nt. pilt_01_20050427T09:48:05).</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Filter</para> + <listitem><para>Filter</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->Seade:</option -> filtriseade.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Filter:</option -> filtri pesa. Pesanumbrile saab omistada värviväärtused dialoogis <link linkend="indi-configure" ->INDI seadistamine</link -> (nt. Pesa 1 = punane, Pesa 2 = sinine jne).</para -></listitem -> + <listitem><para><option>Seade:</option> filtriseade.</para></listitem> + <listitem><para><option>Filter:</option> filtri pesa. Pesanumbrile saab omistada värviväärtused dialoogis <link linkend="indi-configure">INDI seadistamine</link> (nt. Pesa 1 = punane, Pesa 2 = sinine jne).</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> </itemizedlist> -<para ->vajalike valikute langetamise järel saab alustada pildistamisega, klõpsates nupule <guibutton ->Käivita</guibutton ->. Pildistamise saab peatada klõpsuga nupule <guibutton ->Peata</guibutton ->. Kõik kaadrid salvestatakse FITS-i vaikekataloogi, mille saab määrata dialoogis <link linkend="indi-configure" ->INDI seadistamine</link ->.</para> - -<para ->Kui sul on pildistamisele suuremad nõuded või pead järgima mingeid väga kindlaid nõudeid, on soovitatav luua just sinu vajadusi rahuldav skript, milleks saab kasutada menüüst <guimenu ->Tööriistad</guimenu -> leitavat <link linkend="tool-scriptbuilder" ->skriptiloojat</link ->.</para> +<para>vajalike valikute langetamise järel saab alustada pildistamisega, klõpsates nupule <guibutton>Käivita</guibutton>. Pildistamise saab peatada klõpsuga nupule <guibutton>Peata</guibutton>. Kõik kaadrid salvestatakse FITS-i vaikekataloogi, mille saab määrata dialoogis <link linkend="indi-configure">INDI seadistamine</link>.</para> + +<para>Kui sul on pildistamisele suuremad nõuded või pead järgima mingeid väga kindlaid nõudeid, on soovitatav luua just sinu vajadusi rahuldav skript, milleks saab kasutada menüüst <guimenu>Tööriistad</guimenu> leitavat <link linkend="tool-scriptbuilder">skriptiloojat</link>.</para> </sect1> <sect1 id="indi-configure"> -<title ->INDI seadistamine</title> -<indexterm -><primary ->Seadistamine</primary> -<secondary ->INDI</secondary> +<title>INDI seadistamine</title> +<indexterm><primary>Seadistamine</primary> +<secondary>INDI</secondary> </indexterm> -<para ->INDI seadistamise dialoogis saab muuta INDI <emphasis ->kliendipoolseid</emphasis -> seadistusi. Aken on jagatud neljaks kategooriaks: üldine, seadmete automaatne uuendamine, kuva ja ratasfilter:</para> +<para>INDI seadistamise dialoogis saab muuta INDI <emphasis>kliendipoolseid</emphasis> seadistusi. Aken on jagatud neljaks kategooriaks: üldine, seadmete automaatne uuendamine, kuva ja ratasfilter:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para ->Üldine</para> + <listitem><para>Üldine</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->FITS-i vaikekataloog:</option -> kataloog, kuhu salvestatakse kõik FITS-i pildid. Kui kataloogi ei määrata, salvestatakse need keskkonnamuutujaga $HOME määratud asukohta.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->FITS-i näidatakse hõive korral automaatselt:</option -> sisselülitamisel näitab KStars pildistatud FITS-i KStarsi <link linkend="tool-fitsviewer" ->FITS-i näitajas</link ->. Kui kasutad <link linkend="indi-capture" ->taeva pildistamise</link -> tööriista, salvestatakse sõltumata selle valiku sisse- või väljalülitamisest kõik kaadrid ikkagi kettale.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Teleskoobi port:</option -> teleskoobi vaikimisi port. Ühendumisel kohaliku või võrguteleskoobiga teatab KStars automaatselt teleskoobi pordiks siinmääratud vaikepordi.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Videoport:</option -> vaikimisi videoport. Ühendumisel kohaliku või võrguvideoteenusega teatab KStars automaatselt veebikaamera seadme pordiks siinmääratud vaikepordi.</para -></listitem> + <listitem><para><option>FITS-i vaikekataloog:</option> kataloog, kuhu salvestatakse kõik FITS-i pildid. Kui kataloogi ei määrata, salvestatakse need keskkonnamuutujaga $HOME määratud asukohta.</para></listitem> + <listitem><para><option>FITS-i näidatakse hõive korral automaatselt:</option> sisselülitamisel näitab KStars pildistatud FITS-i KStarsi <link linkend="tool-fitsviewer">FITS-i näitajas</link>. Kui kasutad <link linkend="indi-capture">taeva pildistamise</link> tööriista, salvestatakse sõltumata selle valiku sisse- või väljalülitamisest kõik kaadrid ikkagi kettale.</para></listitem> + <listitem><para><option>Teleskoobi port:</option> teleskoobi vaikimisi port. Ühendumisel kohaliku või võrguteleskoobiga teatab KStars automaatselt teleskoobi pordiks siinmääratud vaikepordi.</para></listitem> + <listitem><para><option>Videoport:</option> vaikimisi videoport. Ühendumisel kohaliku või võrguvideoteenusega teatab KStars automaatselt veebikaamera seadme pordiks siinmääratud vaikepordi.</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Seadmete automaatne uuendamine</para> + <listitem><para>Seadmete automaatne uuendamine</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->Aeg:</option -> teleskoobi kuupäeva ja kellaaega uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud).</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->Geograafiline asukoht:</option -> teleskoobi geograafilise asukoha infot (kehtiv pikkus- ja laiuskraad) uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud).</para -></listitem> + <listitem><para><option>Aeg:</option> teleskoobi kuupäeva ja kellaaega uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud).</para></listitem> + <listitem><para><option>Geograafiline asukoht:</option> teleskoobi geograafilise asukoha infot (kehtiv pikkus- ja laiuskraad) uuendatakse ühendumisel (kui see on toetatud).</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Kuva</para> + <listitem><para>Kuva</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->Seadme ristikujuline sihtmärk:</option -> märkimisel näitab KStars taevakaardil teleskoobi ristikujulist sihtmärki. Seda näidatakse teleskoobi eduka ühendamise järel ning seda uuendatakse perioodiliselt. Ristiku kõrval näidatakse teleskoobi nime. KStars näitab üht ristikut iga ühendatud teleskoobi kohta. Ristiku värvi muutmiseks ava dialoog <link linkend="viewops" ->KStarsi seadistamine</link ->, vali kaart <guilabel ->Värvid</guilabel -> ja määra <emphasis ->sihtmärgi indikaatorile</emphasis -> meelepärane värv.</para -></listitem> - <listitem -><para -><option ->INDI teated olekuribal:</option -> märkimisel näitab KStars INDI olekuteateid KStarsi olekuribal.</para -></listitem> + <listitem><para><option>Seadme ristikujuline sihtmärk:</option> märkimisel näitab KStars taevakaardil teleskoobi ristikujulist sihtmärki. Seda näidatakse teleskoobi eduka ühendamise järel ning seda uuendatakse perioodiliselt. Ristiku kõrval näidatakse teleskoobi nime. KStars näitab üht ristikut iga ühendatud teleskoobi kohta. Ristiku värvi muutmiseks ava dialoog <link linkend="viewops">KStarsi seadistamine</link>, vali kaart <guilabel>Värvid</guilabel> ja määra <emphasis>sihtmärgi indikaatorile</emphasis> meelepärane värv.</para></listitem> + <listitem><para><option>INDI teated olekuribal:</option> märkimisel näitab KStars INDI olekuteateid KStarsi olekuribal.</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Ratasfilter: värviväärtuste omistamine ratasfiltri pesadele (nt. Pesa 0 punane, Pesa 1 sinine jne.). Värvikoode saab omistada kuni kümnele filtripesale (0 kuni 9). Värvikoodi omistamiseks vali liitkastist pesa number ja kirjuta vajalik värvikood tekstiväljale. Tee seda kõigi pesade korral, millele soovid värvi omistada, ning klõpsa seejärel nupule OK.</para> + <listitem><para>Ratasfilter: värviväärtuste omistamine ratasfiltri pesadele (nt. Pesa 0 punane, Pesa 1 sinine jne.). Värvikoode saab omistada kuni kümnele filtripesale (0 kuni 9). Värvikoodi omistamiseks vali liitkastist pesa number ja kirjuta vajalik värvikood tekstiväljale. Tee seda kõigi pesade korral, millele soovid värvi omistada, ning klõpsa seejärel nupule OK.</para> </listitem> </itemizedlist> </sect1> <sect1 id="indi-concepts"> -<title ->INDI põhimõtted</title> -<indexterm -><primary ->Teleskoobi juhtimine</primary> -<secondary ->Põhimõtted</secondary> +<title>INDI põhimõtted</title> +<indexterm><primary>Teleskoobi juhtimine</primary> +<secondary>Põhimõtted</secondary> </indexterm> -<para ->INDI tähtsaimaks põhimõtteks on asjaolu, et seadmed suudavad ennast ise kirjeldada. Selleks kasutatakse XML-i, mis kirjeldab üldist hierarhiat, mis esindab nii kanoonilisi kui mittekanoonilisi seadmeid. INDI-s on igal <emphasis ->seadmel</emphasis -> vähemalt üks <emphasis ->omadus</emphasis ->. Iga <emphasis ->omadus</emphasis -> võib ühendada endas mitu <emphasis ->elementi</emphasis ->. INDI omadused jagunevad nelja tüüpi:</para> +<para>INDI tähtsaimaks põhimõtteks on asjaolu, et seadmed suudavad ennast ise kirjeldada. Selleks kasutatakse XML-i, mis kirjeldab üldist hierarhiat, mis esindab nii kanoonilisi kui mittekanoonilisi seadmeid. INDI-s on igal <emphasis>seadmel</emphasis> vähemalt üks <emphasis>omadus</emphasis>. Iga <emphasis>omadus</emphasis> võib ühendada endas mitu <emphasis>elementi</emphasis>. INDI omadused jagunevad nelja tüüpi:</para> <itemizedlist> -<listitem -><para ->Tekstiomadus.</para -></listitem> -<listitem -><para ->Arvomadus.</para -></listitem> -<listitem -><para ->Lülitamisomadus (graafilises liideses nupud ja märkekastid).</para -></listitem> -<listitem -><para ->Valgusomadus (graafilises liideses värvilised LED-nupud).</para -></listitem> +<listitem><para>Tekstiomadus.</para></listitem> +<listitem><para>Arvomadus.</para></listitem> +<listitem><para>Lülitamisomadus (graafilises liideses nupud ja märkekastid).</para></listitem> +<listitem><para>Valgusomadus (graafilises liideses värvilised LED-nupud).</para></listitem> </itemizedlist> -<para ->Nii näiteks on kõigil INDI-seadmetel standardne <emphasis ->lülitamisomadus</emphasis -> CONNECTION. Omadusel CONNECTION on kaks elementi: lülitid CONNECT (ühendamine) ja DISCONNECT (lahutamine). KStars parsib omaduste üldist XML-kirjeldust ning loob selle põhjal graafilise liidese, mida kasutajal on hõlpus käsitseda.</para> +<para>Nii näiteks on kõigil INDI-seadmetel standardne <emphasis>lülitamisomadus</emphasis> CONNECTION. Omadusel CONNECTION on kaks elementi: lülitid CONNECT (ühendamine) ja DISCONNECT (lahutamine). KStars parsib omaduste üldist XML-kirjeldust ning loob selle põhjal graafilise liidese, mida kasutajal on hõlpus käsitseda.</para> -<para ->INDI juhtimiskeskus pakub võimalust seadistada paljusid omadusi, mida otse taevakaardilt teha ei ole võimalik. Pakutavad võimalused võivad vastavalt seadmele erineda. Kuid kõigil neil on teatud ühisjooned, mis määravad, kuiidas neid näidatakse ja kasutatakse:</para> +<para>INDI juhtimiskeskus pakub võimalust seadistada paljusid omadusi, mida otse taevakaardilt teha ei ole võimalik. Pakutavad võimalused võivad vastavalt seadmele erineda. Kuid kõigil neil on teatud ühisjooned, mis määravad, kuiidas neid näidatakse ja kasutatakse:</para> <itemizedlist> <listitem> -<para ->Õigused: kõik omadused on kas ainult lugemiseks, ainult kirjutamiseks või nii lugemiseks kui kirjutamiseks. Viimase näiteks on teleskoobi otsetõus. Sul on võimalik sisestada uus otsetõus ning vastavalt parajasti valitsevatele seadistustele teleskoop kas liigutab ennast vajalikku asendisse või sünkroniseerib end uute andmetega. Kui teleskoop liigub, siis muutub ka otsetõus, mis saadetakse tagasi kliendile.</para> +<para>Õigused: kõik omadused on kas ainult lugemiseks, ainult kirjutamiseks või nii lugemiseks kui kirjutamiseks. Viimase näiteks on teleskoobi otsetõus. Sul on võimalik sisestada uus otsetõus ning vastavalt parajasti valitsevatele seadistustele teleskoop kas liigutab ennast vajalikku asendisse või sünkroniseerib end uute andmetega. Kui teleskoop liigub, siis muutub ka otsetõus, mis saadetakse tagasi kliendile.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Staatus: iga omaduse ees paikneb staatuse indikaator (ümmargune LED). Igal omadusel on oma staatus ja sellele vastav värv:</para> -<table frame="top" -><title ->INDI staatusevärvid</title> +<para>Staatus: iga omaduse ees paikneb staatuse indikaator (ümmargune LED). Igal omadusel on oma staatus ja sellele vastav värv:</para> +<table frame="top"><title>INDI staatusevärvid</title> <tgroup cols="3" colsep="1" rowsep="1"> <thead> <row> -<entry ->Staatus</entry> -<entry ->Värv</entry> -<entry ->Kirjeldus</entry> +<entry>Staatus</entry> +<entry>Värv</entry> +<entry>Kirjeldus</entry> </row> </thead> <tbody> <row> -<entry ->Jõude</entry> -<entry ->Hall</entry> -<entry ->Seade ei tee antud omaduse suhtes parajasti mitte midagi</entry> +<entry>Jõude</entry> +<entry>Hall</entry> +<entry>Seade ei tee antud omaduse suhtes parajasti mitte midagi</entry> </row> <row> -<entry ->OK</entry> -<entry ->Roheline</entry> -<entry ->Viimane selle omaduse suhtes ette võetud toiming oli edukas ning see on veel aktiivne</entry> +<entry>OK</entry> +<entry>Roheline</entry> +<entry>Viimane selle omaduse suhtes ette võetud toiming oli edukas ning see on veel aktiivne</entry> </row> <row> -<entry ->Hõivatud</entry> -<entry ->Kollane</entry> -<entry ->Omaduse suhtes parajasti võetakse midagi ette</entry> +<entry>Hõivatud</entry> +<entry>Kollane</entry> +<entry>Omaduse suhtes parajasti võetakse midagi ette</entry> </row> <row> -<entry ->Hoiatus</entry> -<entry ->Punane</entry> -<entry ->Omadus on kriitilises olukorras, midagi on vaja kohe ette võtta</entry> +<entry>Hoiatus</entry> +<entry>Punane</entry> +<entry>Omadus on kriitilises olukorras, midagi on vaja kohe ette võtta</entry> </row> </tbody> </tgroup> </table> -<para ->Seadme draiver uuendab omaduse staatust vajaduse korral reaalajas. Kui näiteks teleskoop liigub parajasti uuele sihtmärgile, siis on omadused OT ja kääne tähistatud märkega <guilabel ->Hõivatud</guilabel ->. Kui liikumine lõpeb edukalt, saab omadus väärtuseks <guilabel ->OK</guilabel ->.</para> +<para>Seadme draiver uuendab omaduse staatust vajaduse korral reaalajas. Kui näiteks teleskoop liigub parajasti uuele sihtmärgile, siis on omadused OT ja kääne tähistatud märkega <guilabel>Hõivatud</guilabel>. Kui liikumine lõpeb edukalt, saab omadus väärtuseks <guilabel>OK</guilabel>.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kontekst: numbrilised omadused tunnustavad ja suudavad töödelda numbreid kahes vormingus: kümnendarvuna ja kuuekümnend- ehk tunnisüsteemis. Viimane on mugav näiteks aja või ekvaatoriliste ja geograafiliste koordinaatide väljendamisel. Millist vormingut kasutada, on puhtalt sinu otsustada. Järgnevad arvud on igas mõttes võrdsed (vähemalt rakendusele):</para> +<para>Kontekst: numbrilised omadused tunnustavad ja suudavad töödelda numbreid kahes vormingus: kümnendarvuna ja kuuekümnend- ehk tunnisüsteemis. Viimane on mugav näiteks aja või ekvaatoriliste ja geograafiliste koordinaatide väljendamisel. Millist vormingut kasutada, on puhtalt sinu otsustada. Järgnevad arvud on igas mõttes võrdsed (vähemalt rakendusele):</para> <itemizedlist> -<listitem -><para ->-156.40</para -></listitem> -<listitem -><para ->-156:24:00</para -></listitem> -<listitem -><para ->-156:24</para -></listitem> +<listitem><para>-156.40</para></listitem> +<listitem><para>-156:24:00</para></listitem> +<listitem><para>-156:24</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> <listitem> -<para ->Aeg: kogu INDI suhtluse standardaeg on maailmaaeg UTC, mis ISO 8601 kohaselt on väljendatud kujul YYYY-MM-DDTHH:MM:SS. &kstars; vahendab korrektse maailmaaja seadme draiverile automaatselt. Aja automaatse uuendamise saab sisse või välja lülitada <guimenuitem ->INDI seadistamise</guimenuitem -> dialoogist, mille saab avada vastava käsuga menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->. </para> +<para>Aeg: kogu INDI suhtluse standardaeg on maailmaaeg UTC, mis ISO 8601 kohaselt on väljendatud kujul YYYY-MM-DDTHH:MM:SS. &kstars; vahendab korrektse maailmaaja seadme draiverile automaatselt. Aja automaatse uuendamise saab sisse või välja lülitada <guimenuitem>INDI seadistamise</guimenuitem> dialoogist, mille saab avada vastava käsuga menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>. </para> </listitem> </itemizedlist> </sect1> <sect1 id="indi-remote-control"> -<title ->Võrguseadme juhtimine</title> -<indexterm -><primary ->Teleskoobi juhtimine</primary> -<secondary ->Võrguseadmed</secondary> +<title>Võrguseadme juhtimine</title> +<indexterm><primary>Teleskoobi juhtimine</primary> +<secondary>Võrguseadmed</secondary> </indexterm> -<para ->KStars pakub lihtsa, kuid siiski võimsa kihi võrguseadme juhtimiseks. Täpsemalt on seda kihti kirjeldatud INDI <ulink url="http://www.clearskyinstitute.com/INDI/INDI.pdf" ->ülevaates</ulink -> (inglise keeles).</para> +<para>KStars pakub lihtsa, kuid siiski võimsa kihi võrguseadme juhtimiseks. Täpsemalt on seda kihti kirjeldatud INDI <ulink url="http://www.clearskyinstitute.com/INDI/INDI.pdf">ülevaates</ulink> (inglise keeles).</para> -<para ->Kaugjuhtimiseks on vaja seadistada nii server kui kliendi masin:</para> +<para>Kaugjuhtimiseks on vaja seadistada nii server kui kliendi masin:</para> <orderedlist> <listitem> -<para ->Server: seadme ettevalmistamiseks kaugjuhtimiseks tee läbi samad sammud, mis <link linkend="indi-kstars-setup" ->kohaliku serveri</link -> korral. Kui käivitad teenuse <guimenu ->seadmehaldur</guimenu ->is, näidatakse veerus <guilabel ->Kuulatav port</guilabel -> ka pordi numbrit. Lisaks sellele läheb vaja ka serveri nime või IP-aadressi. </para> +<para>Server: seadme ettevalmistamiseks kaugjuhtimiseks tee läbi samad sammud, mis <link linkend="indi-kstars-setup">kohaliku serveri</link> korral. Kui käivitad teenuse <guimenu>seadmehaldur</guimenu>is, näidatakse veerus <guilabel>Kuulatav port</guilabel> ka pordi numbrit. Lisaks sellele läheb vaja ka serveri nime või IP-aadressi. </para> </listitem> <listitem> -<para ->Klient: vali menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu -> <guimenuitem ->Seadmehaldur</guimenuitem -> ja klõpsa kaardil <guilabel ->Klient</guilabel ->. Kaardil <guilabel ->Klient</guilabel -> saab servereid lisada, muuta või eemaldada. Serveri lisamiseks klõpsa nupule <guibutton ->Lisa</guibutton ->. Kirjuta väljale <guilabel ->Server</guilabel -> serveri nimi või IP aadress ning ka pordi number, mis on saadud esimeses sammus kirjeldatud <emphasis ->serveri</emphasis -> seadistamisel. </para> +<para>Klient: vali menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu> <guimenuitem>Seadmehaldur</guimenuitem> ja klõpsa kaardil <guilabel>Klient</guilabel>. Kaardil <guilabel>Klient</guilabel> saab servereid lisada, muuta või eemaldada. Serveri lisamiseks klõpsa nupule <guibutton>Lisa</guibutton>. Kirjuta väljale <guilabel>Server</guilabel> serveri nimi või IP aadress ning ka pordi number, mis on saadud esimeses sammus kirjeldatud <emphasis>serveri</emphasis> seadistamisel. </para> </listitem> </orderedlist> <screenshot> -<screeninfo ->INDI klient</screeninfo> +<screeninfo>INDI klient</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="indiclient.png" format="PNG"/> @@ -1088,258 +546,118 @@ </mediaobject> </screenshot> -<para ->Kui server on lisatud, klõpsa serveris käsul <guimenuitem ->Ühenda</guimenuitem -> või <guimenuitem ->Katkesta ühendus</guimenuitem ->. Kui ühendus on loodud, saab teleskoopi juhtida <guilabel ->taevakaardilt</guilabel -> või <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->est täpselt samamoodi, nagu on kirjeldatud <link linkend="indi-kstars-setup" ->kohaliku serveri</link -> seadistamist käsitlevas osas. Nii lihtne see ongi! </para> +<para>Kui server on lisatud, klõpsa serveris käsul <guimenuitem>Ühenda</guimenuitem> või <guimenuitem>Katkesta ühendus</guimenuitem>. Kui ühendus on loodud, saab teleskoopi juhtida <guilabel>taevakaardilt</guilabel> või <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>est täpselt samamoodi, nagu on kirjeldatud <link linkend="indi-kstars-setup">kohaliku serveri</link> seadistamist käsitlevas osas. Nii lihtne see ongi! </para> <sect2 id="indi-commandline"> -<title ->INDI serveri käivitamine käsurealt</title> -<para ->Kuigi &kstars; võimaldab äärmiselt lihtsalt kasutada INDI serverit, on seda soovi korral võimalik käivitada ka käsurealt. </para> - -<para ->Et INDI kujutab endast sõltumatut taustakomponenti, võib INDI serveri tööle panna ka ilma KStarsi rakendamata. Selle üks eeliseid on see, et seadme draiverite logiteated lähevad <constant ->stderr</constant ->-i, millest võib olla kasu siis, kui vaja peaks olema vigades selgusele jõuda. INDI serverit saab käivitada nii:</para> - -<para ->$ <command ->indiserver</command -> [võtmed] [<filename ->draiver</filename -> ...]</para> - -<para ->Võtmed:</para> -<para ->-p p : alternatiivne IP port, vaikimisi on see 7624</para> -<para ->-r n : maks. taaskäivituste arv, vaikimisi 2</para> -<para ->-v : üksikasjalikud teated</para> - -<para ->Kui soovid näiteks käivitada INDI serverit, mis töötaks LX200 GPS draiveriga ja jälgiks ühendusi pordis 8000, näeb käsk välja selline:</para> - -<para ->$ <command ->indiserver</command -> -p 8000 <filename ->lx200gps</filename -></para> +<title>INDI serveri käivitamine käsurealt</title> +<para>Kuigi &kstars; võimaldab äärmiselt lihtsalt kasutada INDI serverit, on seda soovi korral võimalik käivitada ka käsurealt. </para> + +<para>Et INDI kujutab endast sõltumatut taustakomponenti, võib INDI serveri tööle panna ka ilma KStarsi rakendamata. Selle üks eeliseid on see, et seadme draiverite logiteated lähevad <constant>stderr</constant>-i, millest võib olla kasu siis, kui vaja peaks olema vigades selgusele jõuda. INDI serverit saab käivitada nii:</para> + +<para>$ <command>indiserver</command> [võtmed] [<filename>draiver</filename> ...]</para> + +<para>Võtmed:</para> +<para>-p p : alternatiivne IP port, vaikimisi on see 7624</para> +<para>-r n : maks. taaskäivituste arv, vaikimisi 2</para> +<para>-v : üksikasjalikud teated</para> + +<para>Kui soovid näiteks käivitada INDI serverit, mis töötaks LX200 GPS draiveriga ja jälgiks ühendusi pordis 8000, näeb käsk välja selline:</para> + +<para>$ <command>indiserver</command> -p 8000 <filename>lx200gps</filename></para> </sect2> <sect2 id="indi-secure-remote"> -<title ->Turvalised võrguoperatsioonid</title> - -<para ->Oletame, et soovid INDI serveri ja selle kliendid tööle panna võrgumasinas <constant ->kaugmasin</constant -> ja ühendada need kohalikus masinas töötava &kstars;iga.</para> - -<para ->Logi end kohalikust masinast võrgumasinasse <constant ->kaugmasin</constant -> järgmise käsuga:</para> - -<para ->$ <command ->ssh</command -> -L <varname ->kohalik_port</varname ->:<constant ->kaugmasin</constant ->:<varname ->kaugport</varname -></para> - -<para ->Selle abil seotakse kohaliku masina <varname ->kohaliku_pordi</varname -> <constant ->kaugmasina</constant -> <varname ->kaugpordiga</varname ->. Pärast sisselogimist käivita kaugmasinas INDI server:</para> - -<para ->$ <command ->indiserver</command -> -p <varname ->kaugport</varname -> [<filename ->draiver</filename ->...]</para> - -<para ->Käivita kohalikus masinas &kstars;, ava <guimenuitem ->seadmehaldur</guimenuitem -> ja lisa kaardil <guilabel ->Klient</guilabel -> server. Masin peaks olema kohalik masin (tavaliselt 127.0.0.1) ning pordi number ülal kasutatud sammudes näidatud <varname ->kohalik_port</varname ->. Klõpsa hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga serveril ja vali hüpikmenüüst käsk <guimenuitem ->Ühenda</guimenuitem ->. Nüüd võtabki &kstars; turvaliselt ühendust võrguserveriga. Serveri info salvestatakse ka edasiste seansside tarbeks.</para> +<title>Turvalised võrguoperatsioonid</title> + +<para>Oletame, et soovid INDI serveri ja selle kliendid tööle panna võrgumasinas <constant>kaugmasin</constant> ja ühendada need kohalikus masinas töötava &kstars;iga.</para> + +<para>Logi end kohalikust masinast võrgumasinasse <constant>kaugmasin</constant> järgmise käsuga:</para> + +<para>$ <command>ssh</command> -L <varname>kohalik_port</varname>:<constant>kaugmasin</constant>:<varname>kaugport</varname></para> + +<para>Selle abil seotakse kohaliku masina <varname>kohaliku_pordi</varname> <constant>kaugmasina</constant> <varname>kaugpordiga</varname>. Pärast sisselogimist käivita kaugmasinas INDI server:</para> + +<para>$ <command>indiserver</command> -p <varname>kaugport</varname> [<filename>draiver</filename>...]</para> + +<para>Käivita kohalikus masinas &kstars;, ava <guimenuitem>seadmehaldur</guimenuitem> ja lisa kaardil <guilabel>Klient</guilabel> server. Masin peaks olema kohalik masin (tavaliselt 127.0.0.1) ning pordi number ülal kasutatud sammudes näidatud <varname>kohalik_port</varname>. Klõpsa hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga serveril ja vali hüpikmenüüst käsk <guimenuitem>Ühenda</guimenuitem>. Nüüd võtabki &kstars; turvaliselt ühendust võrguserveriga. Serveri info salvestatakse ka edasiste seansside tarbeks.</para> </sect2> </sect1> <sect1 id="indi-faq"> -<title ->INDI Korduma Kippuvad Küsimused</title> -<indexterm -><primary ->Teleskoobi juhtimine</primary> -<secondary -><acronym ->FAQ</acronym -></secondary> +<title>INDI Korduma Kippuvad Küsimused</title> +<indexterm><primary>Teleskoobi juhtimine</primary> +<secondary><acronym>FAQ</acronym></secondary> </indexterm> <qandaset defaultlabel="qanda"> <qandaentry> <question id="what-is-indi"> -<para ->Mis on INDI?</para> +<para>Mis on INDI?</para> </question> <answer> -<para -><acronym ->INDI</acronym -> on <ulink url="http://indi.sourceforge.net" -> instrumendist sõltumatu jagamisliides</ulink -> (inglise keeles Instrument-Neutral-Distributed-Interface) ehk juhtimisprotokoll, mille töötas välja <author -><firstname ->Elwood</firstname -><surname ->C. Downey</surname -></author -> <ulink url="http://www.clearskyinstitute.com/" ->ClearSky instituudist</ulink ->. &kstars; kasutab seadmedraivereid, mis sobivad kasutamiseks INDI protokolliga. INDI-l on päris palju eeliseid, sealhulgas suudab ta üsna edukalt panna koos töötama erinevaid riistvaralisi seadmeid ja tarkvaralisi draivereid. Draivereid kasutavad kliendid (näiteks &kstars;) ei pruugi midagi teada seadme võimalustest. Käivitamisajal võtab &kstars; ühendust seadme draiveritega ning loob selle pakutavate teenuste põhjal täielikult dünaamilise graafilise kasutajaliidese. Seepärast võib tegemist olla ka uue või uuendatud draiveriga ning KStars võib ometi neid täiel määral kasutada, ilma et klient peaks mingeid muudatusi ette võtma.</para> +<para><acronym>INDI</acronym> on <ulink url="http://indi.sourceforge.net"> instrumendist sõltumatu jagamisliides</ulink> (inglise keeles Instrument-Neutral-Distributed-Interface) ehk juhtimisprotokoll, mille töötas välja <author><firstname>Elwood</firstname><surname>C. Downey</surname></author> <ulink url="http://www.clearskyinstitute.com/">ClearSky instituudist</ulink>. &kstars; kasutab seadmedraivereid, mis sobivad kasutamiseks INDI protokolliga. INDI-l on päris palju eeliseid, sealhulgas suudab ta üsna edukalt panna koos töötama erinevaid riistvaralisi seadmeid ja tarkvaralisi draivereid. Draivereid kasutavad kliendid (näiteks &kstars;) ei pruugi midagi teada seadme võimalustest. Käivitamisajal võtab &kstars; ühendust seadme draiveritega ning loob selle pakutavate teenuste põhjal täielikult dünaamilise graafilise kasutajaliidese. Seepärast võib tegemist olla ka uue või uuendatud draiveriga ning KStars võib ometi neid täiel määral kasutada, ilma et klient peaks mingeid muudatusi ette võtma.</para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kas on kavas toetada ka muid seadmeid? </para> +<para>Kas on kavas toetada ka muid seadmeid? </para> </question> <answer> -<para ->Jah. Me kavatseme toetada põhilisi CCD kaameraid ja fokuseerijaid ning laiendada toetatavate telskoopide hulka. Kui soovid, et INDI toetaks mingit konkreetset seadet, anna sellest teada aadressil <email ->[email protected]</email -> </para> +<para>Jah. Me kavatseme toetada põhilisi CCD kaameraid ja fokuseerijaid ning laiendada toetatavate telskoopide hulka. Kui soovid, et INDI toetaks mingit konkreetset seadet, anna sellest teada aadressil <email>[email protected]</email> </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Milliste operatsioonidega laseb KStars teleskoopi juhtida? </para> +<para>Milliste operatsioonidega laseb KStars teleskoopi juhtida? </para> </question> <answer> -<para ->See sõltub konkreetsest teleskoobist, aga vähemalt kolme käsku on võimalik otse taevakaardilt anda: <command ->Liigu</command ->, <command ->Jälgi</command -> ja <command ->Sünkroniseeri</command ->. Teleskoop peab nende täitmiseks olema mõistagi korrektselt monteeritud. Mõned teleskoobid pakuvad veel lisavõimalusi: asukoha haldus, liikumisrežiimid, fokuseerimine jne. Teleskoobi lisavõimalusi saab kasutada INDI juhtimiskeskusest, mille saab avada menüüst Seadmed. </para> +<para>See sõltub konkreetsest teleskoobist, aga vähemalt kolme käsku on võimalik otse taevakaardilt anda: <command>Liigu</command>, <command>Jälgi</command> ja <command>Sünkroniseeri</command>. Teleskoop peab nende täitmiseks olema mõistagi korrektselt monteeritud. Mõned teleskoobid pakuvad veel lisavõimalusi: asukoha haldus, liikumisrežiimid, fokuseerimine jne. Teleskoobi lisavõimalusi saab kasutada INDI juhtimiskeskusest, mille saab avada menüüst Seadmed. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Milles täpselt seisab käskude <command ->Liiguta</command ->, <command ->Jälgi</command -> ja <command ->Sünkroniseeri</command -> vahe? </para> +<para>Milles täpselt seisab käskude <command>Liiguta</command>, <command>Jälgi</command> ja <command>Sünkroniseeri</command> vahe? </para> </question> <answer> -<para ->Käsk <command ->Liigu</command -> annab teleskoobile korralduse asuda jälgima teatud konkreetset sihtmärki ja kui teleskoop on sellele suunatud, siis jälgib see sihtmärki <emphasis ->täheajas</emphasis -> (s.t. liigutab ennast sama kiirusega, nagu liiguvad tähed üle taevalaotuse). See sobib hästi tähtedele, Messieri objektidele ja kõigele, mis jääb Päikesesüsteemist välja. Päikesesüsteemi objektid aga liiguvad üle taevalaotuse veidi teisiti ning sestap tuleb sel juhul kasutada käsku <command ->Jälgi</command ->. </para> -<para ->Niisiis tuleb anda jälgimiskäsk, kui soovid jälgida objekti kuidagi teisiti kui täheajas. Käsuga <command ->Sünkroniseeri</command -> saab aga teleskoobi sisemised koordinaadid viia kooskõlla sinu valitud objekti koordinaatidega. </para> +<para>Käsk <command>Liigu</command> annab teleskoobile korralduse asuda jälgima teatud konkreetset sihtmärki ja kui teleskoop on sellele suunatud, siis jälgib see sihtmärki <emphasis>täheajas</emphasis> (s.t. liigutab ennast sama kiirusega, nagu liiguvad tähed üle taevalaotuse). See sobib hästi tähtedele, Messieri objektidele ja kõigele, mis jääb Päikesesüsteemist välja. Päikesesüsteemi objektid aga liiguvad üle taevalaotuse veidi teisiti ning sestap tuleb sel juhul kasutada käsku <command>Jälgi</command>. </para> +<para>Niisiis tuleb anda jälgimiskäsk, kui soovid jälgida objekti kuidagi teisiti kui täheajas. Käsuga <command>Sünkroniseeri</command> saab aga teleskoobi sisemised koordinaadid viia kooskõlla sinu valitud objekti koordinaatidega. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kas teleskoopi saab ka võrgust juhtida? </para> +<para>Kas teleskoopi saab ka võrgust juhtida? </para> </question> <answer> -<para ->Jah. Selleks käivita INDI-server masinas, millega teleskoop on ühendatud, ning server hakkab jälgima &kstars;i klientide päringuid. Kui oled ühendatud, saab telskoopi juhtida otse taevakaardilt. Sellest räägib lähemalt osa <link linkend="indi-remote-control" ->Võrguseadmete juhtimine</link ->. </para> +<para>Jah. Selleks käivita INDI-server masinas, millega teleskoop on ühendatud, ning server hakkab jälgima &kstars;i klientide päringuid. Kui oled ühendatud, saab telskoopi juhtida otse taevakaardilt. Sellest räägib lähemalt osa <link linkend="indi-remote-control">Võrguseadmete juhtimine</link>. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Nupule <guibutton ->Ühenda</guibutton -> klõpsates teatab &kstars;, et teleskoop ei ole ühendatud jada-/USB porti. Mida see tähendab? </para> +<para>Nupule <guibutton>Ühenda</guibutton> klõpsates teatab &kstars;, et teleskoop ei ole ühendatud jada-/USB porti. Mida see tähendab? </para> </question> <answer> -<para ->See teade ilmub siis, kui &kstars; ei suuda teleskoobiga ühendust saada. Sellisel juhul võiks ette võtta järgmist:</para> +<para>See teade ilmub siis, kui &kstars; ei suuda teleskoobiga ühendust saada. Sellisel juhul võiks ette võtta järgmist:</para> <orderedlist> <listitem> -<para ->Kontrollida, kas sul on pordis, millega püüad ühendust luua, nii lugemis- kui kirjutamisõigus.</para> +<para>Kontrollida, kas sul on pordis, millega püüad ühendust luua, nii lugemis- kui kirjutamisõigus.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kontrollida ühenduskaablit, võimaluse korral testida seda muude rakendustega.</para> +<para>Kontrollida ühenduskaablit, võimaluse korral testida seda muude rakendustega.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kontrollida, kas teleskoobi toitega on kõik korras ja toide vastab nimiväärtusele.</para> +<para>Kontrollida, kas teleskoobi toitega on kõik korras ja toide vastab nimiväärtusele.</para> </listitem> <listitem> -<para ->Määrata korrektne port <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->es (selle saab avada menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->). Vaikimisi on port <constant ->/dev/ttyS0</constant -></para> +<para>Määrata korrektne port <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>es (selle saab avada menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>). Vaikimisi on port <constant>/dev/ttyS0</constant></para> </listitem> <listitem> - <para ->Käivitada &kstars; uuesti ja võtta ette uus katse.</para> + <para>Käivitada &kstars; uuesti ja võtta ette uus katse.</para> </listitem> </orderedlist> </answer> @@ -1347,68 +665,47 @@ <qandaentry> <question> -<para ->&kstars; teatab, et teleskoop on ühendatud ja töövalmis, aga taevakaardil ei ole kuskil risti näha?</para> +<para>&kstars; teatab, et teleskoop on ühendatud ja töövalmis, aga taevakaardil ei ole kuskil risti näha?</para> </question> <answer> -<para ->&kstars; hangib teleskoobi OT ja käände ühendumisel. Kui monteering on korrektne, siis peaks rist liikuma üle taevalaotuse kohta, kuhu teleskoop on suunatud. Kuid teleskoobi teatatud OT ja kääne võivad olla ekslikud (isegi allpool horisonti) ja sellisel juhul tuleb teleskoop <link linkend="indi-sync" ->sünkroniseerida</link -> vajaliku asukohaga. Teleskoobi ristiku tsentreerimiseks ja jälgimise sisselülitamiseks võib ka lihtsalt taevakaardil hiire parema nupuga klõpsata ja vajalik käsk valida.</para> +<para>&kstars; hangib teleskoobi OT ja käände ühendumisel. Kui monteering on korrektne, siis peaks rist liikuma üle taevalaotuse kohta, kuhu teleskoop on suunatud. Kuid teleskoobi teatatud OT ja kääne võivad olla ekslikud (isegi allpool horisonti) ja sellisel juhul tuleb teleskoop <link linkend="indi-sync">sünkroniseerida</link> vajaliku asukohaga. Teleskoobi ristiku tsentreerimiseks ja jälgimise sisselülitamiseks võib ka lihtsalt taevakaardil hiire parema nupuga klõpsata ja vajalik käsk valida.</para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Teleskoop liigub valesti või ei liigu üldse. Mida teha?</para> +<para>Teleskoop liigub valesti või ei liigu üldse. Mida teha?</para> </question> <answer> -<para ->Seda põhjustab enamasti vigane seadistus. Võiks üle kontrollida järgmised asjad:</para> +<para>Seda põhjustab enamasti vigane seadistus. Võiks üle kontrollida järgmised asjad:</para> <orderedlist> <listitem> -<para ->Kas teleskoop on korrektselt monteeritud?</para> +<para>Kas teleskoop on korrektselt monteeritud?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas monteeringurežiim on korrektne? Kasuta selle kontrollimiseks ja vajadusel muutmiseks <guilabel ->INDI juhtimiskeskus</guilabel ->t (valikuvõimalusteks on <constant ->H/As, Polaarne, Maa</constant ->).</para> +<para>Kas monteeringurežiim on korrektne? Kasuta selle kontrollimiseks ja vajadusel muutmiseks <guilabel>INDI juhtimiskeskus</guilabel>t (valikuvõimalusteks on <constant>H/As, Polaarne, Maa</constant>).</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoobi ajaseadistus on korrektne?</para> +<para>Kas teleskoobi ajaseadistus on korrektne?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoobi pikkus- ja laiuskraad on korrektselt määratud?</para> +<para>Kas teleskoobi pikkus- ja laiuskraad on korrektselt määratud?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoobi erinevus MA-st on korrektne?</para> +<para>Kas teleskoobi erinevus MA-st on korrektne?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoobi OT- ja käändetelg on fikseeritud?</para> +<para>Kas teleskoobi OT- ja käändetelg on fikseeritud?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoobi põhja-lõunalülitus (kui seda kasutatakse) on määratud ikka korrektselt vastavalt siu asukoha poolkerale?</para> +<para>Kas teleskoobi põhja-lõunalülitus (kui seda kasutatakse) on määratud ikka korrektselt vastavalt siu asukoha poolkerale?</para> </listitem> <listitem> -<para ->Kas teleskoopi ja arvutit ühendav kaabel on ikka korras?</para> +<para>Kas teleskoopi ja arvutit ühendav kaabel on ikka korras?</para> </listitem> </orderedlist> -<para ->Kui sinu arvates on kõik eeltoodu korras, aga teleskoop ikkagi liigub valesti või ei liigu üldse, siis võiksid saata veateate aadressile <email ->[email protected]</email -></para> +<para>Kui sinu arvates on kõik eeltoodu korras, aga teleskoop ikkagi liigub valesti või ei liigu üldse, siis võiksid saata veateate aadressile <email>[email protected]</email></para> </answer> </qandaentry> </qandaset> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook index 6a261591932..58a1a972279 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/install.docbook @@ -1,136 +1,42 @@ <appendix id="installation"> -<title ->Paigaldamine</title> +<title>Paigaldamine</title> <sect1 id="getting-kstars"> -<title ->Kuidas hankida &kstars;</title> -<para ->&kstars;i levitatakse koos &kde;ga, see on osa moodulist "Mäng ja kool" (inglise keeles "Edutainment"). </para> -<para ->Aeg-ajalt pakume me ka omaette väljalaset. Neid võib leida pakituna (gzip tar-arhiivi vormingus) internetilheküljelt: <ulink url="http://prdownloads.sourceforge.net/kstars/" ->http://prdownloads.sourceforge.net/kstars/</ulink ->. </para> -<para ->Iseseisvatest väljalasetest antakse teada meililistis <email ->[email protected]</email ->. Väljalaskeid võib leida ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars" ->&kstars;i koduleheküljel</ulink -> ning aadressidel <ulink url="http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9862" ->kde-apps.org</ulink -> ja <ulink url="http://freshmeat.net/projects/kstars" ->freshmeat.net</ulink ->. </para> -<para ->&kstars; on valmis pakendatud mitmetele Linux/BSD distributsioonidele, sealhulgas RedHat, Suse ja Mandrake. Mõned distributsioonid pakuvad &kstars;i eraldi rakendusena, teised aga paketti tdeedu, mille koosseisu kuulub ka &kstars;. </para -><para ->Kui soovid saada &kstars;i viimast CVS-i arendusversiooni, siis järgi <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/cvs.html" ->neid juhiseid</ulink ->. </para> +<title>Kuidas hankida &kstars;</title> +<para>&kstars;i levitatakse koos &kde;ga, see on osa moodulist "Mäng ja kool" (inglise keeles "Edutainment"). </para> +<para>Aeg-ajalt pakume me ka omaette väljalaset. Neid võib leida pakituna (gzip tar-arhiivi vormingus) internetilheküljelt: <ulink url="http://prdownloads.sourceforge.net/kstars/">http://prdownloads.sourceforge.net/kstars/</ulink>. </para> +<para>Iseseisvatest väljalasetest antakse teada meililistis <email>[email protected]</email>. Väljalaskeid võib leida ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars">&kstars;i koduleheküljel</ulink> ning aadressidel <ulink url="http://www.kde-apps.org/content/show.php?content=9862">kde-apps.org</ulink> ja <ulink url="http://freshmeat.net/projects/kstars">freshmeat.net</ulink>. </para> +<para>&kstars; on valmis pakendatud mitmetele Linux/BSD distributsioonidele, sealhulgas RedHat, Suse ja Mandrake. Mõned distributsioonid pakuvad &kstars;i eraldi rakendusena, teised aga paketti tdeedu, mille koosseisu kuulub ka &kstars;. </para><para>Kui soovid saada &kstars;i viimast CVS-i arendusversiooni, siis järgi <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/cvs.html">neid juhiseid</ulink>. </para> </sect1> <sect1 id="requirements"> -<title ->Nõuded</title> -<para ->&kstars;i korralikuks tööks on vajalik &kde; ->=3.2 ja &Qt; ->=3.2. </para> -<para ->&kstars;i kompileerimiseks peavad olema paigaldatud järgmised paketid: <itemizedlist> -<listitem -><para ->tdelibs-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->qt-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->zlib-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->fam-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->png-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->jpeg-devel</para -></listitem> -<listitem -><para ->autoconf ( ->=2.5)</para -></listitem> -</itemizedlist -></para> +<title>Nõuded</title> +<para>&kstars;i korralikuks tööks on vajalik &kde; >=3.2 ja &Qt; >=3.2. </para> +<para>&kstars;i kompileerimiseks peavad olema paigaldatud järgmised paketid: <itemizedlist> +<listitem><para>tdelibs-devel</para></listitem> +<listitem><para>qt-devel</para></listitem> +<listitem><para>zlib-devel</para></listitem> +<listitem><para>fam-devel</para></listitem> +<listitem><para>png-devel</para></listitem> +<listitem><para>jpeg-devel</para></listitem> +<listitem><para>autoconf (>=2.5)</para></listitem> +</itemizedlist></para> -<para ->Minu süsteemis kasutab &kstars; vaikeseadistusega umbes 60 MB süsteemi mälu. Suurem osa sellest langeb objektide andmebaasi arvele. Mälukasutust saab tugevasti vähendada, kui piirata seadistusteaknas objektide näitamist vastavalt nende heledusele või kataloogile (NGC, IC, komeedid, asteroidid &etc;). Kui &kstars; on jõude, tarvitab ta protsessorit õige vähe, kuid kujutise liigutamisel või suurendamisel-vähendamisel võtab ta kõik, mida võtta annab. </para> +<para>Minu süsteemis kasutab &kstars; vaikeseadistusega umbes 60 MB süsteemi mälu. Suurem osa sellest langeb objektide andmebaasi arvele. Mälukasutust saab tugevasti vähendada, kui piirata seadistusteaknas objektide näitamist vastavalt nende heledusele või kataloogile (NGC, IC, komeedid, asteroidid &etc;). Kui &kstars; on jõude, tarvitab ta protsessorit õige vähe, kuid kujutise liigutamisel või suurendamisel-vähendamisel võtab ta kõik, mida võtta annab. </para> </sect1> <sect1 id="compilation"> -<title ->Kompileerimine ja paigaldamine</title> +<title>Kompileerimine ja paigaldamine</title> -<para ->&kstars;i kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna lahtipakitud &kstars;i paketi baaskataloogis järgmised käsud: <screen width="40" -><prompt ->%</prompt -> <userinput ->./configure --prefix=$TDEDIR</userinput> -<prompt ->%</prompt -> <userinput ->make</userinput> -<prompt ->%</prompt -> <userinput ->make install</userinput -> +<para>&kstars;i kompileerimiseks ja paigaldamiseks anna lahtipakitud &kstars;i paketi baaskataloogis järgmised käsud: <screen width="40"><prompt>%</prompt> <userinput>./configure --prefix=$TDEDIR</userinput> +<prompt>%</prompt> <userinput>make</userinput> +<prompt>%</prompt> <userinput>make install</userinput> </screen> -</para -><para ->Palun ära unusta konfigureerimisel võtit --prefix. Kui muutuja <envar ->TDEDIR</envar -> ei ole määratud, sea see kataloogile, kuhu &kde; on paigaldatud. Tavaliselt on see kas <filename class="directory" ->/usr</filename ->, <filename class="directory" ->/opt/kde</filename -> või <filename class="directory" ->/opt/kde3</filename ->. Ühtlasi hoolitse selle eest, et võtaksid viimase sammu ette administraatorina (<systemitem class="username" ->root</systemitem ->). </para -><para ->&kstars; kasutab <command ->autoconf</command ->i ja <command ->automake</command ->'i, nii et kompileerimisel ei tohiks probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada &kstars;i meililisti <email ->[email protected]</email ->. </para> +</para><para>Palun ära unusta konfigureerimisel võtit --prefix. Kui muutuja <envar>TDEDIR</envar> ei ole määratud, sea see kataloogile, kuhu &kde; on paigaldatud. Tavaliselt on see kas <filename class="directory">/usr</filename>, <filename class="directory">/opt/kde</filename> või <filename class="directory">/opt/kde3</filename>. Ühtlasi hoolitse selle eest, et võtaksid viimase sammu ette administraatorina (<systemitem class="username">root</systemitem>). </para><para>&kstars; kasutab <command>autoconf</command>i ja <command>automake</command>'i, nii et kompileerimisel ei tohiks probleeme esineda. Kui neid siiski ette tuleb, anna sellest palun teada &kstars;i meililisti <email>[email protected]</email>. </para> </sect1> <sect1 id="configuration"> -<title ->Seadistamine</title> -<para ->Praegu puuduvad erilised seadistamisvõtmed ja -nõuded. Kui &kstars; kurdab puuduvate andmefailide üle, kopeeri administraatorina (<systemitem class="username" ->root</systemitem ->) failid kataloogist <filename class="directory" ->kstars/data/</filename -> kataloogi <filename class="directory" ->$(TDEDIR)/apps/kstars/</filename -> (kui sul pole administraatori (<systemitem class="username" ->root</systemitem ->) õigusi, kopeeri need kataloogi <filename class="directory" ->~/.trinity/share/apps/kstars/.</filename ->) </para> +<title>Seadistamine</title> +<para>Praegu puuduvad erilised seadistamisvõtmed ja -nõuded. Kui &kstars; kurdab puuduvate andmefailide üle, kopeeri administraatorina (<systemitem class="username">root</systemitem>) failid kataloogist <filename class="directory">kstars/data/</filename> kataloogi <filename class="directory">$(TDEDIR)/apps/kstars/</filename> (kui sul pole administraatori (<systemitem class="username">root</systemitem>) õigusi, kopeeri need kataloogi <filename class="directory">~/.trinity/share/apps/kstars/.</filename>) </para> </sect1> </appendix> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook index 861e4107669..57db4f98eb3 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/jmoons.docbook @@ -1,39 +1,20 @@ <sect1 id="tool-jmoons"> -<title ->Jupiteri kuude abivahend</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Jupiteri kuude abivahend</secondary> +<title>Jupiteri kuude abivahend</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Jupiteri kuude abivahend</secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Jupiteri kuude abivahend </screeninfo> +<screeninfo>Jupiteri kuude abivahend </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="jmoons.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Jupiteri kuude abivahend</phrase> + <phrase>Jupiteri kuude abivahend</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See abivahend näitab ajas Jupiteri nelja suurema kuu (Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto) asukohta Jupiteri suhtes. Aeg on näidatud püstteljel, ühikuteks päevad, kus <quote ->aeg=0,0</quote -> vastab praegusele ajahetkele. Rõhttelg näitab nurkkaugust Jupiteri asukohast kaareminutites. Erinevust mõõdetakse Jupiteri ekvaatori suhtes. Iga kuu joonistab Jupiteri ümber tiiru tehes ajas sinusoidi. Iga trajektoor on tähistatud eristamise hõlbustamiseks erineva värviga, mida aitavad selgitada akna ülaosas asuvad nimesildid. </para -><para ->Graafikut saab manipuleerida klaviatuuri abil. Ajatelge võib laiendada või kokku suruda klahvidega <keycap ->+</keycap -> ja <keycap ->-</keycap ->. Akna keskel näidatavat aega saab muuta klahvidega <keycap ->[</keycap -> ja <keycap ->]</keycap ->. </para> +<para>See abivahend näitab ajas Jupiteri nelja suurema kuu (Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto) asukohta Jupiteri suhtes. Aeg on näidatud püstteljel, ühikuteks päevad, kus <quote>aeg=0,0</quote> vastab praegusele ajahetkele. Rõhttelg näitab nurkkaugust Jupiteri asukohast kaareminutites. Erinevust mõõdetakse Jupiteri ekvaatori suhtes. Iga kuu joonistab Jupiteri ümber tiiru tehes ajas sinusoidi. Iga trajektoor on tähistatud eristamise hõlbustamiseks erineva värviga, mida aitavad selgitada akna ülaosas asuvad nimesildid. </para><para>Graafikut saab manipuleerida klaviatuuri abil. Ajatelge võib laiendada või kokku suruda klahvidega <keycap>+</keycap> ja <keycap>-</keycap>. Akna keskel näidatavat aega saab muuta klahvidega <keycap>[</keycap> ja <keycap>]</keycap>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook index c9d535ba089..2bd7a363f3e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/julianday.docbook @@ -1,78 +1,9 @@ <sect1 id="ai-julianday"> <sect1info> -<author -><firstname ->John</firstname -> <surname ->Cirillo</surname -> </author> +<author><firstname>John</firstname> <surname>Cirillo</surname> </author> </sect1info> -<title ->Juuliuse päevad</title> -<indexterm -><primary ->Juuliuse päevad</primary> +<title>Juuliuse päevad</title> +<indexterm><primary>Juuliuse päevad</primary> </indexterm> -<para ->Juuliuse päevad on viis tuvastada käesolev päev sel moel, et arvutada välja, mitu päeva on möödunud teatud kaugest, suvaliselt valitud hetkest. Saadud numbrit nimetataksegi <firstterm ->juuliuse päevaks</firstterm ->, lühendatult <abbrev ->JP</abbrev ->. Algushetk ehk <abbrev ->JP=0</abbrev -> on 1. jaanuar 4713 eKr (või õigemini 1. jaanuar 4712 eKr, sest aastat 0 pole ju olemas). Juuliuse päevade abil on väga hõlpus määrata kahe sündmuse vahelist aega lihtsalt nende erinevust juuliuse päevades välja arvutades. Standardse (gregooriuse) kalendri puhul on see palju keerulisem, sest selles on päevad rühmitatud kuudeks, mis sisaldavad erineva hulga päevi, pealegi muudavad asja keerulisemaks <link linkend="ai-leapyear" ->liigaastad</link ->. </para -><para ->Teisendamine gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks ja vastupidi jäetakse lihtsuse huvides enamasti spetsiaalse rakenduse hooleks, mida võib leida paljudelt internetilehekülgedelt (ja mõistagi tuleb sellega toime ka &kstars;i <link linkend="tool-calculator" ->astrokalkulaator</link ->!). Kui keegi siiski huvi tunneb, siis lihtne näide, kuidas teisendada gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks, on selline: </para -><para -><abbrev ->JP</abbrev -> = <abbrev ->P</abbrev -> - 32075 + 1461x( <abbrev ->A</abbrev -> + 4800 x ( <abbrev ->K</abbrev -> - 14) : 12 ) : 4 + 367x( <abbrev ->K</abbrev -> -2 - ( <abbrev ->K</abbrev -> - 14) : 12 x 12) : 12 - 3x( ( <abbrev ->A</abbrev -> +4900 + ( <abbrev ->K</abbrev -> - 14) : 12 ) : 100 ) : 4 </para -><para ->kus <abbrev ->P</abbrev -> on päev (1-31), <abbrev ->K</abbrev -> kuu (1-12) ja <abbrev ->A</abbrev -> aasta (1801-2029). Pane tähele, et see valem toimib ainult daatumite puhul, mis jäävad aastate 1801 ja 2029 vahele. Kaugemal minevikus või tulevikus paiknevate daatumite korral läheb vaja veel keerulisemaid arvutusi. </para -><para ->Juuliuse päev näeb välja selline: <abbrev ->JP</abbrev -> 2440588, mis gregooriuse kalendri kohaselt on 1. jaanuar 1970. </para -><para ->Juuliuse päeva sobib kasutada ka aja väljendamiseks, kusjuures kellaaega väljendatakse päeva murdosana, nullpunktiks 12.00 (mitte südaöö, nagu me harjunud oleme). Seega oleks kell 15.00 1. jaanuaril 1970 <abbrev ->JP</abbrev -> 2440588,125 (sest 15.00 on kolm tundi pärast keskpäeva ning 3/24 = 0,15 päeva). Pane tähele, et juuliuse päeva määratakse alati <link linkend="ai-utime" ->maailmaajas</link ->, mitte kohalikus ajas. </para -><para ->Astronoomid kasutavad teatud juuliuse päevi mitmete oluliste viitepunktide ehk <firstterm ->epohhide</firstterm -> määramiseks. Üks levinud epohhe kannab nimetust J2000, mis on juuliuse päev 1. jaanuari kohta kell 12. 00 = <abbrev ->JP</abbrev -> 2451545,0. </para -><para ->Juuliuse päevade kohta leiab ohtralt infot internetist. Alustuseks sobib hästi <ulink url="http://aa.usno.navy.mil/faq/docs/JD_Formula.html" ->USA laevastikuobservatooriumi veebilehekülg</ulink ->. Kui see ei ole parajasti kättesaadav, võib märksõna <quote ->julian day</quote -> sisestada meelepärasesse otsingumootorisse. </para> +<para>Juuliuse päevad on viis tuvastada käesolev päev sel moel, et arvutada välja, mitu päeva on möödunud teatud kaugest, suvaliselt valitud hetkest. Saadud numbrit nimetataksegi <firstterm>juuliuse päevaks</firstterm>, lühendatult <abbrev>JP</abbrev>. Algushetk ehk <abbrev>JP=0</abbrev> on 1. jaanuar 4713 eKr (või õigemini 1. jaanuar 4712 eKr, sest aastat 0 pole ju olemas). Juuliuse päevade abil on väga hõlpus määrata kahe sündmuse vahelist aega lihtsalt nende erinevust juuliuse päevades välja arvutades. Standardse (gregooriuse) kalendri puhul on see palju keerulisem, sest selles on päevad rühmitatud kuudeks, mis sisaldavad erineva hulga päevi, pealegi muudavad asja keerulisemaks <link linkend="ai-leapyear">liigaastad</link>. </para><para>Teisendamine gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks ja vastupidi jäetakse lihtsuse huvides enamasti spetsiaalse rakenduse hooleks, mida võib leida paljudelt internetilehekülgedelt (ja mõistagi tuleb sellega toime ka &kstars;i <link linkend="tool-calculator">astrokalkulaator</link>!). Kui keegi siiski huvi tunneb, siis lihtne näide, kuidas teisendada gregooriuse kalendrist juuliuse päevadeks, on selline: </para><para><abbrev>JP</abbrev> = <abbrev>P</abbrev> - 32075 + 1461x( <abbrev>A</abbrev> + 4800 x ( <abbrev>K</abbrev> - 14) : 12 ) : 4 + 367x( <abbrev>K</abbrev> -2 - ( <abbrev>K</abbrev> - 14) : 12 x 12) : 12 - 3x( ( <abbrev>A</abbrev> +4900 + ( <abbrev>K</abbrev> - 14) : 12 ) : 100 ) : 4 </para><para>kus <abbrev>P</abbrev> on päev (1-31), <abbrev>K</abbrev> kuu (1-12) ja <abbrev>A</abbrev> aasta (1801-2029). Pane tähele, et see valem toimib ainult daatumite puhul, mis jäävad aastate 1801 ja 2029 vahele. Kaugemal minevikus või tulevikus paiknevate daatumite korral läheb vaja veel keerulisemaid arvutusi. </para><para>Juuliuse päev näeb välja selline: <abbrev>JP</abbrev> 2440588, mis gregooriuse kalendri kohaselt on 1. jaanuar 1970. </para><para>Juuliuse päeva sobib kasutada ka aja väljendamiseks, kusjuures kellaaega väljendatakse päeva murdosana, nullpunktiks 12.00 (mitte südaöö, nagu me harjunud oleme). Seega oleks kell 15.00 1. jaanuaril 1970 <abbrev>JP</abbrev> 2440588,125 (sest 15.00 on kolm tundi pärast keskpäeva ning 3/24 = 0,15 päeva). Pane tähele, et juuliuse päeva määratakse alati <link linkend="ai-utime">maailmaajas</link>, mitte kohalikus ajas. </para><para>Astronoomid kasutavad teatud juuliuse päevi mitmete oluliste viitepunktide ehk <firstterm>epohhide</firstterm> määramiseks. Üks levinud epohhe kannab nimetust J2000, mis on juuliuse päev 1. jaanuari kohta kell 12. 00 = <abbrev>JP</abbrev> 2451545,0. </para><para>Juuliuse päevade kohta leiab ohtralt infot internetist. Alustuseks sobib hästi <ulink url="http://aa.usno.navy.mil/faq/docs/JD_Formula.html">USA laevastikuobservatooriumi veebilehekülg</ulink>. Kui see ei ole parajasti kättesaadav, võib märksõna <quote>julian day</quote> sisestada meelepärasesse otsingumootorisse. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook index 71be508ce7a..eb6f2d13dc9 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/leapyear.docbook @@ -1,54 +1,12 @@ <sect1 id="ai-leapyear"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Liigaastad</title> -<indexterm -><primary ->Liigaastad</primary> +<title>Liigaastad</title> +<indexterm><primary>Liigaastad</primary> </indexterm> -<para ->Maa liikumine koosneb kahest põhikomponendist. Esiteks pöörleb ta ümber oma telje, kusjuures täispöördeks kulub üks <firstterm ->päev</firstterm ->. Teiseks tiirleb ta ümber Päikese, kusjuures täistiiruks kulub üks <firstterm ->aasta</firstterm ->. </para -><para ->Tavaliselt on ühes <emphasis ->kalendri</emphasis ->aastas 365 päeva, kuid tegelikult on <emphasis ->tõelises</emphasis -> aastas (&ie; ajas, mis Maal kulub täistiiru tegemiseks ümber Päikese; see kannab ka nimetust <firstterm ->troopiline aasta</firstterm ->) 365 päeva ja veel natuke. See tähendab, et selle ajaga, mis Maal kulub ühe täistiiru tegemiseks, teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje. See ei peaks sind üllatama, sest pole ju mingit alust arvata, et Maa pöörlemis- ja tiirlemiskiirus peaksid kuidagi sünkroonis olema. Aga igal juhul muudab see kalendrikoostajate elu tükk maad keerulisemaks... </para -><para ->Mis juhtuks siis, kui me lihtsalt unustaksime tolle 0,24219 lisapööret igal aastal ja määraksime kalendris aasta pikkuseks igaveseks ajaks täpselt 365,0 päeva? Kalender tegelikult peegeldab vaid Maa liikumist ümber Päikese. Kui me seda lisapöördekest eirame, jääb kalender iga hetkega natuke maha Maa tegelikust asukohast Päikese suhtes. Ning mõne sajandi pärast algaks talv juba septembris! </para -><para ->Tegelikult on nii ka olnud, et aasta pikkuseks oligi määratud täpselt 365,0 päeva, mistõttu kalender hakkas <quote ->triivima</quote ->. Aastal 46 <abbrev ->eKr</abbrev -> kehtestas Julius Caesar <firstterm ->juuliuse kalendri</firstterm ->, mis tõi esimest korda kasutusele <firstterm ->liigaasta</firstterm ->. Caesari otsuse kohaselt pidi iga neljas aasta olema 366-päevane, nii et üks aasta kestaks keskmiselt 365,25 päeva. See lahendas põhimõtteliselt kalendritriivi probleemi. </para -><para ->Aga mitte päris täielikult, sest troopiline aasta ei ole mitte 365,25, vaid hoopis 365,24219 päeva pikk! Kalendritriivi küsimus jäi seetõttu endiselt õhku, ainult et selle ilmnemiseks kulus päris palju sajandeid. Seepärast kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. aastal <firstterm ->gregooriuse kalendri</firstterm ->, mis on põhimõtteliselt sarnane juuliuse kalendriga, kuid kasutab liigaastate puhul üht lisanippi: täissadades aastad (need, mis lõpevad numbritega <quote ->00</quote ->) on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad 400-ga. Seega ei olnud aastad 1700, 1800 ja 1900 liigaastad (mida nad juuliuse kalendri kohaselt pidanuks olema), küll aga oli seda aasta 2000. See uuendus jättis aasta pikkuseks 365,2425 päeva. See tähendab, et kalendritriiv ei ole endiselt kõrvaldatud, kuid viga on kõigest 3 päeva 10 000 aasta kohta. Gregooriuse kalender on tänapäevani enamikus maailmas standardiks. </para> +<para>Maa liikumine koosneb kahest põhikomponendist. Esiteks pöörleb ta ümber oma telje, kusjuures täispöördeks kulub üks <firstterm>päev</firstterm>. Teiseks tiirleb ta ümber Päikese, kusjuures täistiiruks kulub üks <firstterm>aasta</firstterm>. </para><para>Tavaliselt on ühes <emphasis>kalendri</emphasis>aastas 365 päeva, kuid tegelikult on <emphasis>tõelises</emphasis> aastas (&ie; ajas, mis Maal kulub täistiiru tegemiseks ümber Päikese; see kannab ka nimetust <firstterm>troopiline aasta</firstterm>) 365 päeva ja veel natuke. See tähendab, et selle ajaga, mis Maal kulub ühe täistiiru tegemiseks, teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje. See ei peaks sind üllatama, sest pole ju mingit alust arvata, et Maa pöörlemis- ja tiirlemiskiirus peaksid kuidagi sünkroonis olema. Aga igal juhul muudab see kalendrikoostajate elu tükk maad keerulisemaks... </para><para>Mis juhtuks siis, kui me lihtsalt unustaksime tolle 0,24219 lisapööret igal aastal ja määraksime kalendris aasta pikkuseks igaveseks ajaks täpselt 365,0 päeva? Kalender tegelikult peegeldab vaid Maa liikumist ümber Päikese. Kui me seda lisapöördekest eirame, jääb kalender iga hetkega natuke maha Maa tegelikust asukohast Päikese suhtes. Ning mõne sajandi pärast algaks talv juba septembris! </para><para>Tegelikult on nii ka olnud, et aasta pikkuseks oligi määratud täpselt 365,0 päeva, mistõttu kalender hakkas <quote>triivima</quote>. Aastal 46 <abbrev>eKr</abbrev> kehtestas Julius Caesar <firstterm>juuliuse kalendri</firstterm>, mis tõi esimest korda kasutusele <firstterm>liigaasta</firstterm>. Caesari otsuse kohaselt pidi iga neljas aasta olema 366-päevane, nii et üks aasta kestaks keskmiselt 365,25 päeva. See lahendas põhimõtteliselt kalendritriivi probleemi. </para><para>Aga mitte päris täielikult, sest troopiline aasta ei ole mitte 365,25, vaid hoopis 365,24219 päeva pikk! Kalendritriivi küsimus jäi seetõttu endiselt õhku, ainult et selle ilmnemiseks kulus päris palju sajandeid. Seepärast kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. aastal <firstterm>gregooriuse kalendri</firstterm>, mis on põhimõtteliselt sarnane juuliuse kalendriga, kuid kasutab liigaastate puhul üht lisanippi: täissadades aastad (need, mis lõpevad numbritega <quote>00</quote>) on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad 400-ga. Seega ei olnud aastad 1700, 1800 ja 1900 liigaastad (mida nad juuliuse kalendri kohaselt pidanuks olema), küll aga oli seda aasta 2000. See uuendus jättis aasta pikkuseks 365,2425 päeva. See tähendab, et kalendritriiv ei ole endiselt kõrvaldatud, kuid viga on kõigest 3 päeva 10 000 aasta kohta. Gregooriuse kalender on tänapäevani enamikus maailmas standardiks. </para> <note> -<para ->Midagi lõbusat: Kui paavst Gregorius omanimelise kalendri kehtestas, oli juuliuse kalendrit kasutatud enam kui 1500 aastat, mistõttu triiv ulatus juba üle nädala. Paavst sünkroniseeris kalendri päris osava võttega, <emphasis ->kaotades</emphasis -> lihtsalt 10 päeva ära, nii et 1582. aastal järgnes 4. oktoobrile kohe 15 oktoober! </para> +<para>Midagi lõbusat: Kui paavst Gregorius omanimelise kalendri kehtestas, oli juuliuse kalendrit kasutatud enam kui 1500 aastat, mistõttu triiv ulatus juba üle nädala. Paavst sünkroniseeris kalendri päris osava võttega, <emphasis>kaotades</emphasis> lihtsalt 10 päeva ära, nii et 1582. aastal järgnes 4. oktoobrile kohe 15 oktoober! </para> </note> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook index 9c5732757c5..2683d4a6d02 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/lightcurves.docbook @@ -1,218 +1,85 @@ <sect1 id="tool-aavso"> <sect1info> -<author -><firstname ->Aaron</firstname -> <surname ->Price</surname -> <affiliation -><address -> <email ->[email protected]</email> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Aaron</firstname> <surname>Price</surname> <affiliation><address> <email>[email protected]</email> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->AAVSO heleduskõverad</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->AAVSO heleduskõverate generaator</secondary> +<title>AAVSO heleduskõverad</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>AAVSO heleduskõverate generaator</secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->AAVSO heleduskõverate abivahend </screeninfo> +<screeninfo>AAVSO heleduskõverate abivahend </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="aavso.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->AAVSO heleduskõverad</phrase> + <phrase>AAVSO heleduskõverad</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> <sect2 id="aavso-intro"> -<title ->Sissejuhatus</title> -<para ->&kstars; võib näidata muutlike tähtede heleduskõveraid, kasutades selleks ära <ulink url="http://www.aavso.org" ->Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni</ulink -> (<abbrev ->AAVSO</abbrev ->) hiiglaslikku andmebaasi. AAVSO jälgib enam kui 6000 muutlikku tähte ning nende andmebaasis on peaaegu saja aasta jooksul tehtud enam kui 10 miljoni vaatluse andmed. &kstars; tõmbab uusimad andmed otse <abbrev ->AAVSO</abbrev -> andmebaasist internetis, mistõttu selle abivahendi kasutamiseks on kindlasti vajalik internetiühendus. </para> -<para ->Tööriista kasutamiseks vali vasakul muutlik täht kas <firstterm ->tähistus</firstterm ->e või nime järgi ning seejärel määra graafiku algus- ja lõpuaeg. Paremal vali andmed, mida tuleks esitada (neist lähemalt allpool). Kui oled oma valikud teinud, klõpsa nupule <guibutton ->Joonista kõver</guibutton ->. &kstars; võtab automaatselt ühendust AAVSO serveriga, mis genereerib vajaliku heleduskõvera ja saadab selle sinu arvutisse. Näidiskõver näeb välja selline: </para> +<title>Sissejuhatus</title> +<para>&kstars; võib näidata muutlike tähtede heleduskõveraid, kasutades selleks ära <ulink url="http://www.aavso.org">Ameerika Muutlike Tähtede Vaatlejate Assotsiatsiooni</ulink> (<abbrev>AAVSO</abbrev>) hiiglaslikku andmebaasi. AAVSO jälgib enam kui 6000 muutlikku tähte ning nende andmebaasis on peaaegu saja aasta jooksul tehtud enam kui 10 miljoni vaatluse andmed. &kstars; tõmbab uusimad andmed otse <abbrev>AAVSO</abbrev> andmebaasist internetis, mistõttu selle abivahendi kasutamiseks on kindlasti vajalik internetiühendus. </para> +<para>Tööriista kasutamiseks vali vasakul muutlik täht kas <firstterm>tähistus</firstterm>e või nime järgi ning seejärel määra graafiku algus- ja lõpuaeg. Paremal vali andmed, mida tuleks esitada (neist lähemalt allpool). Kui oled oma valikud teinud, klõpsa nupule <guibutton>Joonista kõver</guibutton>. &kstars; võtab automaatselt ühendust AAVSO serveriga, mis genereerib vajaliku heleduskõvera ja saadab selle sinu arvutisse. Näidiskõver näeb välja selline: </para> <screenshot> -<screeninfo ->Näidiskõver </screeninfo> +<screeninfo>Näidiskõver </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="lightcurve.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Näidiskõver</phrase> + <phrase>Näidiskõver</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Palun ära kasuta neid kõveraid <emphasis ->MITTE KUNAGI</emphasis -> uurimistöös, ametlikes ettekannetes, esitlustes, trükistes jne. Need on mõeldud ainult &kstars;i infoallikaks. Nad ei ole läbinud <abbrev ->AAVSO</abbrev -> väga ranget kvaliteedikontrolli. Me oleme lihtsalt õnnelikud, et võime pakkuda sulle võimalust hankida töötlemata toorandmeid AAVSO andmebaasist <ulink url="http://www.aavso.org/adata/onlinedata/" ->http://www.aavso.org/adata/onlinedata/</ulink ->. </para> -<para ->Konkreetsed küsimused heleduskõverate andmete kohta võib saata e-posti aadressile <email ->[email protected]</email ->. </para> +<para>Palun ära kasuta neid kõveraid <emphasis>MITTE KUNAGI</emphasis> uurimistöös, ametlikes ettekannetes, esitlustes, trükistes jne. Need on mõeldud ainult &kstars;i infoallikaks. Nad ei ole läbinud <abbrev>AAVSO</abbrev> väga ranget kvaliteedikontrolli. Me oleme lihtsalt õnnelikud, et võime pakkuda sulle võimalust hankida töötlemata toorandmeid AAVSO andmebaasist <ulink url="http://www.aavso.org/adata/onlinedata/">http://www.aavso.org/adata/onlinedata/</ulink>. </para> +<para>Konkreetsed küsimused heleduskõverate andmete kohta võib saata e-posti aadressile <email>[email protected]</email>. </para> </sect2> <sect2 id="aavso-about"> -<title ->Muutlikud tähed</title> -<para -><firstterm ->Muutlikud tähed</firstterm -> on tähed, mille heledus on muutuv. <firstterm ->Heleduskõver</firstterm -> on graafik, mis näitab muutliku tähe heledust ajateljel. Heleduskõverat vaadates näeb, kuidas muutlik täht on varem käitunud, mille põhjal võib proovida ennustada, kuidas ta võiks käituda tulevikus. Astronoomid kasutavad neid andmeid ka tähtede astrofüüsiliste protsesside modelleerimisel, mis võimaldab meil paremini mõista, kuidas tähed üldse toimivad. </para> +<title>Muutlikud tähed</title> +<para><firstterm>Muutlikud tähed</firstterm> on tähed, mille heledus on muutuv. <firstterm>Heleduskõver</firstterm> on graafik, mis näitab muutliku tähe heledust ajateljel. Heleduskõverat vaadates näeb, kuidas muutlik täht on varem käitunud, mille põhjal võib proovida ennustada, kuidas ta võiks käituda tulevikus. Astronoomid kasutavad neid andmeid ka tähtede astrofüüsiliste protsesside modelleerimisel, mis võimaldab meil paremini mõista, kuidas tähed üldse toimivad. </para> </sect2> <sect2 id="aavso-data"> -<title ->Andmed</title> - -<para ->Heleduskõverates kasutatakse järgmisi andmetüüpe: <itemizedlist -> -<listitem -><para -><firstterm ->Visuaalne vaatlus</firstterm ->: muutliku tähe vaatlus tavalise teleskoobiga. See tähendab, et vaatleja nägi tähte heledusega Y ajal ja kuupäeval X.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->Tuhmim kui</firstterm ->: vahel on täht liiga tuhm, et vaatleja seda näha võiks. Sellisel juhul annab vaatleja teada lähikonnas leiduva kõige tuhmima veel nähtava tähe. Sellist andmeühikut nii kutsutaksegi - <quote ->tuhmim kui</quote -> -, sest muutuv täht oli sel juhul tuhmim kui teatatud heledus.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->Keskmine</firstterm ->: see on kõigi teatatud andmete põhjal arvutatud keskmine. Siin määratud number ütleb arvutile, kui palju päevi keskmise arvutamisel arvesse võtta. Selle arvutuse korral tuleb arvestada ka vaatluste sagedusega. Veatulp vastab 1 sigmale ehk standardhälbele.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->CCDV</firstterm ->: vaatlused, mille korral on kasutatud <abbrev ->CCD</abbrev -> kaamerat Johnsoni <abbrev ->V</abbrev ->-filtriga. <abbrev ->CCD</abbrev -> vaatlused on tavaliselt täpsemad kui visuaalsed vaatlused (aga mitte alati).</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->CCDB</firstterm ->: <abbrev ->CCD</abbrev -> vaatlus Johnsoni <abbrev ->B</abbrev ->-filtriga.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->CCDI</firstterm ->: <abbrev ->CCD</abbrev -> vaatlus Cousins'i <abbrev ->Ic</abbrev ->filtriga.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->CCDR</firstterm ->: <abbrev ->CCD</abbrev -> vaatlus Cousins'i <abbrev ->R</abbrev ->-filtriga.</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->Kokkusobimatud andmed</firstterm ->: andmed, mida <abbrev ->AAVSO</abbrev -> liikmed on vastavalt peakorteris kehtestatud reeglitele leidnud olevat vigased. Nende kohta saab täpsemat infot e-postitsi aadressil <email ->[email protected]</email -> .</para -></listitem> - -<listitem -><para -><firstterm ->Kuupäevad</firstterm ->: heleduskõverate vaatluste andmebaasi uuendatakse iga 10 minuti järel, nii et KStarsi hangitud andmed on sisuliselt alati uusimad. Praegu ulatuvad siiski heleduskõverate loomisel kasutatavad andmed vaid 1961. aastani, kuid AAVSO on pidevalt andmebaasi suurendanud ka kaugemale minevikku minnes.</para -></listitem> +<title>Andmed</title> + +<para>Heleduskõverates kasutatakse järgmisi andmetüüpe: <itemizedlist> +<listitem><para><firstterm>Visuaalne vaatlus</firstterm>: muutliku tähe vaatlus tavalise teleskoobiga. See tähendab, et vaatleja nägi tähte heledusega Y ajal ja kuupäeval X.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>Tuhmim kui</firstterm>: vahel on täht liiga tuhm, et vaatleja seda näha võiks. Sellisel juhul annab vaatleja teada lähikonnas leiduva kõige tuhmima veel nähtava tähe. Sellist andmeühikut nii kutsutaksegi - <quote>tuhmim kui</quote> -, sest muutuv täht oli sel juhul tuhmim kui teatatud heledus.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>Keskmine</firstterm>: see on kõigi teatatud andmete põhjal arvutatud keskmine. Siin määratud number ütleb arvutile, kui palju päevi keskmise arvutamisel arvesse võtta. Selle arvutuse korral tuleb arvestada ka vaatluste sagedusega. Veatulp vastab 1 sigmale ehk standardhälbele.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>CCDV</firstterm>: vaatlused, mille korral on kasutatud <abbrev>CCD</abbrev> kaamerat Johnsoni <abbrev>V</abbrev>-filtriga. <abbrev>CCD</abbrev> vaatlused on tavaliselt täpsemad kui visuaalsed vaatlused (aga mitte alati).</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>CCDB</firstterm>: <abbrev>CCD</abbrev> vaatlus Johnsoni <abbrev>B</abbrev>-filtriga.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>CCDI</firstterm>: <abbrev>CCD</abbrev> vaatlus Cousins'i <abbrev>Ic</abbrev>filtriga.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>CCDR</firstterm>: <abbrev>CCD</abbrev> vaatlus Cousins'i <abbrev>R</abbrev>-filtriga.</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>Kokkusobimatud andmed</firstterm>: andmed, mida <abbrev>AAVSO</abbrev> liikmed on vastavalt peakorteris kehtestatud reeglitele leidnud olevat vigased. Nende kohta saab täpsemat infot e-postitsi aadressil <email>[email protected]</email> .</para></listitem> + +<listitem><para><firstterm>Kuupäevad</firstterm>: heleduskõverate vaatluste andmebaasi uuendatakse iga 10 minuti järel, nii et KStarsi hangitud andmed on sisuliselt alati uusimad. Praegu ulatuvad siiski heleduskõverate loomisel kasutatavad andmed vaid 1961. aastani, kuid AAVSO on pidevalt andmebaasi suurendanud ka kaugemale minevikku minnes.</para></listitem> </itemizedlist> </para> </sect2> <sect2 id="aavso-update"> -<title ->Muutlike tähtede kohaliku andmebaasi uuendamine</title> -<para -><abbrev ->AAVSO</abbrev -> avaldab oma vaatlusprogrammi <ulink url="http://www.aavso.org/valnam.txt" ->täieliku muutlike tähtede nimekirja</ulink ->, mida värskendatakse kaks korda kuus uute avastatud muutlike tähtedega. Et &kstars;i nimekiri oleks <abbrev ->AAVSO</abbrev -> nimekirjaga sünkroonis, klõpsa <abbrev ->AAVSO</abbrev -> dialoogis nupule <guibutton ->Uuenda nimekirja</guibutton ->. Seejärel püüab &kstars; võtta ühendust <abbrev ->AAVSO</abbrev -> andmebaasiga ja tõmmata sealt uusim nimekiri. </para> +<title>Muutlike tähtede kohaliku andmebaasi uuendamine</title> +<para><abbrev>AAVSO</abbrev> avaldab oma vaatlusprogrammi <ulink url="http://www.aavso.org/valnam.txt">täieliku muutlike tähtede nimekirja</ulink>, mida värskendatakse kaks korda kuus uute avastatud muutlike tähtedega. Et &kstars;i nimekiri oleks <abbrev>AAVSO</abbrev> nimekirjaga sünkroonis, klõpsa <abbrev>AAVSO</abbrev> dialoogis nupule <guibutton>Uuenda nimekirja</guibutton>. Seejärel püüab &kstars; võtta ühendust <abbrev>AAVSO</abbrev> andmebaasiga ja tõmmata sealt uusim nimekiri. </para> <note> -<para ->AAVSO poolt &kstars;ile pakutava spetsiaalse andmebaasivoo valmistas Aaron Price. Suur tänu sulle, Aaron! </para> +<para>AAVSO poolt &kstars;ile pakutava spetsiaalse andmebaasivoo valmistas Aaron Price. Suur tänu sulle, Aaron! </para> </note> </sect2> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook index 006e555a57d..774e8bfcc4f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/luminosity.docbook @@ -2,41 +2,23 @@ <sect1info> -<author -><firstname ->Jasem</firstname -> <surname ->Mutlaq</surname -> <affiliation -><address> -</address -></affiliation> +<author><firstname>Jasem</firstname> <surname>Mutlaq</surname> <affiliation><address> +</address></affiliation> </author> </sect1info> -<title ->Helendus</title> -<indexterm -><primary ->Helendus</primary> -<seealso ->Valgsus</seealso> +<title>Helendus</title> +<indexterm><primary>Helendus</primary> +<seealso>Valgsus</seealso> </indexterm> -<para -><firstterm ->Helendus</firstterm -> on energiakogus, mida täht sekundis kiirgab. </para> +<para><firstterm>Helendus</firstterm> on energiakogus, mida täht sekundis kiirgab. </para> -<para ->Kõik tähed kiirgavad elektromagnetkiirgust laial spektrialal alates madala energiaga raadiolainetest kuni kõrgenergiaga gammakiirteni. Täht, mis kiirgab peamiselt ultraviolettkiirgust, paiskab tähesuuruse mõttes märksa enam energiat välja kui täht, mille kiirgus jääb infrapuna piirkonda. Seetõttu mõõdab helendus energiakogust, mida täht kiirgab kõigil lainepikkustel. Lainepikkuse ja energia seose määras kindlaks juba Einstein valemiga E = h x v, kus v on sagedus, h Plancki konstant ja E footonite energia džaulides. See tähendab, et lühem lainepikkus (ja vastavalt kõrgem sagedus) vastab suuremale energiale. </para> +<para>Kõik tähed kiirgavad elektromagnetkiirgust laial spektrialal alates madala energiaga raadiolainetest kuni kõrgenergiaga gammakiirteni. Täht, mis kiirgab peamiselt ultraviolettkiirgust, paiskab tähesuuruse mõttes märksa enam energiat välja kui täht, mille kiirgus jääb infrapuna piirkonda. Seetõttu mõõdab helendus energiakogust, mida täht kiirgab kõigil lainepikkustel. Lainepikkuse ja energia seose määras kindlaks juba Einstein valemiga E = h x v, kus v on sagedus, h Plancki konstant ja E footonite energia džaulides. See tähendab, et lühem lainepikkus (ja vastavalt kõrgem sagedus) vastab suuremale energiale. </para> -<para ->Näiteks lainepikkus lambda = 10 meetrit asub spektri raadiolainete piirkonnas ning selle sagedus on f = c : lambda = 3 x 10^8 m/s : 10 = 30 MHz, kus c on valguse kiirus. Selle footoni energia on E = h x v = 6,625 x 10^-34 J s x 30 MHz = 1,988 x 10^-26 džauli. Teisalt on aga nähtav valgus palju lühema lainepikkuse ja suurema sagedusega. Footonil, mille lainepikkus on lambda = 5 x 10^-9 (rohekas footon), on energia E = 3,975 x 10^-17 džauli, mis on miljardeid korda enam kui raadiofootoni energia. Samal põhjusel on punase valguse footonil (lainepikkus lambda = 700 nm) märksa väiksem energia kui violetse valguse footonil (lainepikkus lambda = 400 nm). </para> +<para>Näiteks lainepikkus lambda = 10 meetrit asub spektri raadiolainete piirkonnas ning selle sagedus on f = c : lambda = 3 x 10^8 m/s : 10 = 30 MHz, kus c on valguse kiirus. Selle footoni energia on E = h x v = 6,625 x 10^-34 J s x 30 MHz = 1,988 x 10^-26 džauli. Teisalt on aga nähtav valgus palju lühema lainepikkuse ja suurema sagedusega. Footonil, mille lainepikkus on lambda = 5 x 10^-9 (rohekas footon), on energia E = 3,975 x 10^-17 džauli, mis on miljardeid korda enam kui raadiofootoni energia. Samal põhjusel on punase valguse footonil (lainepikkus lambda = 700 nm) märksa väiksem energia kui violetse valguse footonil (lainepikkus lambda = 400 nm). </para> -<para ->Helendus sõltub nii temperatuurist kui pindalast: põlev puuront kiirgab ju rohkem energiat kui tuletikk, kuigi temperatuur võib olla ühesugune. Samuti kiirgab 2000 kraadini kuumutatud raudvarb enam energiat kui 200 kraadini kuumutatud ora. </para> +<para>Helendus sõltub nii temperatuurist kui pindalast: põlev puuront kiirgab ju rohkem energiat kui tuletikk, kuigi temperatuur võib olla ühesugune. Samuti kiirgab 2000 kraadini kuumutatud raudvarb enam energiat kui 200 kraadini kuumutatud ora. </para> -<para ->Helendus on astronoomias ja astrofüüsikas väga fundamentaalne suurus. Suurem osa sellest, mida me taevakehade kohta teame, on just neilt pärit valguse analüüsimise tulemus, sest tähtede sees toimuva registreerib ja vahendab meile nimelt valgus. Helendust mõõdetakse energiaühikuga sekundi kohta. Astronoomid eelistavad helenduse hindamisel kasutada pigem erge kui vatte. </para> +<para>Helendus on astronoomias ja astrofüüsikas väga fundamentaalne suurus. Suurem osa sellest, mida me taevakehade kohta teame, on just neilt pärit valguse analüüsimise tulemus, sest tähtede sees toimuva registreerib ja vahendab meile nimelt valgus. Helendust mõõdetakse energiaühikuga sekundi kohta. Astronoomid eelistavad helenduse hindamisel kasutada pigem erge kui vatte. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook index 5548ebfdcb4..50948fbba53 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/magnitude.docbook @@ -1,60 +1,12 @@ <sect1 id="ai-magnitude"> <sect1info> -<author -><firstname ->Girish</firstname -> <surname ->V</surname -> </author> +<author><firstname>Girish</firstname> <surname>V</surname> </author> </sect1info> -<title ->Tähesuuruse skaala</title> -<indexterm -><primary ->Tähesuuruse skaala</primary> -<seealso ->Valgsus</seealso -> <seealso ->Tähtede värv ja temperatuur</seealso -> </indexterm> -<para ->2500 aasta eest jagas Vana-Kreeka astronoom Hipparchos nähtavad tähed heleduse järgi kuude klassi. Ta nimetas kõige heledamad <quote ->esimese tähesuurusega</quote -> tähtedeks ning need, mida veel vaevalt võis palja silmaga eristada, olid <quote ->kuuenda tähesuurusega</quote ->. Üllataval kombel on ka kaks ja pool tuhat aastat hiljem Hipparchose skaala astronoomide seas ulatuslikult kasutusel, kuigi seda on mõistagi tugevasti uuendatud ja täpsustatud.</para> -<note -><para ->Tähesuuruse skaala liigub oletatule vastupidiselt: heledamate tähtede tähesuurus on <emphasis ->väiksem</emphasis -> kui nõrgematel. </para> +<title>Tähesuuruse skaala</title> +<indexterm><primary>Tähesuuruse skaala</primary> +<seealso>Valgsus</seealso> <seealso>Tähtede värv ja temperatuur</seealso> </indexterm> +<para>2500 aasta eest jagas Vana-Kreeka astronoom Hipparchos nähtavad tähed heleduse järgi kuude klassi. Ta nimetas kõige heledamad <quote>esimese tähesuurusega</quote> tähtedeks ning need, mida veel vaevalt võis palja silmaga eristada, olid <quote>kuuenda tähesuurusega</quote>. Üllataval kombel on ka kaks ja pool tuhat aastat hiljem Hipparchose skaala astronoomide seas ulatuslikult kasutusel, kuigi seda on mõistagi tugevasti uuendatud ja täpsustatud.</para> +<note><para>Tähesuuruse skaala liigub oletatule vastupidiselt: heledamate tähtede tähesuurus on <emphasis>väiksem</emphasis> kui nõrgematel. </para> </note> -<para ->Tänapäevane tähesuuruse skaala kujutab endast tähtedelt meieni jõudva valguse voo ehk <firstterm ->valgsus</firstterm ->e kvantitatiivse mõõtmise tulemust, mille puhul kasutatakse logaritmilist skaleerimist: </para -><para ->m = m_0 - 2,5 log (F / F_0) </para -><para ->Kui sa matemaatikat just väga hästi ei mõista, siis tähendab see, et mingi tähe tähesuurus (m) erineb standardtähesuurusest (m_0), kui viimasest lahutada 2,5-ga korrutatud valgustatuse logaritm. Tegur 2,5 x log tähendab, et kui valgsus on näiteks sada, on tähesuuruse erinevus 5. Seega on 6. tähesuuruse täht 100 korda tuhmim kui 1. tähesuuruse täht. Põhjus, miks Hipparchose ääretult lihtne klassifikatsioon väljendub suhteliselt keerulise matemaatika kujul, peitub selles, et inimsilm reageerib valgusele logaritmiliselt. </para -><para ->Praegu kasutatakse mitut tähesuuruse skaalat, millel igaühel on oma funktsioon. Kõige levinum on näiva tähesuuruse skaala, mis mõõdabki just seda, kui heledana tähed (ja muud taevakehad) inimsilmale paistavad. Selle skaala kohaselt on tähe Veega tähesuurus 0,0 ning ülejäänud taevakehade tähesuurus arvutatakse välja ülaltoodud valemit kasutades, mõõtes iga valgusvoogu Veega omaga. </para -><para ->Kuid tähti on raske võrrelda pelgalt näivat heledust kasutades. Võib näiteks ette kujutada kaht tähte, mille näiv tähesuurus on ühesugune ja mis seega paistavad olevat ühevõrra heledad. See aga ei ütle midagi selle kohta, kas ka nende <emphasis ->loomupärane</emphasis -> heledus on ühesugune, sest üks täht võib ju tegelikult olla heledam, aga asuda palju kaugemal. Kui me teame tähe kaugust (vaata artiklit <link linkend="ai-parallax" ->Parallaks</link ->), võime ka seda arvesse võtta ning määrata <firstterm ->absoluutse tähesuuruse</firstterm ->, mis peegeldab taevakehade tõelist heledust. Absoluutset tähesuurust defineeritakse näiva tähesuurusena, mis tähel oleks, kui seda jälgida 10 parseki kauguselt (1 parsek on 3,26 valgusaastat ehk 3,1 x 10^18 cm). Absoluutset tähesuurust (M) võib määrata näiva tähesuuruse (m) ja parsekites antud kauguse (d) põhjal, kui kasutada valemit (milles M=m, kui d=10): </para -><para ->M = m + 5 - 5 x log(d) (arvesta, et M=m, kui d=10) </para -><para ->Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30. tähesuuruse taevakehi, mis on <emphasis ->triljon</emphasis -> korda tuhmimad kui Veega! </para -><para ->Lõppmärkus: tähesuurust mõõdetakse tavaliselt läbi mingi värvifiltri, mida siis märgitakse vastava allindeksiga (&st; m_V on tähesuurus läbi <quote ->visuaalse</quote -> filtri, mis on roheline; m_B on tähesuurus läbi sinise (inglise keeles "blue") filtri; m_pg fotograafiline tähesuurus &jne;). </para> +<para>Tänapäevane tähesuuruse skaala kujutab endast tähtedelt meieni jõudva valguse voo ehk <firstterm>valgsus</firstterm>e kvantitatiivse mõõtmise tulemust, mille puhul kasutatakse logaritmilist skaleerimist: </para><para>m = m_0 - 2,5 log (F / F_0) </para><para>Kui sa matemaatikat just väga hästi ei mõista, siis tähendab see, et mingi tähe tähesuurus (m) erineb standardtähesuurusest (m_0), kui viimasest lahutada 2,5-ga korrutatud valgustatuse logaritm. Tegur 2,5 x log tähendab, et kui valgsus on näiteks sada, on tähesuuruse erinevus 5. Seega on 6. tähesuuruse täht 100 korda tuhmim kui 1. tähesuuruse täht. Põhjus, miks Hipparchose ääretult lihtne klassifikatsioon väljendub suhteliselt keerulise matemaatika kujul, peitub selles, et inimsilm reageerib valgusele logaritmiliselt. </para><para>Praegu kasutatakse mitut tähesuuruse skaalat, millel igaühel on oma funktsioon. Kõige levinum on näiva tähesuuruse skaala, mis mõõdabki just seda, kui heledana tähed (ja muud taevakehad) inimsilmale paistavad. Selle skaala kohaselt on tähe Veega tähesuurus 0,0 ning ülejäänud taevakehade tähesuurus arvutatakse välja ülaltoodud valemit kasutades, mõõtes iga valgusvoogu Veega omaga. </para><para>Kuid tähti on raske võrrelda pelgalt näivat heledust kasutades. Võib näiteks ette kujutada kaht tähte, mille näiv tähesuurus on ühesugune ja mis seega paistavad olevat ühevõrra heledad. See aga ei ütle midagi selle kohta, kas ka nende <emphasis>loomupärane</emphasis> heledus on ühesugune, sest üks täht võib ju tegelikult olla heledam, aga asuda palju kaugemal. Kui me teame tähe kaugust (vaata artiklit <link linkend="ai-parallax">Parallaks</link>), võime ka seda arvesse võtta ning määrata <firstterm>absoluutse tähesuuruse</firstterm>, mis peegeldab taevakehade tõelist heledust. Absoluutset tähesuurust defineeritakse näiva tähesuurusena, mis tähel oleks, kui seda jälgida 10 parseki kauguselt (1 parsek on 3,26 valgusaastat ehk 3,1 x 10^18 cm). Absoluutset tähesuurust (M) võib määrata näiva tähesuuruse (m) ja parsekites antud kauguse (d) põhjal, kui kasutada valemit (milles M=m, kui d=10): </para><para>M = m + 5 - 5 x log(d) (arvesta, et M=m, kui d=10) </para><para>Tänapäevane tähesuuruse skaala ei tugine enam inimsilma kogemusele, vaid fotoaparaadile ja astrofotomeetriale. Teleskoobi abil võime näha märksa tuhmimaid taevakehasid, kui seda suutis Hipparchos oma teraste silmadega, nii et tähesuuruse skaalat saab hõlpsasti laiendada kaugemale kui 6. tähesuurus. Hubble'i kosmoseteleskoop võib näha isegi 30. tähesuuruse taevakehi, mis on <emphasis>triljon</emphasis> korda tuhmimad kui Veega! </para><para>Lõppmärkus: tähesuurust mõõdetakse tavaliselt läbi mingi värvifiltri, mida siis märgitakse vastava allindeksiga (&st; m_V on tähesuurus läbi <quote>visuaalse</quote> filtri, mis on roheline; m_B on tähesuurus läbi sinise (inglise keeles "blue") filtri; m_pg fotograafiline tähesuurus &jne;). </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook index cf2fa59cba5..1a4639df38d 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-celestrongps.1.docbook @@ -5,126 +5,55 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->celestrongps</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>celestrongps</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->celestrongps</command -></refname> -<refpurpose ->Celestrong GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>celestrongps</command></refname> +<refpurpose>Celestrong GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->celestrongps</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>celestrongps</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->celestrongps</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>celestrongps</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->celestrongps</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>celestrongps</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook index a34aafe0208..5257fba14ab 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-fliccd.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->fliccd</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>fliccd</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->fliccd</command -></refname> -<refpurpose ->Finger Lakes Instruments'i CCD draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>fliccd</command></refname> +<refpurpose>Finger Lakes Instruments'i CCD draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->fliccd</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>fliccd</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->fliccd</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>fliccd</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->fliccd</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>fliccd</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook index aaa104f863c..4396bc4e30c 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-indiserver.1.docbook @@ -5,213 +5,74 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->indiserver</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>indiserver</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->indiserver</command -></refname> -<refpurpose ->INDI server teleskoopide juhtimiseks KStarsis</refpurpose> +<refname><command>indiserver</command></refname> +<refpurpose>INDI server teleskoopide juhtimiseks KStarsis</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->indiserver</command -> <group choice="opt" -><option ->-p <replaceable ->port</replaceable -></option -></group -> <group choice="opt" -><option ->-r <replaceable ->katseid</replaceable -></option -></group -> <group -><option ->-vv</option -></group -> <group choice="req" rep="repeat" -><option -><replaceable ->draiver</replaceable -></option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>indiserver</command> <group choice="opt"><option>-p <replaceable>port</replaceable></option></group> <group choice="opt"><option>-r <replaceable>katseid</replaceable></option></group> <group><option>-vv</option></group> <group choice="req" rep="repeat"><option><replaceable>draiver</replaceable></option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->indiserver</command -> on server, mis asub &kstars;i kasutajaliidese ja süvataseme riistvaradraiverite vahel.</para> -<para -><acronym ->INDI</acronym -> server on võrguserver, mis tähendab, et astronoomiainstrumentide juhtimiseks võivad sellega ühenduse luua nii kohalikud kui ka võrgukliendid. <acronym ->INDI</acronym -> server peab töötama masinas, mille külge astronoomiainstrumendid on füüsiliselt ühendatud.</para> -<note -><para ->Tavaliselt ei ole vajadust käivitada <acronym ->INDI</acronym -> server otseselt. &kstars;i seadmehalduris saab seadistada astronoomiainstrumente ning käivitada või peatada <acronym ->INDI</acronym -> serveri &kstars;i vahenditega.</para -></note> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>indiserver</command> on server, mis asub &kstars;i kasutajaliidese ja süvataseme riistvaradraiverite vahel.</para> +<para><acronym>INDI</acronym> server on võrguserver, mis tähendab, et astronoomiainstrumentide juhtimiseks võivad sellega ühenduse luua nii kohalikud kui ka võrgukliendid. <acronym>INDI</acronym> server peab töötama masinas, mille külge astronoomiainstrumendid on füüsiliselt ühendatud.</para> +<note><para>Tavaliselt ei ole vajadust käivitada <acronym>INDI</acronym> server otseselt. &kstars;i seadmehalduris saab seadistada astronoomiainstrumente ning käivitada või peatada <acronym>INDI</acronym> serveri &kstars;i vahenditega.</para></note> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> <varlistentry> -<term -><option ->-p <replaceable ->port</replaceable -></option -></term> -<listitem -><para ->Alternatiivne IP-port. Vaikimisi 7624.</para> +<term><option>-p <replaceable>port</replaceable></option></term> +<listitem><para>Alternatiivne IP-port. Vaikimisi 7624.</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><option ->-r <replaceable ->katseid</replaceable -></option -></term> -<listitem -><para ->Maksimaalne taaskäivitamise katsete arv probleemide korral. Vaikimisi 2.</para> +<term><option>-r <replaceable>katseid</replaceable></option></term> +<listitem><para>Maksimaalne taaskäivitamise katsete arv probleemide korral. Vaikimisi 2.</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><option ->-vv</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr).</para> +<term><option>-vv</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr).</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><option -><replaceable ->draiver</replaceable -></option -></term> -<listitem -><para ->Käivitatavate <acronym ->INDI</acronym -> draiverite nimed.</para> -<para ->Praegu saab kasutada järgmisi draivereid:</para> +<term><option><replaceable>draiver</replaceable></option></term> +<listitem><para>Käivitatavate <acronym>INDI</acronym> draiverite nimed.</para> +<para>Praegu saab kasutada järgmisi draivereid:</para> <itemizedlist> -<listitem -><para -><parameter ->celestrongps</parameter -> (Celestron GPS)</para -></listitem> -<listitem -><para -><parameter ->fliccd</parameter -> (Finger Lakes Instruments CCD)</para -></listitem> -<listitem -><para -><parameter ->lx200_16</parameter -> (LX200 16")</para> +<listitem><para><parameter>celestrongps</parameter> (Celestron GPS)</para></listitem> +<listitem><para><parameter>fliccd</parameter> (Finger Lakes Instruments CCD)</para></listitem> +<listitem><para><parameter>lx200_16</parameter> (LX200 16")</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->lx200autostar</parameter -> (LX200 Autostar)</para> +<listitem><para><parameter>lx200autostar</parameter> (LX200 Autostar)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->lx200classic</parameter -> (LX200 Classic)</para> +<listitem><para><parameter>lx200classic</parameter> (LX200 Classic)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->lx200generic</parameter -> (LX200 üldine)</para> +<listitem><para><parameter>lx200generic</parameter> (LX200 üldine)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->lx200gps</parameter -> (LX200 GPS)</para> +<listitem><para><parameter>lx200gps</parameter> (LX200 GPS)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->temma</parameter -> (Temma Takahashi)</para> +<listitem><para><parameter>temma</parameter> (Temma Takahashi)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->v4ldriver</parameter -> (Video4Linuxi üldine)</para> +<listitem><para><parameter>v4ldriver</parameter> (Video4Linuxi üldine)</para> </listitem> -<listitem -><para -><parameter ->v4lphilips</parameter -> (Philipsi veebikaamera)</para> +<listitem><para><parameter>v4lphilips</parameter> (Philipsi veebikaamera)</para> </listitem> </itemizedlist> </listitem> @@ -221,57 +82,21 @@ </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> +<title>Vaata ka</title> -<para ->celestrongps(1), fliccd(1), lx200_16(1), lx200autostar(1), lx200classic(1), lx200generic(1), lx200gps(1), kstars(1), temma(1), v4ldriver(1), v4lphilips(1)</para> +<para>celestrongps(1), fliccd(1), lx200_16(1), lx200autostar(1), lx200classic(1), lx200generic(1), lx200gps(1), kstars(1), temma(1), v4ldriver(1), v4lphilips(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub &kstars;i käsiraamat, mille avab <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub &kstars;i käsiraamat, mille avab <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Näited</title> -<para -><acronym ->INDI</acronym -> serveri käivitamiseks LX200 GPS draiveriga pordi 8000 ühenduste jälgimiseks anna käsk:</para> -<screen -><userinput -><command ->indiserver</command -> <option ->-p</option -> <parameter ->8000</parameter -> <parameter ->lx200gps</parameter -></userinput -></screen> +<title>Näited</title> +<para><acronym>INDI</acronym> serveri käivitamiseks LX200 GPS draiveriga pordi 8000 ühenduste jälgimiseks anna käsk:</para> +<screen><userinput><command>indiserver</command> <option>-p</option> <parameter>8000</parameter> <parameter>lx200gps</parameter></userinput></screen> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> +<title>Autorid</title> <!--FIXME: Who wrote the indiserver? --> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook index 65a08b6f6b5..5c0bf2aaff5 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200_16.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->lx200_16</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>lx200_16</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->lx200_16</command -></refname> -<refpurpose ->LX200 16" draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>lx200_16</command></refname> +<refpurpose>LX200 16" draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->lx200_16</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>lx200_16</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->lx200_16</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>lx200_16</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->lx200_16</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>lx200_16</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook index f976236cf60..ee4aa87c65e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200autostar.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->lx200autostar</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>lx200autostar</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->lx200autostar</command -></refname> -<refpurpose ->LX200 Autostari draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>lx200autostar</command></refname> +<refpurpose>LX200 Autostari draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->lx200autostar</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>lx200autostar</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->lx200autostar</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>lx200autostar</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->lx200autostar</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>lx200autostar</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook index f9ed6f50669..7764ca278e2 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200classic.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->lx200classic</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>lx200classic</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->lx200classic</command -></refname> -<refpurpose ->LX200 Classic draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>lx200classic</command></refname> +<refpurpose>LX200 Classic draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->lx200classic</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>lx200classic</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->lx200classic</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>lx200classic</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->lx200classic</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>lx200classic</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook index 35833b3da26..b0d4f8b3b2f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-lx200generic.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->lx200gps</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>lx200gps</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->lx200gps</command -></refname> -<refpurpose ->LX200 GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>lx200gps</command></refname> +<refpurpose>LX200 GPS draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->lx200gps</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>lx200gps</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->lx200gps</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>lx200gps</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->lx200gps</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>lx200gps</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook index 2fbf55d6db3..b0b62aad3e0 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-temma.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->temma</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>temma</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->temma</command -></refname> -<refpurpose ->Temma Takahashi draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>temma</command></refname> +<refpurpose>Temma Takahashi draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->temma</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>temma</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->temma</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>temma</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->temma</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>temma</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook index 8a77e1a013b..1cf410ba363 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4ldriver.1.docbook @@ -5,136 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->v4ldriver</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>v4ldriver</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->v4ldriver</command -></refname> -<refpurpose ->Video4Linux üldine draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>v4ldriver</command></refname> +<refpurpose>Video4Linux üldine draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->v4ldriver</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>v4ldriver</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->v4ldriver</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>v4ldriver</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->v4ldriver</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> +<title>Autorid</title> +<para><command>v4ldriver</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> </refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook index e7a52ea1b59..7a49d4df99f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/man-v4lphilips.1.docbook @@ -5,137 +5,56 @@ <refentry lang="&language;"> <refentryinfo> -<title ->KDE kasutaja käsiraamat</title> -<author -><personname -> <firstname ->Ben</firstname -> <surname ->Burton</surname -> </personname -> <email ->[email protected]</email -></author> -<date ->25. mai 2005</date -> <productname ->KDE töökeskkond</productname -> </refentryinfo> +<title>KDE kasutaja käsiraamat</title> +<author><personname> <firstname>Ben</firstname> <surname>Burton</surname> </personname> <email>[email protected]</email></author> +<date>25. mai 2005</date> <productname>KDE töökeskkond</productname> </refentryinfo> <refmeta> -<refentrytitle -><command ->v4lphilips</command -></refentrytitle> -<manvolnum ->1</manvolnum> +<refentrytitle><command>v4lphilips</command></refentrytitle> +<manvolnum>1</manvolnum> </refmeta> <refnamediv> -<refname -><command ->v4lphilips</command -></refname> -<refpurpose ->Video4Linuxi Philipsi veebikaamera draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> +<refname><command>v4lphilips</command></refname> +<refpurpose>Video4Linuxi Philipsi veebikaamera draiver INDI teleskoobijuhtimiseks</refpurpose> </refnamediv> <refsynopsisdiv> -<cmdsynopsis -><command ->v4lphilips</command -> <group -><option ->-v</option -></group -> </cmdsynopsis> +<cmdsynopsis><command>v4lphilips</command> <group><option>-v</option></group> </cmdsynopsis> </refsynopsisdiv> <refsect1> -<title ->Kirjeldus</title> -<para ->&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym ->INDI</acronym -> protokolli kasutades. <command ->v4lphilips</command -> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> -<para ->Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu ->.</para> -<para ->&kstars; käivitab <acronym ->INDI</acronym -> serveri seesmiselt, <acronym ->INDI</acronym -> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> -<para ->Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> -<para ->&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> +<title>Kirjeldus</title> +<para>&kstars; võimaldab seadistada ja juhtida astronoomiainstrumente, näiteks teleskoope ja fokuseerijaid, <acronym>INDI</acronym> protokolli kasutades. <command>v4lphilips</command> on seadmedraiver, mis toetab teatud konkreetset tüüpi välist riistvara.</para> +<para>Draiver ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks. Astronoomiainstrumente tuleb seadistada ja juhtida &kstars;i vahendusel. Enamiku toiminguid leiab &kstars;i menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu>.</para> +<para>&kstars; käivitab <acronym>INDI</acronym> serveri seesmiselt, <acronym>INDI</acronym> server aga omakorda käivitab seadmedraiveri.</para> +<para>Põhjalikumat infot pakub allpool kirjeldatud &kstars;i käsiraamat.</para> +<para>&kstars; on &kde; graafiline töölauaplanetaarium ja kuulub &kde; õppeprogrammide mooduli koosseisu.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Võtmed</title> +<title>Võtmed</title> <variablelist> -<varlistentry -><term -><option ->-v</option -></term> -<listitem -><para ->Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para -></listitem> +<varlistentry><term><option>-v</option></term> +<listitem><para>Üksikasjalik väljund kirjutatakse standardveaväljundisse (stderr)</para></listitem> </varlistentry> </variablelist> </refsect1> <refsect1> -<title ->Vaata ka</title> -<para ->indiserver(1), kstars(1)</para> +<title>Vaata ka</title> +<para>indiserver(1), kstars(1)</para> -<para ->Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars" ->help:/kstars</ulink -> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput -><command ->khelpcenter</command -> <parameter ->help:/kstars</parameter -></userinput ->).</para> +<para>Põhjalikumat kasutaja dokumentatsiooni pakub <ulink url="help:/kstars">help:/kstars</ulink> (kirjuta see &URL; &konqueror;i või käivita käsuga <userinput><command>khelpcenter</command> <parameter>help:/kstars</parameter></userinput>).</para> -<para ->Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/" ->&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink ->.</para> +<para>Täiendavat infot leiab ka <ulink url="http://edu.kde.org/kstars/">&kde; Edu-projekti koduleheküljelt</ulink>.</para> </refsect1> <refsect1> -<title ->Autorid</title> -<para -><command ->v4lphilips</command -> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> -<para ->Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname -><firstname ->Ben</firstname -><surname ->Burton</surname -></personname -> <email ->[email protected]</email ->.</para> -</refsect1 -> +<title>Autorid</title> +<para><command>v4lphilips</command> autor on &Jasem.Mutlaq;.</para> +<para>Käesoleva manuaalilehekülje eeskuju kirjutas Debiani jaoks <personname><firstname>Ben</firstname><surname>Burton</surname></personname> <email>[email protected]</email>.</para> +</refsect1> </refentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook index fb2a0bdd8ec..6e82bf84c81 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/meridian.docbook @@ -1,41 +1,10 @@ <sect1 id="ai-meridian"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Kohalik meridiaan</title> -<indexterm -><primary ->Kohalik meridiaan</primary> -<seealso ->Tunninurk</seealso -> <seealso ->Taevasfäär</seealso -> </indexterm> -<para ->Meridiaan on kujuteldav <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link -> <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääril</link ->, mis asub risti kohaliku <link linkend="ai-horizon" ->horisondiga</link ->. See kulgeb horisondi põhjapunktist üle <link linkend="ai-cpoles" ->taevapooluse</link -> ja <link linkend="ai-zenith" ->seniidi</link -> horisondi lõunapunktini. </para -><para ->Kuna meridiaan on seotud kohaliku horisondiga, paistavad tähed vastavalt Maa pöörlemisele triivivat üle kohaliku meridiaani. Taevakeha <link linkend="equatorial" ->otsetõusu</link -> ja <link linkend="ai-sidereal" ->kohalikku täheaega</link -> kasutades saab määrata, millal taevakeha läbib sinu kohaliku meridiaani (vaata <link linkend="ai-hourangle" ->tunninurk</link ->). </para> +<title>Kohalik meridiaan</title> +<indexterm><primary>Kohalik meridiaan</primary> +<seealso>Tunninurk</seealso> <seealso>Taevasfäär</seealso> </indexterm> +<para>Meridiaan on kujuteldav <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>, mis asub risti kohaliku <link linkend="ai-horizon">horisondiga</link>. See kulgeb horisondi põhjapunktist üle <link linkend="ai-cpoles">taevapooluse</link> ja <link linkend="ai-zenith">seniidi</link> horisondi lõunapunktini. </para><para>Kuna meridiaan on seotud kohaliku horisondiga, paistavad tähed vastavalt Maa pöörlemisele triivivat üle kohaliku meridiaani. Taevakeha <link linkend="equatorial">otsetõusu</link> ja <link linkend="ai-sidereal">kohalikku täheaega</link> kasutades saab määrata, millal taevakeha läbib sinu kohaliku meridiaani (vaata <link linkend="ai-hourangle">tunninurk</link>). </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook index 48a2da27a74..fc57be7c4ed 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/observinglist.docbook @@ -1,85 +1,55 @@ <sect1 id="tool-observinglist"> -<title ->Vaatlusnimekiri</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Vaatlusnimekiri</secondary> +<title>Vaatlusnimekiri</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Vaatlusnimekiri</secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Vaatlusnimekiri </screeninfo> +<screeninfo>Vaatlusnimekiri </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="observinglist.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Vaatlusnimekiri</phrase> + <phrase>Vaatlusnimekiri</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Vaatlusnimekirja mõte on pakkuda mugavat võimalust võtta enda valitud objektidega ette teatud levinud toiminguid. Objekte saab nimekirja lisada <link linkend="popup-menu" ->kontekstimenüü</link -> käsuga <quote ->Lisa nimekirja</quote -> või ka lihtsalt klahvile <keycap ->O</keycap -> vajutades, kui soovid lisada parajasti valitud objekti. </para> -<para ->Nimekirjas olevaid objekte saab sorteerida mis tahes andmeveeru järgi (nimi, otsetõus, kääne, tähesuurus, tüüp). Objektiga mingi toimingu ettevõtmiseks vali see nimekirjas ja klõpsa seejärel akna ülaosas asuvatele toimingunuppudele. Mõningaid toiminguid saab sooritada ka siis, kui valitud on mitu objekti, mõningaid aga ainult ühe objektiga. Võimalikud toimingud on järgmised: <variablelist> +<para>Vaatlusnimekirja mõte on pakkuda mugavat võimalust võtta enda valitud objektidega ette teatud levinud toiminguid. Objekte saab nimekirja lisada <link linkend="popup-menu">kontekstimenüü</link> käsuga <quote>Lisa nimekirja</quote> või ka lihtsalt klahvile <keycap>O</keycap> vajutades, kui soovid lisada parajasti valitud objekti. </para> +<para>Nimekirjas olevaid objekte saab sorteerida mis tahes andmeveeru järgi (nimi, otsetõus, kääne, tähesuurus, tüüp). Objektiga mingi toimingu ettevõtmiseks vali see nimekirjas ja klõpsa seejärel akna ülaosas asuvatele toimingunuppudele. Mõningaid toiminguid saab sooritada ka siis, kui valitud on mitu objekti, mõningaid aga ainult ühe objektiga. Võimalikud toimingud on järgmised: <variablelist> <varlistentry> -<term ->Fokuseeri</term> +<term>Fokuseeri</term> <listitem> -<para ->Tsentreerib vaate valitud objektile ja asub seda jälgima. </para> +<para>Tsentreerib vaate valitud objektile ja asub seda jälgima. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Vaatle</term> +<term>Vaatle</term> <listitem> -<para ->Suunab sinu <link linkend="indi" ->teleskoobi</link -> valitud objektile. </para> +<para>Suunab sinu <link linkend="indi">teleskoobi</link> valitud objektile. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Kõrgus/aeg</term> +<term>Kõrgus/aeg</term> <listitem> -<para ->Ava abivahendi <link linkend="tool-altvstime" ->Kõrgus/Aeg</link ->, kus on juba laaditud valitud objekt(id). </para> +<para>Ava abivahendi <link linkend="tool-altvstime">Kõrgus/Aeg</link>, kus on juba laaditud valitud objekt(id). </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Üksikasjad</term> +<term>Üksikasjad</term> <listitem> -<para ->Avab valitud objekti <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info akna</link ->. </para> +<para>Avab valitud objekti <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info akna</link>. </para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term ->Eemalda</term> +<term>Eemalda</term> <listitem> -<para ->Eemaldab valitud objekti(d) vaatlusnimekirjast. </para> +<para>Eemaldab valitud objekti(d) vaatlusnimekirjast. </para> </listitem> </varlistentry> @@ -87,7 +57,6 @@ </para> <note> -<para ->Vaatlusnimekiri on päris uus abivahend ja seda veel arendatakse. Me kavatseme lisada sellele mitmeid võimalusi, näiteks objektide lisamine nimekirja taevapiirkonda valides ja võimalus salvestada vaatlusnimekirju kõvakettale. </para> +<para>Vaatlusnimekiri on päris uus abivahend ja seda veel arendatakse. Me kavatseme lisada sellele mitmeid võimalusi, näiteks objektide lisamine nimekirja taevapiirkonda valides ja võimalus salvestada vaatlusnimekirju kõvakettale. </para> </note> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook index d530d228568..6ca20f20a14 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/parallax.docbook @@ -1,62 +1,13 @@ <sect1 id="ai-parallax"> <sect1info> -<author -><firstname ->James</firstname -> <surname ->Lindenschmidt</surname -> </author> +<author><firstname>James</firstname> <surname>Lindenschmidt</surname> </author> </sect1info> -<title ->Parallaks</title> -<indexterm -><primary ->Parallaks</primary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Astronoomiline ühik</primary -><see ->Parallaks</see -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Parsek</primary -><see ->Parallaks</see -></indexterm> - <para -><firstterm ->Parallaks</firstterm -> on vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib piltlikult selgitada näiteks nii: tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. </para> - <para ->Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, vaatleme taevast pidevalt muutuvast ruumipunktist. Seepärast võiks oodata <firstterm ->aastaparallaksi</firstterm ->, mille puhul lähemate taevakehade asukohad paistaksid vastavalt meie liikumisele ümber Päikese edasi-tagasi <quote ->laperdavat</quote ->. Nii see ka tegelikult on, kuid vahemaa isegi kõige lähema täheni on nii suur, et selle avastamiseks tuleb teleskoobiga väga hoolikalt vaatlusi korraldada<footnote -><para ->Juba Vana-Kreeka astronoomid tundsid parallaksi, ent kuna nad ei suutnud tabada aastaparallaksi tähtede asukohtade puhul, tegid nad järelduse, et Maa ei liigu ümber Päikese. Nad ei mõistnud aga, et tähed on Päikesega võrreldes meist miljoneid kordi kaugemal, mistõttu parallaksi pole palja silmaga võimalik tuvastada.</para -></footnote ->. </para> - <para ->Tänapäevased teleskoobid võimaldavad astronoomidel kasutada aastaparallaksi trigonomeetria abil meid tähtedest lahutava vahemaa väljaarvutamiseks. Astronoomid mõõdavad ülitäpselt tähe positsiooni kahel erineval ajahetkel, mida lahutab teineteisest kuus kuud. Mida lähemal asub täht Päikesele, seda suurem on tema näiv asukohamuutus kahe ajahetke vahel. </para> - <para ->Kuue kuuga on Maa läbinud pool oma teekonnast ümber Päikese ja selle ajaga on Maa positsioon muutunud kahe <firstterm ->astronoomilise ühiku</firstterm -> võrra (lühend a.ü.; 1 a.ü. võrdub Maa ja Päikese vahemaaga ehk ligikaudu 150 miljoni kilomeetriga). See võib tunduda päris pika vahemaana, kuid isegi Päikesele lähima täheni (alpha Centauri) on tervelt 40 <emphasis ->triljonit</emphasis -> kilomeetrit! Seepärast on aastaparallaks väga väike, tavaliselt väiksem kui üks <firstterm ->kaaresekund</firstterm ->, mis on kõigest 1/3600 kraadi. Käepärane tähtede kauguse mõõtühik on <firstterm ->parsek</firstterm ->, mis kujutab endast lühendit väljendist "PARallaksi kaareSEKund". Üks parsek on vahemaa täheni, mille aastaparallaks on üks kaaresekund. See võrdub 3,26 valgusaastaga ehk 31 triljoni kilomeetriga<footnote -><para ->Astronoomidele meeldib see ühik nii väga, et tänapäeval on kasutusel ka <quote ->kiloparsekid</quote -> galaktiliste ning <quote ->megaparsekid</quote -> galaktikatevaheliste vahemaade mõõtmiseks, kuigi tegelikult on sellised vahemaad liiga suured, et võimaldada parallaksi tegelikult jälgida. Selliste vahemaade määramiseks kasutatakse sootuks teisi meetodeid.</para -></footnote ->. </para> +<title>Parallaks</title> +<indexterm><primary>Parallaks</primary></indexterm> +<indexterm><primary>Astronoomiline ühik</primary><see>Parallaks</see></indexterm> +<indexterm><primary>Parsek</primary><see>Parallaks</see></indexterm> + <para><firstterm>Parallaks</firstterm> on vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib piltlikult selgitada näiteks nii: tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. </para> + <para>Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, vaatleme taevast pidevalt muutuvast ruumipunktist. Seepärast võiks oodata <firstterm>aastaparallaksi</firstterm>, mille puhul lähemate taevakehade asukohad paistaksid vastavalt meie liikumisele ümber Päikese edasi-tagasi <quote>laperdavat</quote>. Nii see ka tegelikult on, kuid vahemaa isegi kõige lähema täheni on nii suur, et selle avastamiseks tuleb teleskoobiga väga hoolikalt vaatlusi korraldada<footnote><para>Juba Vana-Kreeka astronoomid tundsid parallaksi, ent kuna nad ei suutnud tabada aastaparallaksi tähtede asukohtade puhul, tegid nad järelduse, et Maa ei liigu ümber Päikese. Nad ei mõistnud aga, et tähed on Päikesega võrreldes meist miljoneid kordi kaugemal, mistõttu parallaksi pole palja silmaga võimalik tuvastada.</para></footnote>. </para> + <para>Tänapäevased teleskoobid võimaldavad astronoomidel kasutada aastaparallaksi trigonomeetria abil meid tähtedest lahutava vahemaa väljaarvutamiseks. Astronoomid mõõdavad ülitäpselt tähe positsiooni kahel erineval ajahetkel, mida lahutab teineteisest kuus kuud. Mida lähemal asub täht Päikesele, seda suurem on tema näiv asukohamuutus kahe ajahetke vahel. </para> + <para>Kuue kuuga on Maa läbinud pool oma teekonnast ümber Päikese ja selle ajaga on Maa positsioon muutunud kahe <firstterm>astronoomilise ühiku</firstterm> võrra (lühend a.ü.; 1 a.ü. võrdub Maa ja Päikese vahemaaga ehk ligikaudu 150 miljoni kilomeetriga). See võib tunduda päris pika vahemaana, kuid isegi Päikesele lähima täheni (alpha Centauri) on tervelt 40 <emphasis>triljonit</emphasis> kilomeetrit! Seepärast on aastaparallaks väga väike, tavaliselt väiksem kui üks <firstterm>kaaresekund</firstterm>, mis on kõigest 1/3600 kraadi. Käepärane tähtede kauguse mõõtühik on <firstterm>parsek</firstterm>, mis kujutab endast lühendit väljendist "PARallaksi kaareSEKund". Üks parsek on vahemaa täheni, mille aastaparallaks on üks kaaresekund. See võrdub 3,26 valgusaastaga ehk 31 triljoni kilomeetriga<footnote><para>Astronoomidele meeldib see ühik nii väga, et tänapäeval on kasutusel ka <quote>kiloparsekid</quote> galaktiliste ning <quote>megaparsekid</quote> galaktikatevaheliste vahemaade mõõtmiseks, kuigi tegelikult on sellised vahemaad liiga suured, et võimaldada parallaksi tegelikult jälgida. Selliste vahemaade määramiseks kasutatakse sootuks teisi meetodeid.</para></footnote>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook index c5de2e4997b..d88940f0e12 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/precession.docbook @@ -1,54 +1,13 @@ <sect1 id="ai-precession"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Pretsessioon</title> -<indexterm -><primary ->Pretsessioon</primary> +<title>Pretsessioon</title> +<indexterm><primary>Pretsessioon</primary> </indexterm> -<para -><firstterm ->Pretsessioon</firstterm -> on Maa pöörlemistelje suuna aeglane muutumine. Pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu <quote ->laperdamine</quote -> on täpselt sama asi, mis pretsessioon. </para -><para ->Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka <link linkend="ai-cpoles" ->taevapooluste</link -> asukohad. </para -><para ->Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori <link linkend="ai-greatcircle" ->suurring</link -> on veidi pikem kui meridiaani suurring, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge <emphasis ->pöördemomendi</emphasis ->. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. </para> +<para><firstterm>Pretsessioon</firstterm> on Maa pöörlemistelje suuna aeglane muutumine. Pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu <quote>laperdamine</quote> on täpselt sama asi, mis pretsessioon. </para><para>Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka <link linkend="ai-cpoles">taevapooluste</link> asukohad. </para><para>Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> on veidi pikem kui meridiaani suurring, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge <emphasis>pöördemomendi</emphasis>. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Pretsessiooni on kõige hõlpsam täheldada <link linkend="ai-cpoles" ->taevapoolust</link -> jälgides. Pooluse leidmiseks lülita esmalt aknas <guilabel ->&kstars;i seadistused</guilabel -> sisse ekvaatorilised koordinaadid ning hoia seejärel all klahvi <keycap ->Nool alla</keycap ->, kuni ekraan enam ei liigu. Kääne, mida võib näha <guilabel ->infopaneeli</guilabel -> keskosas, peaks olema +90 kraadi ning enam-vähem ekraani keskel peaks asuma hele täht Põhjanael. Proovi nüüd liikuda vasaku ja parema nooleklahviga. Pane tähele, et taevas tundub keerlevat ümber pooluse. </para -><para ->Nüüd võib demonstreerida pretsessiooni, määrates daatumi kuhugi kaugesse tulevikku, misjärel on näha, et taevapoolus ei asu enam Põhjanaela lähedal. Ava aken <guilabel ->Aja määramine</guilabel -> (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->S</keycap -></keycombo ->) ning määra ajaks aasta 8000 (praegu ei tule &kstars; toime veel kaugemasse tulevikku jääva ajaga, kuid antud ülesandeks on see täiesti piisav tulevik). Pane tähele, et nüüd on vaate keskpunkt Luige ja Kepheuse tähtkuju vahel. Võid kontrollida, et see on tõepoolest poolus, kui liigutad vaadet paremale ja vasakule: taevas keerleb ümber selle punkti. Seega ei asu aastal 8000 põhjataevapoolus enam Põhjanaela lähedal. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Pretsessiooni on kõige hõlpsam täheldada <link linkend="ai-cpoles">taevapoolust</link> jälgides. Pooluse leidmiseks lülita esmalt aknas <guilabel>&kstars;i seadistused</guilabel> sisse ekvaatorilised koordinaadid ning hoia seejärel all klahvi <keycap>Nool alla</keycap>, kuni ekraan enam ei liigu. Kääne, mida võib näha <guilabel>infopaneeli</guilabel> keskosas, peaks olema +90 kraadi ning enam-vähem ekraani keskel peaks asuma hele täht Põhjanael. Proovi nüüd liikuda vasaku ja parema nooleklahviga. Pane tähele, et taevas tundub keerlevat ümber pooluse. </para><para>Nüüd võib demonstreerida pretsessiooni, määrates daatumi kuhugi kaugesse tulevikku, misjärel on näha, et taevapoolus ei asu enam Põhjanaela lähedal. Ava aken <guilabel>Aja määramine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo>) ning määra ajaks aasta 8000 (praegu ei tule &kstars; toime veel kaugemasse tulevikku jääva ajaga, kuid antud ülesandeks on see täiesti piisav tulevik). Pane tähele, et nüüd on vaate keskpunkt Luige ja Kepheuse tähtkuju vahel. Võid kontrollida, et see on tõepoolest poolus, kui liigutad vaadet paremale ja vasakule: taevas keerleb ümber selle punkti. Seega ei asu aastal 8000 põhjataevapoolus enam Põhjanaela lähedal. </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook index 14375388ca1..78a6e5717ce 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/quicktour.docbook @@ -1,397 +1,181 @@ <chapter id="using-kstars"> -<title ->&kstars;i kiirtutvustus</title> +<title>&kstars;i kiirtutvustus</title> -<para ->See peatükk kirjeldab &kstars;i kõige huvitavamaid ja kasulikumaid omadusi. </para> +<para>See peatükk kirjeldab &kstars;i kõige huvitavamaid ja kasulikumaid omadusi. </para> <screenshot> -<screeninfo ->Selline näeb välja &kstars;i peaaken: </screeninfo> +<screeninfo>Selline näeb välja &kstars;i peaaken: </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="screen1.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Peaaken</phrase> + <phrase>Peaaken</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Toodud pildil on kujutatud KStarsi tüüpiline vaade. Ülal on näha taevas, mille vaade on fokuseeritud parajasti idahorisondil tõusva Orioni tähtkuju kõige heledamale tähele Betelgeuse. Tähed on kujutatud <link linkend="ai-colorandtemp" ->realistlikes värvides</link -> ning suhtelise heledusega. Lähemalt vaadates võib näha akna vasaku serva lähedal Kuud. Taevakaardi kolmes nurgas on infokastid, mis näitavad käesolevat aega (<quote ->KA: 16:41:39 2005-01-22</quote ->), geograafilist asukohta (<quote ->Tucson, Arizona, USA</quote ->) ja parajasti vaate keskmes asuvat objekti (<quote ->Fookuses: Betelgeuse (alpha Orionis)</quote ->). Taevakaardist ülalpool on kaks tööriistariba. Põhitööriistaribal leiab mitme <link linkend="kstars-menus" ->menüüfunktsiooni</link -> kiirviidad, samuti ajasammu määramise vahendi, mille abil saab sätestada, kui kiiresti simulatsiooni kell edasi tõttab. Vaateribal on nupud, mis lülitavad erinevate taevakehade näitamist sisse või välja. Akna allservas on olekuriba, kus näidatakse objekti nime, kui mõnel neist klõps teha, ning hiire kursori asukoha <link linkend="ai-skycoords" ->taevakoordinaate</link -> (nii otsetõus/kääne kui ka asimuut/kõrgus). </para> +<para>Toodud pildil on kujutatud KStarsi tüüpiline vaade. Ülal on näha taevas, mille vaade on fokuseeritud parajasti idahorisondil tõusva Orioni tähtkuju kõige heledamale tähele Betelgeuse. Tähed on kujutatud <link linkend="ai-colorandtemp">realistlikes värvides</link> ning suhtelise heledusega. Lähemalt vaadates võib näha akna vasaku serva lähedal Kuud. Taevakaardi kolmes nurgas on infokastid, mis näitavad käesolevat aega (<quote>KA: 16:41:39 2005-01-22</quote>), geograafilist asukohta (<quote>Tucson, Arizona, USA</quote>) ja parajasti vaate keskmes asuvat objekti (<quote>Fookuses: Betelgeuse (alpha Orionis)</quote>). Taevakaardist ülalpool on kaks tööriistariba. Põhitööriistaribal leiab mitme <link linkend="kstars-menus">menüüfunktsiooni</link> kiirviidad, samuti ajasammu määramise vahendi, mille abil saab sätestada, kui kiiresti simulatsiooni kell edasi tõttab. Vaateribal on nupud, mis lülitavad erinevate taevakehade näitamist sisse või välja. Akna allservas on olekuriba, kus näidatakse objekti nime, kui mõnel neist klõps teha, ning hiire kursori asukoha <link linkend="ai-skycoords">taevakoordinaate</link> (nii otsetõus/kääne kui ka asimuut/kõrgus). </para> <sect1 id="startwizard"> -<title ->Seadistamisnõustaja</title> +<title>Seadistamisnõustaja</title> <para> -<indexterm -><primary ->Seadistamisnõustaja</primary -></indexterm -> KStarsi esmakäivitamisel ilmub seadistamisnõustaja, mille abil saab vähese vaevaga kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ning tõmmata internetist täiendavaid andmeid. Kui soovid nõustajast väljuda, võid mis tahes hetkel klõpsata nupule <guilabel ->Lõpeta</guilabel ->. </para> +<indexterm><primary>Seadistamisnõustaja</primary></indexterm> KStarsi esmakäivitamisel ilmub seadistamisnõustaja, mille abil saab vähese vaevaga kindlaks määrata oma geograafilise asukoha ning tõmmata internetist täiendavaid andmeid. Kui soovid nõustajast väljuda, võid mis tahes hetkel klõpsata nupule <guilabel>Lõpeta</guilabel>. </para> -<para ->Seadistamisnõustaja esimesel kaardil saab valida oma geograafilise asukoha, otsides vajaliku paiga üles enam kui 2500 pakutava seast akna paremas servas. Asukohtade loendit saab ka filtreerida nii <guilabel ->linn</guilabel ->a, <guilabel ->provintsi/maakonna</guilabel -> kui ka <guilabel ->riigi</guilabel -> järgi. Kui sinu asukohta loendis ei peaks leiduma, võid valida mõne lähemalasuva linna. Hiljem saad lisada oma täpse asukoha abivahendiga <link linkend="setgeo" ->Geograafilise asukoha määramine</link ->. Kui oled oma asukoha valinud, klõpsa nupule <guilabel ->Järgmine</guilabel -> </para> +<para>Seadistamisnõustaja esimesel kaardil saab valida oma geograafilise asukoha, otsides vajaliku paiga üles enam kui 2500 pakutava seast akna paremas servas. Asukohtade loendit saab ka filtreerida nii <guilabel>linn</guilabel>a, <guilabel>provintsi/maakonna</guilabel> kui ka <guilabel>riigi</guilabel> järgi. Kui sinu asukohta loendis ei peaks leiduma, võid valida mõne lähemalasuva linna. Hiljem saad lisada oma täpse asukoha abivahendiga <link linkend="setgeo">Geograafilise asukoha määramine</link>. Kui oled oma asukoha valinud, klõpsa nupule <guilabel>Järgmine</guilabel> </para> -<para ->Seadistamisnõustaja teisel kaardil saab internetist tõmmata täiendavaid andmeid, mida ei ole &kstars;i standardpaketiga kaasa pandud. Selleks klõpsa nupule <guilabel ->Laadi lisaandmed alla</guilabel ->, mis avab abivahendi <guilabel ->Uue kraami hankimine</guilabel ->. Kui oled valmis, klõpsa nupule <guilabel ->Lõpeta</guilabel -> ja võid asuda &kstars;i ennast uurima. </para> +<para>Seadistamisnõustaja teisel kaardil saab internetist tõmmata täiendavaid andmeid, mida ei ole &kstars;i standardpaketiga kaasa pandud. Selleks klõpsa nupule <guilabel>Laadi lisaandmed alla</guilabel>, mis avab abivahendi <guilabel>Uue kraami hankimine</guilabel>. Kui oled valmis, klõpsa nupule <guilabel>Lõpeta</guilabel> ja võid asuda &kstars;i ennast uurima. </para> <note> -<para ->Täiendavaid andmeid saab tõmmata ainult juhul, kui paigaldatud on vähemalt KDE 3.3.x. </para> +<para>Täiendavaid andmeid saab tõmmata ainult juhul, kui paigaldatud on vähemalt KDE 3.3.x. </para> </note> </sect1> <sect1 id="lookaround"> -<title ->Vaatame nüüd ringi</title> +<title>Vaatame nüüd ringi</title> <para> -<indexterm -><primary ->Liikumine</primary> -<secondary ->Põhitõed</secondary -></indexterm> -Kui aeg ja asukoht on määratud, võib hakata uurima, mida siis üldse näha saab. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega. Kui hoida samal ajal all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. Vaadet saab liigutada ka hiirenuppu alla vajutades ning seda edasi lohistades. Pane tähele, et liigutamise ajal ei näidata mitte kõiki objekte. Selle põhjuseks on soov kahandada <acronym ->CPU</acronym -> koormust objektide asukoha ümberarvutamisel, mis muudab liigutamise sujuvamaks (<link linkend="config" ->&kstars;i seadistuste</link -> aknas saab määrata, mis peaks liigutamise ajal varjatud olema). Vaate suuruse (<firstterm ->suurendustaseme</firstterm ->) muutmiseks on seitse võimalust:</para> +<indexterm><primary>Liikumine</primary> +<secondary>Põhitõed</secondary></indexterm> +Kui aeg ja asukoht on määratud, võib hakata uurima, mida siis üldse näha saab. Vaadet saab liigutada nooleklahvidega. Kui hoida samal ajal all klahvi &Shift;, liikumiskiirus kahekordistub. Vaadet saab liigutada ka hiirenuppu alla vajutades ning seda edasi lohistades. Pane tähele, et liigutamise ajal ei näidata mitte kõiki objekte. Selle põhjuseks on soov kahandada <acronym>CPU</acronym> koormust objektide asukoha ümberarvutamisel, mis muudab liigutamise sujuvamaks (<link linkend="config">&kstars;i seadistuste</link> aknas saab määrata, mis peaks liigutamise ajal varjatud olema). Vaate suuruse (<firstterm>suurendustaseme</firstterm>) muutmiseks on seitse võimalust:</para> <orderedlist> <listitem> - <para ->Klahvid <keycap ->+</keycap -> ja <keycap ->-</keycap -></para> + <para>Klahvid <keycap>+</keycap> ja <keycap>-</keycap></para> </listitem> <listitem> - <para ->Suurendus/vähendusnupud tööriistaribal</para> + <para>Suurendus/vähendusnupud tööriistaribal</para> </listitem> <listitem> - <para ->Menüü <guimenu ->Vaade</guimenu -> käsud <guimenuitem ->Suurenda</guimenuitem ->/<guimenuitem ->Vähenda</guimenuitem -></para> + <para>Menüü <guimenu>Vaade</guimenu> käsud <guimenuitem>Suurenda</guimenuitem>/<guimenuitem>Vähenda</guimenuitem></para> </listitem> <listitem> - <para ->Menüü <guimenu ->Vaade</guimenu -> käsk <guimenuitem ->Suurendusnurk...</guimenuitem ->, mis võimaldab kraadides määra vaatevälja nurga.</para> + <para>Menüü <guimenu>Vaade</guimenu> käsk <guimenuitem>Suurendusnurk...</guimenuitem>, mis võimaldab kraadides määra vaatevälja nurga.</para> </listitem> <listitem> - <para ->Kerimine hiirerattaga</para> + <para>Kerimine hiirerattaga</para> </listitem> <listitem> - <para ->Hiire liigutamine üles-alla, kui alla on vajutatud &MMB;.</para> + <para>Hiire liigutamine üles-alla, kui alla on vajutatud &MMB;.</para> </listitem> <listitem> - <para ->Klahvi &Ctrl; allhoidmine ja samal ajal vaate hiirega lohistamine võimaldab tõmmata taevakaardile ristküliku ning hiirenupu vabastamisel suurendatakse vaadet vastavalt tõmmatud ristküliku suurusele.</para> + <para>Klahvi &Ctrl; allhoidmine ja samal ajal vaate hiirega lohistamine võimaldab tõmmata taevakaardile ristküliku ning hiirenupu vabastamisel suurendatakse vaadet vastavalt tõmmatud ristküliku suurusele.</para> </listitem> </orderedlist> -<para ->Pane tähele, et suurendamise korral võib näha ka tuhmimaid tähti, kui on määratud suurendamisseadistustes.</para> +<para>Pane tähele, et suurendamise korral võib näha ka tuhmimaid tähti, kui on määratud suurendamisseadistustes.</para> -<para ->Vähenda vaadet, kuni näed rohelist joont. See kujutab sinu kohalikku <link linkend="ai-horizon" ->horisonti</link ->. Kui sa ei ole &kstars;i seadeid muutnud, näed horisondi all ühtlast rohelist värvi, mis kujutab maapinda. Näha on ka valge joon, mis kujutab <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaatorit</link -> (kujuteldav joon, mis jagab taevalaotuse põhja- ja lõunapoolkeraks). Kollakaspruun joon aga kujutab <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptikat</link -> ehk rada, mida Päike paistab järgivat oma aastasel teekonnal. Seepärast võib Päikese alati leida kuskilt ekliptikalt ning üsna lähedal sellele on ka planeedid. </para> +<para>Vähenda vaadet, kuni näed rohelist joont. See kujutab sinu kohalikku <link linkend="ai-horizon">horisonti</link>. Kui sa ei ole &kstars;i seadeid muutnud, näed horisondi all ühtlast rohelist värvi, mis kujutab maapinda. Näha on ka valge joon, mis kujutab <link linkend="ai-cequator">taevaekvaatorit</link> (kujuteldav joon, mis jagab taevalaotuse põhja- ja lõunapoolkeraks). Kollakaspruun joon aga kujutab <link linkend="ai-ecliptic">ekliptikat</link> ehk rada, mida Päike paistab järgivat oma aastasel teekonnal. Seepärast võib Päikese alati leida kuskilt ekliptikalt ning üsna lähedal sellele on ka planeedid. </para> </sect1> <sect1 id="skyobjects"> -<title ->Taevakehad</title> +<title>Taevakehad</title> <para> -<indexterm -><primary ->Taevakehad</primary> -<secondary ->Ülevaade</secondary -></indexterm> -&kstars; võib näidata tuhandeid taevakehasid: tähed, planeedid, komeedid, asteroidid, täheparved, udukogud, galaktikad. Näidatavate objektidega saab ette võtta mitmesuguseid toiminguid või selle kohta rohkem infot hankida. Klõps objektil toob olekuribale tema kohta käiva info, kui aga jätta hiir ilma klõpsamata mõneks hetkeks objekti kohale, näed sama infot ajutiselt ilmuvas tekstikastis hiirekursori juures. Topeltklõps tsentreerib vaate objektil ning lülitab sisse tema jälgimise (nii jääb vaade aja kulgedes objektile fokuseerituks). Klõps hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga avab hüpikmenüü, kus leiab lisainfot ja -võimalusi. </para> +<indexterm><primary>Taevakehad</primary> +<secondary>Ülevaade</secondary></indexterm> +&kstars; võib näidata tuhandeid taevakehasid: tähed, planeedid, komeedid, asteroidid, täheparved, udukogud, galaktikad. Näidatavate objektidega saab ette võtta mitmesuguseid toiminguid või selle kohta rohkem infot hankida. Klõps objektil toob olekuribale tema kohta käiva info, kui aga jätta hiir ilma klõpsamata mõneks hetkeks objekti kohale, näed sama infot ajutiselt ilmuvas tekstikastis hiirekursori juures. Topeltklõps tsentreerib vaate objektil ning lülitab sisse tema jälgimise (nii jääb vaade aja kulgedes objektile fokuseerituks). Klõps hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga avab hüpikmenüü, kus leiab lisainfot ja -võimalusi. </para> <sect2 id="popupquick"> -<title ->Hüpikmenüü</title> -<indexterm -><primary ->Hüpikmenüü</primary -><secondary ->Näide</secondary -></indexterm> +<title>Hüpikmenüü</title> +<indexterm><primary>Hüpikmenüü</primary><secondary>Näide</secondary></indexterm> -<para ->Selline näeb välja hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupu klõpsuga avanev hüpikmenüü Orioni udu puhul: </para> +<para>Selline näeb välja hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupu klõpsuga avanev hüpikmenüü Orioni udu puhul: </para> <screenshot> -<screeninfo ->M 42 hüpikmenüü</screeninfo> +<screeninfo>M 42 hüpikmenüü</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="popup.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->M 42 hüpikmenüü</phrase> + <phrase>M 42 hüpikmenüü</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Hüpikmenüü sisu oleneb mõnevõrra sellest, millist tüüpi objektil klõps hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga tehti, kuid põhimõtteliselt on selline, mida kohe kirjeldame. Kui soovid, võid kohe ka vaadata <link linkend="popup-menu" ->põhjalikumat infot hüpikmenüü kohta</link ->. </para> +<para>Hüpikmenüü sisu oleneb mõnevõrra sellest, millist tüüpi objektil klõps hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga tehti, kuid põhimõtteliselt on selline, mida kohe kirjeldame. Kui soovid, võid kohe ka vaadata <link linkend="popup-menu">põhjalikumat infot hüpikmenüü kohta</link>. </para> -<para ->Ülemises osas asuvad infokirjed (neid ei saa käskudena kasutada). Ülemised kolm kirjet näitavad objekti nimetust/nimetusi ja tüüpi. Järgmised kolm kirjet näitavad objekti tõusu, kulminatsiooni ja loojumise aega. Kui tõusu- ja loojumisaja kohal seisab "pooluselähedane", siis see objekt on antud asukohas alati horisondi kohal. </para> -<para ->Keskmises osas on käsud, mida saab objekti kohta rakendada, näiteks <guimenuitem ->Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem ->, <guimenuitem ->Üksikasjad...</guimenuitem -> (see avab <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info dialoogi</link ->) ja <guimenuitem ->Lisa silt</guimenuitem ->. Kõigi toimingute täpsemaid kirjeldusi vaata <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüüd kirjeldavast osast</link ->. </para> +<para>Ülemises osas asuvad infokirjed (neid ei saa käskudena kasutada). Ülemised kolm kirjet näitavad objekti nimetust/nimetusi ja tüüpi. Järgmised kolm kirjet näitavad objekti tõusu, kulminatsiooni ja loojumise aega. Kui tõusu- ja loojumisaja kohal seisab "pooluselähedane", siis see objekt on antud asukohas alati horisondi kohal. </para> +<para>Keskmises osas on käsud, mida saab objekti kohta rakendada, näiteks <guimenuitem>Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem>, <guimenuitem>Üksikasjad...</guimenuitem> (see avab <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info dialoogi</link>) ja <guimenuitem>Lisa silt</guimenuitem>. Kõigi toimingute täpsemaid kirjeldusi vaata <link linkend="popup-menu">hüpikmenüüd kirjeldavast osast</link>. </para> <para> -<indexterm -><primary ->Taevakehad</primary> -<secondary ->Internetiviidad</secondary> -<seealso ->Hüpikmenüü</seealso -></indexterm> -Alumises osas on viidad valitud objekti piltidele ja/või infomaterjalidele. Kui tead veel mõnda &URL;-i, mis pakub antud objekti kohta infot või kujutavat materjali, saad lisada omaloodud viida objekti hüpikmenüsse käsuga <guimenuitem ->Lisa viit...</guimenuitem ->. </para> +<indexterm><primary>Taevakehad</primary> +<secondary>Internetiviidad</secondary> +<seealso>Hüpikmenüü</seealso></indexterm> +Alumises osas on viidad valitud objekti piltidele ja/või infomaterjalidele. Kui tead veel mõnda &URL;-i, mis pakub antud objekti kohta infot või kujutavat materjali, saad lisada omaloodud viida objekti hüpikmenüsse käsuga <guimenuitem>Lisa viit...</guimenuitem>. </para> </sect2> <sect2 id="findobjects"> -<title ->Taevakehade otsimine</title> -<indexterm -><primary ->Objekti otsimise tööriist</primary -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Taevakehad</primary> -<secondary ->Otsimine nime järgi</secondary -></indexterm> -<para ->Nime kandvaid objekte saab otsida abivahendiga <guilabel ->Objekti osimine</guilabel ->, mille avab klõps tööriistaribal <guiicon ->otsing</guiicon ->uikoonil, menüü <guimenu ->Fookus</guimenu -> käsk <guimenuitem ->Otsi objekti...</guimenuitem -> või klahvikombinatsioon <keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->F</keycap -></keycombo ->. <guilabel ->Objekti otsimise</guilabel -> aken näeb välja selline: <screenshot> -<screeninfo ->Objekti otsimise aken</screeninfo> +<title>Taevakehade otsimine</title> +<indexterm><primary>Objekti otsimise tööriist</primary></indexterm> +<indexterm><primary>Taevakehad</primary> +<secondary>Otsimine nime järgi</secondary></indexterm> +<para>Nime kandvaid objekte saab otsida abivahendiga <guilabel>Objekti osimine</guilabel>, mille avab klõps tööriistaribal <guiicon>otsing</guiicon>uikoonil, menüü <guimenu>Fookus</guimenu> käsk <guimenuitem>Otsi objekti...</guimenuitem> või klahvikombinatsioon <keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>F</keycap></keycombo>. <guilabel>Objekti otsimise</guilabel> aken näeb välja selline: <screenshot> +<screeninfo>Objekti otsimise aken</screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="find.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Objekti otsimise aken</phrase> + <phrase>Objekti otsimise aken</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> </para> -<para ->Aken toob loendina ära kõik &kstars;i andmebaasis leiduvad nime kandvad objektid. Paljud neist on esindatud vaid katalooginimega (näiteks NGC 3077), mõned aga ka levinud nimetusega (näiteks Veekeerise galaktika). Otsingul saab rakendada nii nime kui objekti tüübi filtreid. Nime filtreerimiseks kirjuta akna ülaosas tekstikasti midagi ning näed, et nimekiri toob ära vaid sellised nimetused, mis vastavad sinu sisestatud tekstile. Tüübi järgi filtreerimiseks vali vajalik tüüp akna allosas olevast liitkastist. </para -><para ->Vaate fokuseerimiseks mingile objektile märgi nimekirjas soovitud element ning vajuta nupule <guibutton ->OK</guibutton ->. Pane tähele, et kui objekt asub horisondist allpool, hoiatab rakendus sind, et ainus, mida sa näha võid, on maapind (selle saab muuta nähtamatuks aknas <guilabel ->Vaateseadistused</guilabel -> või klõpsuga vaateriba nupul <guiicon ->Maapind</guiicon ->). </para> +<para>Aken toob loendina ära kõik &kstars;i andmebaasis leiduvad nime kandvad objektid. Paljud neist on esindatud vaid katalooginimega (näiteks NGC 3077), mõned aga ka levinud nimetusega (näiteks Veekeerise galaktika). Otsingul saab rakendada nii nime kui objekti tüübi filtreid. Nime filtreerimiseks kirjuta akna ülaosas tekstikasti midagi ning näed, et nimekiri toob ära vaid sellised nimetused, mis vastavad sinu sisestatud tekstile. Tüübi järgi filtreerimiseks vali vajalik tüüp akna allosas olevast liitkastist. </para><para>Vaate fokuseerimiseks mingile objektile märgi nimekirjas soovitud element ning vajuta nupule <guibutton>OK</guibutton>. Pane tähele, et kui objekt asub horisondist allpool, hoiatab rakendus sind, et ainus, mida sa näha võid, on maapind (selle saab muuta nähtamatuks aknas <guilabel>Vaateseadistused</guilabel> või klõpsuga vaateriba nupul <guiicon>Maapind</guiicon>). </para> </sect2> <sect2 id="centertrack"> -<title ->Tsentreerimine ja jälgimine</title> -<indexterm -><primary ->Taevakehad</primary> -<secondary ->Jälgimine</secondary -></indexterm> -<para ->&kstars; lülitab objekti jälgimise automaatselt sisse, kui vaade on objektile tsentreeritud akna <guilabel ->Objekti otsimine</guilabel -> abil, topeltklõpsuga objektil või hiire <mousebutton ->parema</mousebutton -> nupuga avatava hüpikmenüü käsuga <guimenuitem ->Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem ->. Jälgimise saab välja lülitada vaadet liigutades, vajutades põhitööriistaribal ikooni <guiicon ->lukk</guiicon -> või valides menüüst <guimenu ->Fookus</guimenu -> käsu <guimenuitem ->Jälgi objekti</guimenuitem ->. </para> +<title>Tsentreerimine ja jälgimine</title> +<indexterm><primary>Taevakehad</primary> +<secondary>Jälgimine</secondary></indexterm> +<para>&kstars; lülitab objekti jälgimise automaatselt sisse, kui vaade on objektile tsentreeritud akna <guilabel>Objekti otsimine</guilabel> abil, topeltklõpsuga objektil või hiire <mousebutton>parema</mousebutton> nupuga avatava hüpikmenüü käsuga <guimenuitem>Fokuseeri ja jälgi</guimenuitem>. Jälgimise saab välja lülitada vaadet liigutades, vajutades põhitööriistaribal ikooni <guiicon>lukk</guiicon> või valides menüüst <guimenu>Fookus</guimenu> käsu <guimenuitem>Jälgi objekti</guimenuitem>. </para> <note> <para> -<indexterm -><primary ->Orbiidi jälg</primary> -<secondary ->Seotud tsentreeritud objektiga</secondary> +<indexterm><primary>Orbiidi jälg</primary> +<secondary>Seotud tsentreeritud objektiga</secondary> </indexterm> -Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt <quote ->orbiidi jälje</quote ->, mis näitab objekti teekonda üle taevalaotuse. Jälje nägemiseks on usutavasti mõttekas anda kella ajatemplile suurem väärtus (näiteks <quote ->1 päev</quote ->). </para> +Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt <quote>orbiidi jälje</quote>, mis näitab objekti teekonda üle taevalaotuse. Jälje nägemiseks on usutavasti mõttekas anda kella ajatemplile suurem väärtus (näiteks <quote>1 päev</quote>). </para> </note> </sect2> <sect2 id="objectactions"> -<title ->Klaviatuuritoimingud</title> -<indexterm -><primary ->Taevakehad</primary> -<secondary ->Klaviatuuritoimingud</secondary -></indexterm> -<para ->Taevakaardil mõnel objektil klõpsates muutub see <firstterm ->valitud objekt</firstterm ->iks ning selle nime näidatakse olekuribal. Valitud objektiga saab kiirklahve kasutades võtta ette mitmesuguseid asju: <variablelist> +<title>Klaviatuuritoimingud</title> +<indexterm><primary>Taevakehad</primary> +<secondary>Klaviatuuritoimingud</secondary></indexterm> +<para>Taevakaardil mõnel objektil klõpsates muutub see <firstterm>valitud objekt</firstterm>iks ning selle nime näidatakse olekuribal. Valitud objektiga saab kiirklahve kasutades võtta ette mitmesuguseid asju: <variablelist> <varlistentry> -<term -><keycap ->C</keycap -></term> +<term><keycap>C</keycap></term> <listitem> -<para ->Vaate tsentreerimise valitud objektile ja selle jälgimise alustamine</para> +<para>Vaate tsentreerimise valitud objektile ja selle jälgimise alustamine</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->D</keycap -></term> +<term><keycap>D</keycap></term> <listitem> -<para ->Valitud objekti <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info akna</link -> näitamine</para> +<para>Valitud objekti <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info akna</link> näitamine</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->L</keycap -></term> +<term><keycap>L</keycap></term> <listitem> -<para ->Valitud objekti nimesildi näitamise sisse- ja väljalülitamine</para> +<para>Valitud objekti nimesildi näitamise sisse- ja väljalülitamine</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->O</keycap -></term> +<term><keycap>O</keycap></term> <listitem> -<para ->Valitud objekti lisamine <link linkend="tool-observinglist" ->vaatlusnimekirja</link ->.</para> +<para>Valitud objekti lisamine <link linkend="tool-observinglist">vaatlusnimekirja</link>.</para> </listitem> </varlistentry> <varlistentry> -<term -><keycap ->T</keycap -></term> +<term><keycap>T</keycap></term> <listitem> -<para ->Taevakaardil nähtava joone kujutamine, mis tähistab objekti teekonda üle taeva (ainult Päikesesüsteemi objektide puhul). </para> +<para>Taevakaardil nähtava joone kujutamine, mis tähistab objekti teekonda üle taeva (ainult Päikesesüsteemi objektide puhul). </para> </listitem> </varlistentry> @@ -399,29 +183,14 @@ Päikesesüsteemi objekti jälgides lisab &kstars; sellele automaatselt <quote </para> <note> -<para ->Klahvi <keycap ->Alt</keycap -> all hoides saab samu toiminguid ette võtta mitte valitud objektiga, vaid objektiga, millele vaade on parajasti tsentreeritud. </para> +<para>Klahvi <keycap>Alt</keycap> all hoides saab samu toiminguid ette võtta mitte valitud objektiga, vaid objektiga, millele vaade on parajasti tsentreeritud. </para> </note> -</sect2 -> <!--object actions--> -</sect1 -> <!--objects in the sky--> +</sect2> <!--object actions--> +</sect1> <!--objects in the sky--> <sect1 id="endtour"> -<title ->Kiirtutvustuse lõpp</title> -<para ->Sellega lõpetame praegu &kstars;i kiirtutvustuse, kuigi me alles õhkõrnalt puudutasime üksikuid võimalusi, mida &kstars; sulle pakub. &kstars;iga on kaasas rida asjalikke <link linkend="tools" ->astronoomiatööriistu</link ->, sellega saab otse <link linkend="indi" ->juhtida oma teleskoopi</link -> ning rakendust on võimalik peaaegu igal moel <link linkend="config" ->seadistada ja kohandada</link ->. Lisaks sellele on käsiraamatule lisatud <link linkend="astroinfo" ->AstroInfo Project</link -> ehk valik lühikesi ja omavahel seotud artikleid, mis selgitavaid mõningaid taevalaotuse, taevakehade ja astronoomiaga kõike laiemas tähenduses seotud asju — mida kõike saab kohe järgi kontrollida &kstars;is. </para> +<title>Kiirtutvustuse lõpp</title> +<para>Sellega lõpetame praegu &kstars;i kiirtutvustuse, kuigi me alles õhkõrnalt puudutasime üksikuid võimalusi, mida &kstars; sulle pakub. &kstars;iga on kaasas rida asjalikke <link linkend="tools">astronoomiatööriistu</link>, sellega saab otse <link linkend="indi">juhtida oma teleskoopi</link> ning rakendust on võimalik peaaegu igal moel <link linkend="config">seadistada ja kohandada</link>. Lisaks sellele on käsiraamatule lisatud <link linkend="astroinfo">AstroInfo Project</link> ehk valik lühikesi ja omavahel seotud artikleid, mis selgitavaid mõningaid taevalaotuse, taevakehade ja astronoomiaga kõike laiemas tähenduses seotud asju — mida kõike saab kohe järgi kontrollida &kstars;is. </para> </sect1> </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook index b3bfdfe4504..516036e9e12 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/retrograde.docbook @@ -1,31 +1,10 @@ <sect1 id="ai-retrograde"> <sect1info> -<author -><firstname ->John</firstname -> <surname ->Cirillo</surname -> </author> +<author><firstname>John</firstname> <surname>Cirillo</surname> </author> </sect1info> -<title ->Retrograadne liikumine</title> -<indexterm -><primary ->Retrograadne liikumine</primary> +<title>Retrograadne liikumine</title> +<indexterm><primary>Retrograadne liikumine</primary> </indexterm> -<para -><firstterm ->Retrograadne liikumine</firstterm -> on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaale, </para -><para ->Kui me taevast jälgime, eeldame, et enamik objekte liigub aja kulgedes kindlas suunas. Enamik taevakehasid paistab liikuvat idast läände. Kuid võimalik on jälgida ka kehasid, näiteks tehiskaaslane või kosmosesüstik, mis liikuvad itta. Sellist orbiiti nimetatakse retrograadseks ehk vastupidiseks. </para -><para ->Retrograadse liikumise mõistet kasutatakse kõige sagedamini seoses välisplaneetide (Marss, Jupiter, Saturn ja nii edasi) liikumisega. Kuigi need planeedid paistavad vastavalt Maa pöörlemisele öises taevas liikuvat idast läände, kulgevad nad püsitähtede suhtes tegelikult aeglaselt itta, mida võib jälgida, kui märkida mainitud planeetide asukohad mitmel ööl järjest. See on nende planeetide puhul siiski loomulik ning seda ei peeta retrograadseks liikumiseks. Kuid et Maa teeb tiiru ümber Päikese lühema ajaga kui välisplaneedid, võime aeg-ajalt mõne neist nii-öelda kinni püüda (analoogiks näiteks kiire auto mitmerealisel maanteel). Kui see juhtub, paistab planeet, millest me möödume, esmalt peatavat oma ittaliikumise ning seejärel hakkavat liikuma taas läände. See on retrograadne liikumine, sest see on vastupidine suunale, mis on neile planeetidele tüüpiline. Lõpuks, kui Maa on planeedist mööda jõudnud, paistavad nad aga taastavat oma normaalse läänest itta kulgemise. </para -><para ->Planeetide retrograadne liikumine ajas tublisti segadusse Vana-Kreeka astronoome ning see oli üks põhjus, miks nad andsid neile taevakehadele nimeks <quote ->planeedid</quote ->, mis otsetõlkes tähendab <quote ->hulkujad</quote ->. </para> +<para><firstterm>Retrograadne liikumine</firstterm> on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaale, </para><para>Kui me taevast jälgime, eeldame, et enamik objekte liigub aja kulgedes kindlas suunas. Enamik taevakehasid paistab liikuvat idast läände. Kuid võimalik on jälgida ka kehasid, näiteks tehiskaaslane või kosmosesüstik, mis liikuvad itta. Sellist orbiiti nimetatakse retrograadseks ehk vastupidiseks. </para><para>Retrograadse liikumise mõistet kasutatakse kõige sagedamini seoses välisplaneetide (Marss, Jupiter, Saturn ja nii edasi) liikumisega. Kuigi need planeedid paistavad vastavalt Maa pöörlemisele öises taevas liikuvat idast läände, kulgevad nad püsitähtede suhtes tegelikult aeglaselt itta, mida võib jälgida, kui märkida mainitud planeetide asukohad mitmel ööl järjest. See on nende planeetide puhul siiski loomulik ning seda ei peeta retrograadseks liikumiseks. Kuid et Maa teeb tiiru ümber Päikese lühema ajaga kui välisplaneedid, võime aeg-ajalt mõne neist nii-öelda kinni püüda (analoogiks näiteks kiire auto mitmerealisel maanteel). Kui see juhtub, paistab planeet, millest me möödume, esmalt peatavat oma ittaliikumise ning seejärel hakkavat liikuma taas läände. See on retrograadne liikumine, sest see on vastupidine suunale, mis on neile planeetidele tüüpiline. Lõpuks, kui Maa on planeedist mööda jõudnud, paistavad nad aga taastavat oma normaalse läänest itta kulgemise. </para><para>Planeetide retrograadne liikumine ajas tublisti segadusse Vana-Kreeka astronoome ning see oli üks põhjus, miks nad andsid neile taevakehadele nimeks <quote>planeedid</quote>, mis otsetõlkes tähendab <quote>hulkujad</quote>. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook index 3ca16d21171..00aaddeb7e9 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/scriptbuilder.docbook @@ -1,444 +1,113 @@ <sect1 id="tool-scriptbuilder"> -<title ->Skriptilooja tööriist</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Skriptilooja</secondary> +<title>Skriptilooja tööriist</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Skriptilooja</secondary> </indexterm> -<para ->KDE rakendusi saab juhtida väljastpoolt mõnest muust rakendusest, konsoolilt või shelliskriptiga niinimetatud töölaua kommunikatsiooniprotokolli kasutades (Desktop COmmunication Protocol, <abbrev ->DCOP</abbrev ->). KStars kasutab seda võimalust ära selleks, et võimaldada ka üpris keerukat käitumist kirja panna ning suvalisel ajal käivitada skripti abil. Seda on võimalik näiteks tarvitada koolitundides demona mõne astronoomilise mõiste selgitamisel. </para> -<para ->DCOP-skriptide hädaks on see, et nende kirjutamine näeb välja nagu korralik programmeerimine ja kui kasutajal ei ole programmeerimisega erilisi kokkupuuteid, võib see lausa eemale peletada. Skriptilooja pakub omalt poolt <abbrev ->GUI</abbrev ->, mis laseb ka lihtsalt hiirega klõpsates luua KStarsile DCOP-skripte, olgu need siis kui tahes keerukad. </para> +<para>KDE rakendusi saab juhtida väljastpoolt mõnest muust rakendusest, konsoolilt või shelliskriptiga niinimetatud töölaua kommunikatsiooniprotokolli kasutades (Desktop COmmunication Protocol, <abbrev>DCOP</abbrev>). KStars kasutab seda võimalust ära selleks, et võimaldada ka üpris keerukat käitumist kirja panna ning suvalisel ajal käivitada skripti abil. Seda on võimalik näiteks tarvitada koolitundides demona mõne astronoomilise mõiste selgitamisel. </para> +<para>DCOP-skriptide hädaks on see, et nende kirjutamine näeb välja nagu korralik programmeerimine ja kui kasutajal ei ole programmeerimisega erilisi kokkupuuteid, võib see lausa eemale peletada. Skriptilooja pakub omalt poolt <abbrev>GUI</abbrev>, mis laseb ka lihtsalt hiirega klõpsates luua KStarsile DCOP-skripte, olgu need siis kui tahes keerukad. </para> <sect2 id="sb-intro"> -<title ->Skriptilooja sissejuhatus</title> +<title>Skriptilooja sissejuhatus</title> -<para ->Enne skriptilooja kasutamise selgitamist tutvustan lühidalt kõiki <abbrev ->GUI</abbrev -> elemente. Kui soovid nende kohta rohkem infot, kasuta võimalust "Mis see on?" </para> +<para>Enne skriptilooja kasutamise selgitamist tutvustan lühidalt kõiki <abbrev>GUI</abbrev> elemente. Kui soovid nende kohta rohkem infot, kasuta võimalust "Mis see on?" </para> <screenshot> -<screeninfo ->Skriptilooja tööriist </screeninfo> +<screeninfo>Skriptilooja tööriist </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="scriptbuilder.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Skriptilooja tööriist</phrase> + <phrase>Skriptilooja tööriist</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Nagu pildil näha, asub skriptilooja vasakul pool <firstterm ->käesoleva skript</firstterm ->i kast, kus on näha käsud, millest koosneb parajasti töötav skript. Paremal asub <firstterm ->funktsioonivalija</firstterm ->, mis näitab kõiki saadaolevaid skriptifunktsioone. Funktsioonivalija all on väike paneel, mis näitab valijas esile tõstetud funktsiooni kohta lühiinfot. Käesoleva skripti kasti all paikneb <firstterm ->funktsiooni argumentide paneel</firstterm ->, kus juhul, kui mõni funktsioon on ära märgitud käesoleva skripti kastis, on näha kõigi skriptile vajalike argumentide väärtused. </para -><para ->Akna ülaosas on nupurida, mis võimaldab manipuleerida skripti kui tervikuga. Paremalt vasakule on nupud järgmised: <guibutton ->Uus skript</guibutton ->, <guibutton ->Ava skript</guibutton ->, <guibutton ->Salvesta skript</guibutton ->, <guibutton ->Salvesta skript kui...</guibutton -> ja <guibutton ->Testi skripti</guibutton ->. Nende mõte peaks olema ilmselge, kui vahest välja jätta viimane nupp. Klõps nupule <guibutton ->Testi skripti</guibutton -> püüab käivitada käesoleva skripti KStarsi peaaknas. Skriptilooja aken oleks mõttekas enne selle nupu kasutamist kuhugi kõrvale nihutada, et näha, mida skript siis KStarsis ette võtab. </para -><para ->Keset akent on nupurida, mis manipuleerib konkreetsete skriptifunktsioonidega. Ülalt alla on nupud järgmised: <guibutton ->Lisa funktsioon</guibutton ->, <guibutton ->Eemalda funktsioon</guibutton ->, <guibutton ->Kopeeri funktsioon</guibutton ->, <guibutton ->Liiguta üles</guibutton -> ja <guibutton ->Liiguta alla</guibutton ->. <guibutton ->Lisa funktsioon</guibutton -> lisab funktsioonivalijas parajasti esile tõstetud funktsiooni käesoleva skripti kasti (funktsiooni saab lisada ka selle nimel topeltklõpsu tehes). Ülejäänud nupud käivad käesoleva skripti kohta, eemaldades sealt esile tõstetud funktsiooni, kopeerides selle või muutes selle asukoha skriptis. </para> +<para>Nagu pildil näha, asub skriptilooja vasakul pool <firstterm>käesoleva skript</firstterm>i kast, kus on näha käsud, millest koosneb parajasti töötav skript. Paremal asub <firstterm>funktsioonivalija</firstterm>, mis näitab kõiki saadaolevaid skriptifunktsioone. Funktsioonivalija all on väike paneel, mis näitab valijas esile tõstetud funktsiooni kohta lühiinfot. Käesoleva skripti kasti all paikneb <firstterm>funktsiooni argumentide paneel</firstterm>, kus juhul, kui mõni funktsioon on ära märgitud käesoleva skripti kastis, on näha kõigi skriptile vajalike argumentide väärtused. </para><para>Akna ülaosas on nupurida, mis võimaldab manipuleerida skripti kui tervikuga. Paremalt vasakule on nupud järgmised: <guibutton>Uus skript</guibutton>, <guibutton>Ava skript</guibutton>, <guibutton>Salvesta skript</guibutton>, <guibutton>Salvesta skript kui...</guibutton> ja <guibutton>Testi skripti</guibutton>. Nende mõte peaks olema ilmselge, kui vahest välja jätta viimane nupp. Klõps nupule <guibutton>Testi skripti</guibutton> püüab käivitada käesoleva skripti KStarsi peaaknas. Skriptilooja aken oleks mõttekas enne selle nupu kasutamist kuhugi kõrvale nihutada, et näha, mida skript siis KStarsis ette võtab. </para><para>Keset akent on nupurida, mis manipuleerib konkreetsete skriptifunktsioonidega. Ülalt alla on nupud järgmised: <guibutton>Lisa funktsioon</guibutton>, <guibutton>Eemalda funktsioon</guibutton>, <guibutton>Kopeeri funktsioon</guibutton>, <guibutton>Liiguta üles</guibutton> ja <guibutton>Liiguta alla</guibutton>. <guibutton>Lisa funktsioon</guibutton> lisab funktsioonivalijas parajasti esile tõstetud funktsiooni käesoleva skripti kasti (funktsiooni saab lisada ka selle nimel topeltklõpsu tehes). Ülejäänud nupud käivad käesoleva skripti kohta, eemaldades sealt esile tõstetud funktsiooni, kopeerides selle või muutes selle asukoha skriptis. </para> </sect2> <sect2 id="sb-using"> -<title ->Skriptilooja kasutamine</title> -<para ->Skriptilooja kasutamise selgitamiseks näitame, kuidas valmistada skript, mis jälgib Kuud, samal ajal kui kell töötab kiirendusega. </para -><para ->Kui tahame Kuud jälgida, tuleb mõistagi kõigepealt vaade talle tsentreerida. Selleks tuleb kasutada funktsiooni <firstterm ->lookToward</firstterm ->. Märgi see funktsioonivalijas ning tutvu ka kasti alla ilmuva infoga. Klõpsa nupule <guibutton ->Lisa funktsioon</guibutton ->, et funktsioon liiguks käesoleva skripti kasti. Funktsiooni argumentide paneelil on nüüd näha liitkast märkega <quote ->suund</quote ->. See on suund, kuhu vaade tuleks tsentreerida. Liitkastis on ainult põhiilmakaared, mitte Kuu või mingeid muid taevakehasid. Soovi korral võib kirjutada kasti käsitsi <quote ->Kuu</quote -> või siis klõpsata nupule <guibutton ->Objekt</guibutton ->, mis avab <guilabel ->objekti leidmise</guilabel -> dialoogi, kus saab nimekirjast Kuu valida. Arvesta, et nagu ikka, toob objektile tsentreerimine automaatselt kaasa selle jälgimise, mistõttu ei ole funktsioonile lookToward vaja lisada funktsiooni <firstterm ->setTracking</firstterm ->. </para -><para ->Nüüd, kui vaade on suunatud Kuule, tuleb panna aeg kiiremini käima. Selleks sobib funktsioon <firstterm ->setClockScale</firstterm ->. Lisa see käesoleva skripti kasti, tehes funktsiooni nimel funktsioonivalijas topeltklõpsu. Funktsiooni argumentide paneelil on näha ajasammu kerimiskast, kus saab määrata kella vajaliku kiiruse. Määrame ajasammu väärtuseks 3 tundi. </para -><para ->Vaade on nüüd Kuul ja kell kiirendatud. Veel läheb meil vaja, et skript ootaks mõned sekundid, kuni vaade Kuud jälgib. Lisame skriptile funktsiooni <firstterm ->waitFor</firstterm -> ja määrame funktsiooni argumentide paneelil, et enne jätkamist tuleks oodata 20 sekundit. </para -><para ->Lõpetuseks seame kella ajasammu tagasi normaalväärtusele 1 sekund. Selleks lisa veel kord setClockScale ning määra selle väärtuseks 1 sekund. </para -><para ->Tegelikult ei ole see veel aga kõik. Tõenäoliselt soovime, et vaade kasutaks ekvaatorilisi koordinaate, enne kui skript hakkab kiirendatud ajasammuga Kuud jälgima. Kui kasutada horisondilisi koordinaate, hakkaks vaade hirmsa kiirusega pöörlema vastavalt Kuu tõusudele ja loojumistele. See oleks usutavasti üpris häiriv ning me väldime seda nii, et seame vaatevaliku <firstterm ->UseAltAz</firstterm -> väärtuseks <quote ->väär</quote ->. Mis tahes vaatevaliku muutmiseks tuleb kasutada funktsiooni <firstterm ->changeViewOption</firstterm ->. Lisame selle skriptile ja uurime nüüd funktsiooni argumentide paneeli. Liitkastis on kirjas kõik vaatevalikud, mida saab changeViewOption abil kasutada. Me teame, et meil läheb vaja võimalust UseAltAz, mistõttu võime selle lihtsalt liitkastist valida. Kuid nimekiri on päris pikk ja mitte miski ei seleta, mida mingi element täpselt teeb. Seepärast on mõttekam vajutada nuppu <guibutton ->Lehitse puud</guibutton ->, mis avab akna, kus vaatevalikud on teemade järgi puusse koondatud. Peale selle on iga elemendi juures ka lühiseletus ning valiku väärtuse andmetüüp. UseAltAz on kirjas kategooria <guilabel ->Taevakaardi valikud</guilabel -> all. Märgime seal selle elemendi ning vajutame nuppu <guibutton ->OK</guibutton ->, mille järel see ongi valitud funktsiooni argumentide paneelil. Lõpuks määrame selle väärtuseks <quote ->väär</quote -> või <quote ->0</quote ->. </para -><para ->Ja veel üks asi: kui muuta UseAltAz skripti lõpus, ei ole sellest mingit tolku. See tuleb muuta enne seda, kui midagi üldse juhtuma hakkab. Seepärast märgi funktsioon käesoleva skripti kastis ära ning klõpsa nupule <guibutton ->Liiguta üles</guibutton ->, kuni sellest on saanud kõige esimene funktsioon. </para -><para ->Skript on valmis ja aeg on see kettale salvestada. Klõpsa nupule <guibutton ->Salvesta skript</guibutton ->. See avab akna, kus saab anda skriptile nime ning ennast selle autoriks tunnistada. Anna nimeks näiteks <quote ->Kuu jälgimine</quote -> ning kirjuta autori kohale enda nimi ja vajuta nupule <guibutton ->OK</guibutton ->. Seejärel ilmub tavapärane &kde; failisalvestamisdialoog. Siin tuleb määrata faili nimi ja skripti salvestamiseks klõpsata taas nupule <guibutton ->OK</guibutton ->. Pane tähele, et kui sa ei kirjuta ise failinime lõppu <quote ->.kstars</quote ->, lisatakse see laiend automaatselt. Kui huvi tunned, võid hiljem skripti uurida suvalise tekstiredaktoriga. </para -><para ->Nüüd, kus skript on valmis, võib selle käivitada mitmel viisil. Konsoolilt saab selle edukalt käivitada juhul, kui KStars parajasti töötab. Skripti saab käivitada ka KStarsi seest, valides menüüst <guimenu ->Fail</guimenu -> käsu <guimenuitem ->Käivita skript</guimenuitem ->. </para> +<title>Skriptilooja kasutamine</title> +<para>Skriptilooja kasutamise selgitamiseks näitame, kuidas valmistada skript, mis jälgib Kuud, samal ajal kui kell töötab kiirendusega. </para><para>Kui tahame Kuud jälgida, tuleb mõistagi kõigepealt vaade talle tsentreerida. Selleks tuleb kasutada funktsiooni <firstterm>lookToward</firstterm>. Märgi see funktsioonivalijas ning tutvu ka kasti alla ilmuva infoga. Klõpsa nupule <guibutton>Lisa funktsioon</guibutton>, et funktsioon liiguks käesoleva skripti kasti. Funktsiooni argumentide paneelil on nüüd näha liitkast märkega <quote>suund</quote>. See on suund, kuhu vaade tuleks tsentreerida. Liitkastis on ainult põhiilmakaared, mitte Kuu või mingeid muid taevakehasid. Soovi korral võib kirjutada kasti käsitsi <quote>Kuu</quote> või siis klõpsata nupule <guibutton>Objekt</guibutton>, mis avab <guilabel>objekti leidmise</guilabel> dialoogi, kus saab nimekirjast Kuu valida. Arvesta, et nagu ikka, toob objektile tsentreerimine automaatselt kaasa selle jälgimise, mistõttu ei ole funktsioonile lookToward vaja lisada funktsiooni <firstterm>setTracking</firstterm>. </para><para>Nüüd, kui vaade on suunatud Kuule, tuleb panna aeg kiiremini käima. Selleks sobib funktsioon <firstterm>setClockScale</firstterm>. Lisa see käesoleva skripti kasti, tehes funktsiooni nimel funktsioonivalijas topeltklõpsu. Funktsiooni argumentide paneelil on näha ajasammu kerimiskast, kus saab määrata kella vajaliku kiiruse. Määrame ajasammu väärtuseks 3 tundi. </para><para>Vaade on nüüd Kuul ja kell kiirendatud. Veel läheb meil vaja, et skript ootaks mõned sekundid, kuni vaade Kuud jälgib. Lisame skriptile funktsiooni <firstterm>waitFor</firstterm> ja määrame funktsiooni argumentide paneelil, et enne jätkamist tuleks oodata 20 sekundit. </para><para>Lõpetuseks seame kella ajasammu tagasi normaalväärtusele 1 sekund. Selleks lisa veel kord setClockScale ning määra selle väärtuseks 1 sekund. </para><para>Tegelikult ei ole see veel aga kõik. Tõenäoliselt soovime, et vaade kasutaks ekvaatorilisi koordinaate, enne kui skript hakkab kiirendatud ajasammuga Kuud jälgima. Kui kasutada horisondilisi koordinaate, hakkaks vaade hirmsa kiirusega pöörlema vastavalt Kuu tõusudele ja loojumistele. See oleks usutavasti üpris häiriv ning me väldime seda nii, et seame vaatevaliku <firstterm>UseAltAz</firstterm> väärtuseks <quote>väär</quote>. Mis tahes vaatevaliku muutmiseks tuleb kasutada funktsiooni <firstterm>changeViewOption</firstterm>. Lisame selle skriptile ja uurime nüüd funktsiooni argumentide paneeli. Liitkastis on kirjas kõik vaatevalikud, mida saab changeViewOption abil kasutada. Me teame, et meil läheb vaja võimalust UseAltAz, mistõttu võime selle lihtsalt liitkastist valida. Kuid nimekiri on päris pikk ja mitte miski ei seleta, mida mingi element täpselt teeb. Seepärast on mõttekam vajutada nuppu <guibutton>Lehitse puud</guibutton>, mis avab akna, kus vaatevalikud on teemade järgi puusse koondatud. Peale selle on iga elemendi juures ka lühiseletus ning valiku väärtuse andmetüüp. UseAltAz on kirjas kategooria <guilabel>Taevakaardi valikud</guilabel> all. Märgime seal selle elemendi ning vajutame nuppu <guibutton>OK</guibutton>, mille järel see ongi valitud funktsiooni argumentide paneelil. Lõpuks määrame selle väärtuseks <quote>väär</quote> või <quote>0</quote>. </para><para>Ja veel üks asi: kui muuta UseAltAz skripti lõpus, ei ole sellest mingit tolku. See tuleb muuta enne seda, kui midagi üldse juhtuma hakkab. Seepärast märgi funktsioon käesoleva skripti kastis ära ning klõpsa nupule <guibutton>Liiguta üles</guibutton>, kuni sellest on saanud kõige esimene funktsioon. </para><para>Skript on valmis ja aeg on see kettale salvestada. Klõpsa nupule <guibutton>Salvesta skript</guibutton>. See avab akna, kus saab anda skriptile nime ning ennast selle autoriks tunnistada. Anna nimeks näiteks <quote>Kuu jälgimine</quote> ning kirjuta autori kohale enda nimi ja vajuta nupule <guibutton>OK</guibutton>. Seejärel ilmub tavapärane &kde; failisalvestamisdialoog. Siin tuleb määrata faili nimi ja skripti salvestamiseks klõpsata taas nupule <guibutton>OK</guibutton>. Pane tähele, et kui sa ei kirjuta ise failinime lõppu <quote>.kstars</quote>, lisatakse see laiend automaatselt. Kui huvi tunned, võid hiljem skripti uurida suvalise tekstiredaktoriga. </para><para>Nüüd, kus skript on valmis, võib selle käivitada mitmel viisil. Konsoolilt saab selle edukalt käivitada juhul, kui KStars parajasti töötab. Skripti saab käivitada ka KStarsi seest, valides menüüst <guimenu>Fail</guimenu> käsu <guimenuitem>Käivita skript</guimenuitem>. </para> </sect2> <sect2 id="sb-indi"> - <title ->INDI seadmete automatiseerimine</title> - <para ->Kõik <link linkend="what-is-indi" ->INDI</link ->-ga ühilduvad seadmed toetavad seadmete ajastamist ja automatiseerimist. &kstars;i <link linkend="sb-intro" ->skriptilooja</link -> abil võib panna suvalise arvu seadmeid ette võtma ka väga keerukaid operatsioone. Seda võimaldab &kstars;i INDI DCOP-liides, mis pakub kõikvõimalike ülesannete tarbeks erinevaid funktsiooniklasse. INDI DCOP-funktsioonid võib jagada viide erinevasse klassi. Järgnevalt anname ülevaate KStarsis toetatud funktsioonidest ja nende argumentidest. Äärmiselt soovitatav on lugeda <link linkend="indi-concepts" ->INDI põhimõtteid</link -> tutvustavat osa, sest me kasutame neid siin ohtralt.</para> + <title>INDI seadmete automatiseerimine</title> + <para>Kõik <link linkend="what-is-indi">INDI</link>-ga ühilduvad seadmed toetavad seadmete ajastamist ja automatiseerimist. &kstars;i <link linkend="sb-intro">skriptilooja</link> abil võib panna suvalise arvu seadmeid ette võtma ka väga keerukaid operatsioone. Seda võimaldab &kstars;i INDI DCOP-liides, mis pakub kõikvõimalike ülesannete tarbeks erinevaid funktsiooniklasse. INDI DCOP-funktsioonid võib jagada viide erinevasse klassi. Järgnevalt anname ülevaate KStarsis toetatud funktsioonidest ja nende argumentidest. Äärmiselt soovitatav on lugeda <link linkend="indi-concepts">INDI põhimõtteid</link> tutvustavat osa, sest me kasutame neid siin ohtralt.</para> <orderedlist> - <listitem -><para ->Seadmete üldised funktsioonid: seadmete loomise/sulgemise funktsioonid jne.</para> + <listitem><para>Seadmete üldised funktsioonid: seadmete loomise/sulgemise funktsioonid jne.</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><function ->startINDI (QString seadmeNimi, bool useLocal)</function -> : INDI-teenuse loomine kohalikuna või serverina.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->shutdownINDI (QString seadmeNimi)</function -> : INDI-teenuse lõpetamine.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->switchINDI(QString seadmeNimi, bool turnOn)</function -> : INDI-seadme ühendamine või lahutamine.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIPort(QString seadmeNimi, QString port)</function -> : seadme ühenduse pordi määramine.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function -> : INDI-toimingu aktiveerimine. Toiming võib olla <emphasis ->lülitamisomaduse</emphasis -> mis tahes <emphasis ->element</emphasis ->.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->waitForINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function -> : paus skripti täitmises, kuni määratud toimingu <emphasis ->omadus</emphasis -> tagastatakse OK-staatusega.</para -></listitem> + <listitem><para><function>startINDI (QString seadmeNimi, bool useLocal)</function> : INDI-teenuse loomine kohalikuna või serverina.</para></listitem> + <listitem><para><function>shutdownINDI (QString seadmeNimi)</function> : INDI-teenuse lõpetamine.</para></listitem> + <listitem><para><function>switchINDI(QString seadmeNimi, bool turnOn)</function> : INDI-seadme ühendamine või lahutamine.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIPort(QString seadmeNimi, QString port)</function> : seadme ühenduse pordi määramine.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function> : INDI-toimingu aktiveerimine. Toiming võib olla <emphasis>lülitamisomaduse</emphasis> mis tahes <emphasis>element</emphasis>.</para></listitem> + <listitem><para><function>waitForINDIAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function> : paus skripti täitmises, kuni määratud toimingu <emphasis>omadus</emphasis> tagastatakse OK-staatusega.</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Teleskoobifunktsioonid: teleskoobi liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid.</para> + <listitem><para>Teleskoobifunktsioonid: teleskoobi liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid.</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><function ->setINDIScopeAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function -> : teleskoobi režiimi või toimingu määramine. Võimalikud valikud on SLEW, TRACK, SYNC, PARK ja ABORT.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDITargetCoord(QString seadmeNimi, double otsetõus, double kääne)</function -> : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid <emphasis ->otsetõusule</emphasis -> ja <emphasis ->käändele</emphasis ->.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDITargetName(QString seadmeNimi, QString objektiNimi)</function -> : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid <emphasis ->objektiNime</emphasis -> koordinaatidele. KStars otsib objekti nime oma andmebaasist ja hangib leidmise korral selle otsetõusu ja käände.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIGeoLocation(QString seadmeNimi, double pikkuskraad, double laiuskraad)</function -> : määrab teleskoobi geograafilise asukoha määratud pikkus- ja laiuskraadile. Pikkuskraadi arvestatakse Greenwichist (Suurbritannia) ida poole. Kuid kuigi läänepoolkera kohta kasutatakse sageli negatiivseid pikkuskraade, nõuab INDI, et pikkuskraad jääks 0 ja 360 vahele. See tähendab, et kui sul on kasutada negatiivne pikkuskraad, tuleb sellele liita 360 kraadi, et saada INDI-le sobilik väärtus. Näiteks Kanada linna Calgary koordinaadid &kstars;is on järgmised: pikkuskraad -114 04 58; laiuskraad 51 02 58. Nii on meie näite korral INDI pikkuskraad 360 - 114,093 = 245,917 kraadi.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIUTC(QString seadmeNimi, QString UTCDateTime)</function -> : määrab teleskoobi UTC kuupäeva ja kellaaja ISO-8601 vormingus. Vorminguks on YYYY-MM-DDTHH:MM:SS (nt. 2004-07-12T22:05:32).</para -></listitem> + <listitem><para><function>setINDIScopeAction(QString seadmeNimi, QString toiming)</function> : teleskoobi režiimi või toimingu määramine. Võimalikud valikud on SLEW, TRACK, SYNC, PARK ja ABORT.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDITargetCoord(QString seadmeNimi, double otsetõus, double kääne)</function> : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid <emphasis>otsetõusule</emphasis> ja <emphasis>käändele</emphasis>.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDITargetName(QString seadmeNimi, QString objektiNimi)</function> : määrab teleskoobi JNow sihtkoordinaadid <emphasis>objektiNime</emphasis> koordinaatidele. KStars otsib objekti nime oma andmebaasist ja hangib leidmise korral selle otsetõusu ja käände.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIGeoLocation(QString seadmeNimi, double pikkuskraad, double laiuskraad)</function> : määrab teleskoobi geograafilise asukoha määratud pikkus- ja laiuskraadile. Pikkuskraadi arvestatakse Greenwichist (Suurbritannia) ida poole. Kuid kuigi läänepoolkera kohta kasutatakse sageli negatiivseid pikkuskraade, nõuab INDI, et pikkuskraad jääks 0 ja 360 vahele. See tähendab, et kui sul on kasutada negatiivne pikkuskraad, tuleb sellele liita 360 kraadi, et saada INDI-le sobilik väärtus. Näiteks Kanada linna Calgary koordinaadid &kstars;is on järgmised: pikkuskraad -114 04 58; laiuskraad 51 02 58. Nii on meie näite korral INDI pikkuskraad 360 - 114,093 = 245,917 kraadi.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIUTC(QString seadmeNimi, QString UTCDateTime)</function> : määrab teleskoobi UTC kuupäeva ja kellaaja ISO-8601 vormingus. Vorminguks on YYYY-MM-DDTHH:MM:SS (nt. 2004-07-12T22:05:32).</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Kaamera/CCD funktsioonid: kaamera/CCD omaduste ja oleku kontrollimise funktsioonid.</para> + <listitem><para>Kaamera/CCD funktsioonid: kaamera/CCD omaduste ja oleku kontrollimise funktsioonid.</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><function ->setINDICCDTemp(QString seadmeNimi, int temp)</function -> : määrab CCD-kiibi sihttemperatuuri Celsiuse kraadides.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIFrameType(QString seadmeNimi, QString tüüp)</function -> : määrab CCD kaadritüübi. Võimalikud valikud on FRAME_LIGHT, FRAME_BIAS, FRAME_DARK ja FRAME_FLAT.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->startINDIExposure(QString seadmeNimi, int aegumine)</function -> : käivitab CCD/kaamera särituse sekunditeks, mille määrab <emphasis ->aegumine</emphasis ->.</para -></listitem> + <listitem><para><function>setINDICCDTemp(QString seadmeNimi, int temp)</function> : määrab CCD-kiibi sihttemperatuuri Celsiuse kraadides.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIFrameType(QString seadmeNimi, QString tüüp)</function> : määrab CCD kaadritüübi. Võimalikud valikud on FRAME_LIGHT, FRAME_BIAS, FRAME_DARK ja FRAME_FLAT.</para></listitem> + <listitem><para><function>startINDIExposure(QString seadmeNimi, int aegumine)</function> : käivitab CCD/kaamera särituse sekunditeks, mille määrab <emphasis>aegumine</emphasis>.</para></listitem> </itemizedlist> - </listitem -> - <listitem -><para ->Fokuseerija funktsioonid: fokuseerija liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid.</para> + </listitem> + <listitem><para>Fokuseerija funktsioonid: fokuseerija liikumist ja olekut kontrollivad funktsioonid.</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><function ->setINDIFocusSpeed(QString seadmeNimi, QString toiming)</function -> : määrab fokuseerija kiiruse. Võimalikud valikud on FOCUS_HALT, FOCUS_SLOW, FOCUS_MEDIUM ja FOCUS_FAST.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->setINDIFocusTimeout(QString seadmeNimi, int aegumine)</function -> : määrab sekundites iga järgneva startINDIFocus operatsiooni kestuse.</para -></listitem> - <listitem -><para -><function ->startINDIFocus(QString seadmeNimi, int fookuseSuund)</function -> : liigutab fokuseerijat kas sissepoole (fookuseSuund = 0) või väljapoole (fookuseSuund = 1). Operatsiooni kiiruse ja kestuse saab määrata funktsioonidega <function ->setINDIFocusSpeed()</function -> ja <function ->setINDIFocusTimeout()</function ->.</para -></listitem> + <listitem><para><function>setINDIFocusSpeed(QString seadmeNimi, QString toiming)</function> : määrab fokuseerija kiiruse. Võimalikud valikud on FOCUS_HALT, FOCUS_SLOW, FOCUS_MEDIUM ja FOCUS_FAST.</para></listitem> + <listitem><para><function>setINDIFocusTimeout(QString seadmeNimi, int aegumine)</function> : määrab sekundites iga järgneva startINDIFocus operatsiooni kestuse.</para></listitem> + <listitem><para><function>startINDIFocus(QString seadmeNimi, int fookuseSuund)</function> : liigutab fokuseerijat kas sissepoole (fookuseSuund = 0) või väljapoole (fookuseSuund = 1). Operatsiooni kiiruse ja kestuse saab määrata funktsioonidega <function>setINDIFocusSpeed()</function> ja <function>setINDIFocusTimeout()</function>.</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> - <listitem -><para ->Filtrifunktsioonid: filtri positsiooni kontrollivad funktsioonid.</para> + <listitem><para>Filtrifunktsioonid: filtri positsiooni kontrollivad funktsioonid.</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><function ->setINDIFilterNum(QString seadmeNimi, int filtri_number)</function ->: annab filtrile positsiooni <varname ->filtri_number</varname ->. Viimaste aliaseid saab omistada dialoogis <guimenuitem ->INDI seadistamine</guimenuitem ->, mille saab avada menüüst <guimenu ->Seadmed</guimenu -> (nt. Filter 1 = punane, Filter 2 = roheline jne.).</para -></listitem> + <listitem><para><function>setINDIFilterNum(QString seadmeNimi, int filtri_number)</function>: annab filtrile positsiooni <varname>filtri_number</varname>. Viimaste aliaseid saab omistada dialoogis <guimenuitem>INDI seadistamine</guimenuitem>, mille saab avada menüüst <guimenu>Seadmed</guimenu> (nt. Filter 1 = punane, Filter 2 = roheline jne.).</para></listitem> </itemizedlist> </listitem> </orderedlist> -<para ->Pane tähele, et kõigis INDI-funktsioonides on esimene argument seadme nimi. See võimaldab liita ühte skripti erinevaid käske, mida saata erinevatele INDI-seadmetele. Skriptilooja pakub kaks võimalust lihtsustada INDI-skriptide loomist ja muutmist:</para> +<para>Pane tähele, et kõigis INDI-funktsioonides on esimene argument seadme nimi. See võimaldab liita ühte skripti erinevaid käske, mida saata erinevatele INDI-seadmetele. Skriptilooja pakub kaks võimalust lihtsustada INDI-skriptide loomist ja muutmist:</para> <itemizedlist> - <listitem -><para -><option ->WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele</option ->: märkimisel lisab skriptilooja automaatselt funktsiooni <function ->waitForINDIAction()</function -> iga tuntud toimingu järele. Kui näiteks lisad skriptile funktsiooni <function ->switchINDI()</function -> ja antud valik on sisse lülitatud, lisab skriptilooja kohe funktsiooni <function ->switchINDI()</function -> järele skripti "waitForINDIAction CONNECTION". See sunnib skripti pausi tegema pärast käsu <function ->switchINDI()</function -> andmist seni, kuni <function ->switchINDI()</function -> tagastatakse OK-staatusega (&ie; seadme ühendamine oli edukas). Äärmiselt oluline on silmas pidada, et skriptilooja ei saa funktsiooni <function ->waitForINDIAction()</function -> automaatselt lisada üldistele toimingutele, mis on lisatud funktsiooni <function ->setINDIAction()</function -> kasutades. Selle põhjuseks on asjaolu, et KStarsil puudub võimalus määrata üldiste funktsioonide eellasomadus. Seetõttu tuleb soovi korral <function ->waitForINDIAction()</function -> üldiste toimingute järele ise käsitsi lisada.</para> + <listitem><para><option>WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele</option>: märkimisel lisab skriptilooja automaatselt funktsiooni <function>waitForINDIAction()</function> iga tuntud toimingu järele. Kui näiteks lisad skriptile funktsiooni <function>switchINDI()</function> ja antud valik on sisse lülitatud, lisab skriptilooja kohe funktsiooni <function>switchINDI()</function> järele skripti "waitForINDIAction CONNECTION". See sunnib skripti pausi tegema pärast käsu <function>switchINDI()</function> andmist seni, kuni <function>switchINDI()</function> tagastatakse OK-staatusega (&ie; seadme ühendamine oli edukas). Äärmiselt oluline on silmas pidada, et skriptilooja ei saa funktsiooni <function>waitForINDIAction()</function> automaatselt lisada üldistele toimingutele, mis on lisatud funktsiooni <function>setINDIAction()</function> kasutades. Selle põhjuseks on asjaolu, et KStarsil puudub võimalus määrata üldiste funktsioonide eellasomadus. Seetõttu tuleb soovi korral <function>waitForINDIAction()</function> üldiste toimingute järele ise käsitsi lisada.</para> </listitem> - <listitem -><para -><option ->INDI-seadme nime korduvkasutus</option ->: märkimisel täidetakse kõigi järgnevate funktsioonide seadmenimeväli automaatselt viimati kasutatud seadme nimega. Viimase seadme nimi määratakse iga kord, kui skriptile lisatakse funktsioon <function ->startINDI()</function ->. Mitme seadme kasutamisel ei ole mõttekas seda võimalust sisse lülitada.</para> + <listitem><para><option>INDI-seadme nime korduvkasutus</option>: märkimisel täidetakse kõigi järgnevate funktsioonide seadmenimeväli automaatselt viimati kasutatud seadme nimega. Viimase seadme nimi määratakse iga kord, kui skriptile lisatakse funktsioon <function>startINDI()</function>. Mitme seadme kasutamisel ei ole mõttekas seda võimalust sisse lülitada.</para> </listitem> </itemizedlist> -<para ->Nüüd oleme valmis looma demoskripti, mis juhib LX200 GPS teleskoopi, millele lisandub Finger Lakesi CCD-kaamera. Ülesanne on lihtne. Me tahame, et teleskoop asuks jälgima Marssi, seejärel aga peaks kaamera tegema 20-sekundiliste vahedega kolm 10-sekundilist võtet.</para> -<important -><para ->Et INDI DCOP-liides ei anna otsest tagasisidet seadme operatsioonide ja parameetrite (välja arvatud <function ->waitForINDIAction()</function ->) edenemise, väärtuse ega oleku kohta, kujutab seadmete automatiseerimine KStarsis endast sisuliselt otsejuhtimist. Sellistes süsteemides puudubki tavaliselt vahetu tagasiside süsteemi edenemise kohta, samuti pole võimalik jooksvalt vigu korrigeerida. Seepärast tuleb seadmete automatiseerimise skriptid väga hoolikalt kirja panna ja neid igakülgselt testida, enne kui lõplikult kasutusele võtta.</para -></important> +<para>Nüüd oleme valmis looma demoskripti, mis juhib LX200 GPS teleskoopi, millele lisandub Finger Lakesi CCD-kaamera. Ülesanne on lihtne. Me tahame, et teleskoop asuks jälgima Marssi, seejärel aga peaks kaamera tegema 20-sekundiliste vahedega kolm 10-sekundilist võtet.</para> +<important><para>Et INDI DCOP-liides ei anna otsest tagasisidet seadme operatsioonide ja parameetrite (välja arvatud <function>waitForINDIAction()</function>) edenemise, väärtuse ega oleku kohta, kujutab seadmete automatiseerimine KStarsis endast sisuliselt otsejuhtimist. Sellistes süsteemides puudubki tavaliselt vahetu tagasiside süsteemi edenemise kohta, samuti pole võimalik jooksvalt vigu korrigeerida. Seepärast tuleb seadmete automatiseerimise skriptid väga hoolikalt kirja panna ja neid igakülgselt testida, enne kui lõplikult kasutusele võtta.</para></important> <screenshot> - <screeninfo ->Skriptilooja tööriist </screeninfo> + <screeninfo>Skriptilooja tööriist </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="indiscript.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Skriptilooja tööriist</phrase> + <phrase>Skriptilooja tööriist</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Demoskripti näeb siintoodud pildil. Pane tähele, et <option ->"WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele"</option -> on sisse lülitatud, <option ->"INDI-seadme nime korduvkasutus"</option -> aga mitte. Esimene lisatav funktsioon on <function ->startINDI()</function ->, nagu ka pildil näha. Me tahame oma seadmed panna tööle kohalikuna, sestab ei ole funktsiooni argumentide aknas vajalik muuta teenuse režiimi. Paneme kirja seadme nime, kõigepealt siis teleskoobi "LX200 GPS". Kordame sama operatsiooni, et panna kirja "FLI CCD". Selle järel on funktsioon <function ->waitFor()</function ->. Üldiselt on soovitatav kasutada funktsiooni <function ->waitFor()</function -> kohe funktsiooni <function ->startINDI()</function -> järel, et peatada skript 1-5 sekundiks. Nii saab tagada kõigi omaduste korrektse loomise ja nende valmisoleku käsklusi vastu võtma. See tuleb kasuks ka võrguseadmete juhtimisel, sest omaduste hankimine ja loomine võib võtta veidi aega. Järgmise funktsiooniga <function ->switchINDI()</function -> ühendame mõlemad seadmed.</para> +<para>Demoskripti näeb siintoodud pildil. Pane tähele, et <option>"WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele"</option> on sisse lülitatud, <option>"INDI-seadme nime korduvkasutus"</option> aga mitte. Esimene lisatav funktsioon on <function>startINDI()</function>, nagu ka pildil näha. Me tahame oma seadmed panna tööle kohalikuna, sestab ei ole funktsiooni argumentide aknas vajalik muuta teenuse režiimi. Paneme kirja seadme nime, kõigepealt siis teleskoobi "LX200 GPS". Kordame sama operatsiooni, et panna kirja "FLI CCD". Selle järel on funktsioon <function>waitFor()</function>. Üldiselt on soovitatav kasutada funktsiooni <function>waitFor()</function> kohe funktsiooni <function>startINDI()</function> järel, et peatada skript 1-5 sekundiks. Nii saab tagada kõigi omaduste korrektse loomise ja nende valmisoleku käsklusi vastu võtma. See tuleb kasuks ka võrguseadmete juhtimisel, sest omaduste hankimine ja loomine võib võtta veidi aega. Järgmise funktsiooniga <function>switchINDI()</function> ühendame mõlemad seadmed.</para> -<para ->Meil oli juba valik <option ->"WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele"</option -> sisse lülitatud, nii ei ole meil vaja lisada funktsiooni <function ->waitForINDIAction()</function -> funktsiooni <function ->switchINDI()</function -> järele, et tagada skripti täitmine ainult juhul, kui ühendus õnnestub luua. Seda teeb skriptilooja meie eest automaatselt ise. Nüüd seame teleskoobi jälgimisrežiimi, klõpsates funktsioonil <function ->setINDIScopeAction()</function -> ja valides TRACK. Pane tähele, et teleskoop tuleb panna jälgima <emphasis ->enne seda</emphasis ->, kui anda koordinaadid, mida see peab jälgima. Funktsioon <function ->setINDIScopeAction()</function -> on õigupoolest lihtsalt mugavuse pärast - meiegi näites annab see lihtsalt üldise funktsiooni <function ->setINDIAction()</function ->, millele järgneb võtmesõna TRACK. Funktsiooni <function ->setINDIScopeAction()</function -> kasutamise eeliseks on siiski see, et KStars lisab vajaduse korral selle järele automaatselt <function ->waitForINDIAction()</function ->. See võimalus ei ole muidu, nagu eespool mainitud, automaatselt kättesaadav üldiste toimingute puhul.</para> +<para>Meil oli juba valik <option>"WaitForINDIAction lisamine iga INDI-toimingu järele"</option> sisse lülitatud, nii ei ole meil vaja lisada funktsiooni <function>waitForINDIAction()</function> funktsiooni <function>switchINDI()</function> järele, et tagada skripti täitmine ainult juhul, kui ühendus õnnestub luua. Seda teeb skriptilooja meie eest automaatselt ise. Nüüd seame teleskoobi jälgimisrežiimi, klõpsates funktsioonil <function>setINDIScopeAction()</function> ja valides TRACK. Pane tähele, et teleskoop tuleb panna jälgima <emphasis>enne seda</emphasis>, kui anda koordinaadid, mida see peab jälgima. Funktsioon <function>setINDIScopeAction()</function> on õigupoolest lihtsalt mugavuse pärast - meiegi näites annab see lihtsalt üldise funktsiooni <function>setINDIAction()</function>, millele järgneb võtmesõna TRACK. Funktsiooni <function>setINDIScopeAction()</function> kasutamise eeliseks on siiski see, et KStars lisab vajaduse korral selle järele automaatselt <function>waitForINDIAction()</function>. See võimalus ei ole muidu, nagu eespool mainitud, automaatselt kättesaadav üldiste toimingute puhul.</para> -<para ->Nüüd kasutame funktsiooni <function ->setINDITargetName()</function -> ja valime siin Marsi. Viimaste sammudega tuleb meil määrata 10-sekundiliste võtete tegemine, milleks on funktsioon <function ->startINDIExposure()</function -> ning nende vahele 20-sekundiliste intervallide jätmine, milleks tuleb funktsioonile <function ->waitFor()</function -> anda väärtuseks 20.</para> +<para>Nüüd kasutame funktsiooni <function>setINDITargetName()</function> ja valime siin Marsi. Viimaste sammudega tuleb meil määrata 10-sekundiliste võtete tegemine, milleks on funktsioon <function>startINDIExposure()</function> ning nende vahele 20-sekundiliste intervallide jätmine, milleks tuleb funktsioonile <function>waitFor()</function> anda väärtuseks 20.</para> -<para ->Nüüd võime skripti salvestada ja millal tahes käivitada. Salvestatud skript näeb välja selline:</para> -<blockquote -><programlisting ->#!/bin/bash +<para>Nüüd võime skripti salvestada ja millal tahes käivitada. Salvestatud skript näeb välja selline:</para> +<blockquote><programlisting>#!/bin/bash #KStars DCOP script: Demo Script #by Jasem Mutlaq #last modified: Thu Jan 6 2005 09:58:26 @@ -469,10 +138,7 @@ </blockquote> <note> -<para ->INDI teek pakub väga võimsat skriptimistööriista, mis lubab arendajatel luua ka väga keerukaid skripte. Sellest räägib lähemalt <ulink url="http://indi.sourceforge.net/manual/book1.html" ->INDI arendajate käsiraamat</ulink ->.</para> +<para>INDI teek pakub väga võimsat skriptimistööriista, mis lubab arendajatel luua ka väga keerukaid skripte. Sellest räägib lähemalt <ulink url="http://indi.sourceforge.net/manual/book1.html">INDI arendajate käsiraamat</ulink>.</para> </note> </sect2> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook index 050a8458dbd..7185a7a975e 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/sidereal.docbook @@ -1,87 +1,20 @@ <sect1 id="ai-sidereal"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Täheaeg</title> -<indexterm -><primary ->Täheaeg</primary> -<seealso ->Tunninurk</seealso> +<title>Täheaeg</title> +<indexterm><primary>Täheaeg</primary> +<seealso>Tunninurk</seealso> </indexterm> -<para -><firstterm ->Täheaeg</firstterm -> tähendabki sõna otseses mõttes <quote ->tähe aega</quote ->. See, mida me igapäevaelus kasutame, on päikeseaeg. Selle põhiühik on <firstterm ->päev</firstterm -> ehk aeg, mis Päikesel kulub vastavalt Maa pöörlemisele taevalaotusel 360 kraadi läbimiseks. Päikeseaja väiksemad ühikud on päeva jaotised: </para -><para> +<para><firstterm>Täheaeg</firstterm> tähendabki sõna otseses mõttes <quote>tähe aega</quote>. See, mida me igapäevaelus kasutame, on päikeseaeg. Selle põhiühik on <firstterm>päev</firstterm> ehk aeg, mis Päikesel kulub vastavalt Maa pöörlemisele taevalaotusel 360 kraadi läbimiseks. Päikeseaja väiksemad ühikud on päeva jaotised: </para><para> <itemizedlist> -<listitem -><para ->1/24 päevast = 1 tund</para -></listitem> -<listitem -><para ->1/60 tunnist = 1 minut</para -></listitem> -<listitem -><para ->1/60 minutist = 1 sekund</para -></listitem> +<listitem><para>1/24 päevast = 1 tund</para></listitem> +<listitem><para>1/60 tunnist = 1 minut</para></listitem> +<listitem><para>1/60 minutist = 1 sekund</para></listitem> </itemizedlist> -</para -><para ->Kuid päikeseajaga tekib üks probleem: nimelt ei tee Maa ühe päikesepäeva jooksul tegelikult päris 360-kraadilist pööret. Maa tiirleb ka ümber Päikese ning ühe päeva jooksul liigub sellel edasi umbes ühe kraadi võrra (360 kraadi : 365,25 päeva (täisorbiit) = umbes üks kraad päevas). Nii muutub 24 tunni jooksul Maa asend Päikese suhtes umbes ühe kraadi võrra. Seepärast peaks Maa pöörlema 361 kraadi, et Päike paistaks nii, nagu oleks ta kulgenud taevalaotusel 360 kraadi. </para -><para ->Astronoome huvitab rohkem see, kui kaua võtab Maal aega pöörde tegemine <quote ->fikseeritud</quote -> ehk kinnistähtede, mitte aga Päikese suhtes. Seepärast on eelistatud ajaskaala, mis kõrvaldab Päikese ümber tiirlemisega kaasnevad probleemid ning võtab enda asjaks vaid selle, kui kaua kulub Maal 360-kraadise pöörde tegemiseks tähtede suhtes. Seda pöörlemisperioodi nimetataksegi <firstterm ->tähepäevaks</firstterm ->. Keskmiselt on see 4 minutit lühem kui päikesepäev, seda just tänu mainitud ühele lisakraadile. Kui me ka defineerime tähepäeva 23 tunni ja 56 minutiga, siis tähetunnid, -minutid ja -sekundid on samaväärsed osad tähepäevast kui nendega samaväärsed osad päikesepäevast. Seetõttu on üks päikesesekund 1,00278 tähesekundit. </para -><para ->Täheaega on tulus kasutada määramiseks, kus tähed mingil ajahetkel asuvad. Täheaeg jagab Maa ühe täispöörde 24 tähetunniks ning sarnaselt sellele on ka taevakaart jagatud <firstterm ->otsetõusu</firstterm ->24 tunniks. See ei ole kokkusattumus: kohalik täheaeg (<acronym ->KTA</acronym ->) osutab otsetõusu, mis hetkel läbib <link linkend="ai-meridian" ->kohalikku meridiaani</link ->. Seega, kui tähe otsetõus on 05h 32m 24s, siis asub see sinu meridiaanil KTA järgi kell 05:32:34. Üldisemalt võttes annab erinevus objekti <acronym ->OT</acronym -> ja kohaliku täheaja vahel teada, kui kaugel meridiaanist taevakeha asub. Näiteks asub näiteks toodud taevakeha KTA 06:32:34 (üks tähetund hiljem) ühe otsetõusu tunni ehk 15 kraadi võrra meridiaanist lääne pool. Seda nurgaerinevust meridiaanist nimetatakse taevakeha <link linkend="ai-hourangle" ->tunninurgaks</link ->. </para> +</para><para>Kuid päikeseajaga tekib üks probleem: nimelt ei tee Maa ühe päikesepäeva jooksul tegelikult päris 360-kraadilist pööret. Maa tiirleb ka ümber Päikese ning ühe päeva jooksul liigub sellel edasi umbes ühe kraadi võrra (360 kraadi : 365,25 päeva (täisorbiit) = umbes üks kraad päevas). Nii muutub 24 tunni jooksul Maa asend Päikese suhtes umbes ühe kraadi võrra. Seepärast peaks Maa pöörlema 361 kraadi, et Päike paistaks nii, nagu oleks ta kulgenud taevalaotusel 360 kraadi. </para><para>Astronoome huvitab rohkem see, kui kaua võtab Maal aega pöörde tegemine <quote>fikseeritud</quote> ehk kinnistähtede, mitte aga Päikese suhtes. Seepärast on eelistatud ajaskaala, mis kõrvaldab Päikese ümber tiirlemisega kaasnevad probleemid ning võtab enda asjaks vaid selle, kui kaua kulub Maal 360-kraadise pöörde tegemiseks tähtede suhtes. Seda pöörlemisperioodi nimetataksegi <firstterm>tähepäevaks</firstterm>. Keskmiselt on see 4 minutit lühem kui päikesepäev, seda just tänu mainitud ühele lisakraadile. Kui me ka defineerime tähepäeva 23 tunni ja 56 minutiga, siis tähetunnid, -minutid ja -sekundid on samaväärsed osad tähepäevast kui nendega samaväärsed osad päikesepäevast. Seetõttu on üks päikesesekund 1,00278 tähesekundit. </para><para>Täheaega on tulus kasutada määramiseks, kus tähed mingil ajahetkel asuvad. Täheaeg jagab Maa ühe täispöörde 24 tähetunniks ning sarnaselt sellele on ka taevakaart jagatud <firstterm>otsetõusu</firstterm>24 tunniks. See ei ole kokkusattumus: kohalik täheaeg (<acronym>KTA</acronym>) osutab otsetõusu, mis hetkel läbib <link linkend="ai-meridian">kohalikku meridiaani</link>. Seega, kui tähe otsetõus on 05h 32m 24s, siis asub see sinu meridiaanil KTA järgi kell 05:32:34. Üldisemalt võttes annab erinevus objekti <acronym>OT</acronym> ja kohaliku täheaja vahel teada, kui kaugel meridiaanist taevakeha asub. Näiteks asub näiteks toodud taevakeha KTA 06:32:34 (üks tähetund hiljem) ühe otsetõusu tunni ehk 15 kraadi võrra meridiaanist lääne pool. Seda nurgaerinevust meridiaanist nimetatakse taevakeha <link linkend="ai-hourangle">tunninurgaks</link>. </para> <tip> -<para ->&kstars; näitab kohalikku täheaega <guilabel ->ajainfo kastis</guilabel -> märke <quote ->TA:</quote -> taga (selle nägemiseks tuleb kastile teha topeltklõps, et kaotada selle <quote ->varjutamine</quote ->). Pane tähele, et täheaja sekundite muutumine ei ole sünkroonis kohaliku aja ja maailmaaja sekundite muutumisega. Ja kui vaatad mõnda aega kella, siis märkad, et tähesekundid on natuke pikemad kui KA või MA sekundid. </para -><para ->Märgi ära <link linkend="ai-zenith" ->seniit</link -> (selleks vajuta klahvile <keycap ->Z</keycap -> või vali menüüst <guimenu ->Asukoht</guimenu -> kirje <guimenuitem ->Seniit</guimenuitem ->). Seniit on punkt taevalaotusel, kui vaatad oma asukohalt maapinnal <quote ->otse üles</quote ->, ühtlasi on see punkt sinu <link linkend="ai-meridian" ->kohalikul meridiaanil</link ->. Pane tähele seniidi otsetõusu: see on täpselt sama, mis sinu kohalik täheaeg. </para> +<para>&kstars; näitab kohalikku täheaega <guilabel>ajainfo kastis</guilabel> märke <quote>TA:</quote> taga (selle nägemiseks tuleb kastile teha topeltklõps, et kaotada selle <quote>varjutamine</quote>). Pane tähele, et täheaja sekundite muutumine ei ole sünkroonis kohaliku aja ja maailmaaja sekundite muutumisega. Ja kui vaatad mõnda aega kella, siis märkad, et tähesekundid on natuke pikemad kui KA või MA sekundid. </para><para>Märgi ära <link linkend="ai-zenith">seniit</link> (selleks vajuta klahvile <keycap>Z</keycap> või vali menüüst <guimenu>Asukoht</guimenu> kirje <guimenuitem>Seniit</guimenuitem>). Seniit on punkt taevalaotusel, kui vaatad oma asukohalt maapinnal <quote>otse üles</quote>, ühtlasi on see punkt sinu <link linkend="ai-meridian">kohalikul meridiaanil</link>. Pane tähele seniidi otsetõusu: see on täpselt sama, mis sinu kohalik täheaeg. </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook index bca189e9245..f77d8b4ab8f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/skycoords.docbook @@ -1,190 +1,52 @@ <sect1 id="ai-skycoords"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Taevakoordinaatide süsteemid</title> +<title>Taevakoordinaatide süsteemid</title> <para> -<indexterm -><primary ->Taevakoordinaatide süsteemid</primary> -<secondary ->Ülevaade</secondary -></indexterm> -Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Selleks on astronoomid töötanud välja mitu <firstterm ->koordinaatide süsteemi</firstterm ->. Kõik nad kasutavad <link linkend="ai-csphere" ->taevasfäärile</link -> projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava <link linkend="ai-geocoords" ->geograafilise koordinaatide süsteemiga</link ->. Koordinaatide süsteemid erinevad ainult selle poolest, mida võtta <firstterm ->alustasandiks</firstterm ->, mis jagab taeva kaheks võrdseks poolkeraks piki <link linkend="ai-greatcircle" ->suurringi</link ->. (Geograafilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on näiteks Maa ekvaator.) Koordinaatide süsteemid kannavadki nime vastavalt oma alustasandile. </para> +<indexterm><primary>Taevakoordinaatide süsteemid</primary> +<secondary>Ülevaade</secondary></indexterm> +Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Selleks on astronoomid töötanud välja mitu <firstterm>koordinaatide süsteemi</firstterm>. Kõik nad kasutavad <link linkend="ai-csphere">taevasfäärile</link> projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava <link linkend="ai-geocoords">geograafilise koordinaatide süsteemiga</link>. Koordinaatide süsteemid erinevad ainult selle poolest, mida võtta <firstterm>alustasandiks</firstterm>, mis jagab taeva kaheks võrdseks poolkeraks piki <link linkend="ai-greatcircle">suurringi</link>. (Geograafilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on näiteks Maa ekvaator.) Koordinaatide süsteemid kannavadki nime vastavalt oma alustasandile. </para> <sect2 id="equatorial"> -<title ->Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</title> -<indexterm -><primary ->Taevakoordinaatide süsteemid</primary> -<secondary ->Ekvaatorilised koordinaadid</secondary> -<seealso ->Taevaekvaator</seealso -> <seealso ->Taevapoolused</seealso -> <seealso ->Geograafiline koordinaatide süsteem</seealso -> </indexterm> -<indexterm -><primary ->Otsetõus</primary -><see ->Ekvaatorilised koordinaadid</see -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Kääne</primary -><see ->Ekvaatorilised koordinaadid</see -></indexterm> - -<para -><firstterm ->Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</firstterm -> on vahest kõige enam kasutust leidnud. See on ka kõige tihedamalt seotud <link linkend="ai-geocoords" ->geograafilise koordinaatide süsteemiga</link ->, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Maa ekvaatori projektsiooni taevasfäärile nimetatakse <link linkend="ai-cequator" ->taevaekvaatoriks</link ->. Samamoodi kujutab geograafiliste pooluste projektsioon taevasfäärile endast vastavalt põhja- ja lõuna<link linkend="ai-cpoles" ->taevapoolust</link ->. </para -><para ->Kuid ekvaatoriline ja geograafiline koordinaatide süsteem siiski erinevad ühes olulises punktis. Geograafiline süsteem on seotud Maaga ning pöörleb vastavalt Maa pöörlemisele. Ekvaatoriline süsteem on aga seotud tähtedega<footnote id="fn-precess" -><para ->Tegelikult ei ole ekvaatorilised koordinaadid tähtedega väga jäigalt seotud. Vaata selle kohta osa <link linkend="ai-precession" ->Pretsessioon</link ->. Kui kasutada otsetõusu asemel <link linkend="ai-hourangle" ->tunninurka</link ->, on aga ekvaatoriline süsteem seotud hoopis Maaga, mitte tähtedega.</para -></footnote ->, paistes sel moel pöörlevat taevas koos tähtedega, kuigi tegelikult on muidugi Maa see, mis paigalpüsivate tähtede all liigub. </para -><para ->Ekvaatorilise süsteemi <firstterm ->latitudinaalne</firstterm -> (laiuskraadi-laadne) nurk kannab nimetust <firstterm ->kääne</firstterm -> (inglisekeelse lühendiga Dec). See mõõdab nurka taevakeha ja taevaekvaatori vahel. <firstterm ->Longitudinaalset</firstterm -> (pikkuskraadi-laadset) nurka nimetatakse <firstterm ->otsetõus</firstterm ->uks (lühend OT, inglise keeles RA). See mõõdab taevakeha nurka <link linkend="ai-equinox" ->kevadpunkti</link -> suhtes. Erinevalt pikkuskraadist mõõdetakse otsetõusu enamasti tundides, mitte kraadides, sest ekvaatorilise koordinaatide süsteemi näiv pöörlemine on tihedalt seotud <link linkend="ai-sidereal" ->täheaja</link -> ja <link linkend="ai-hourangle" ->tunninurgaga</link ->. Kuna taeva täispöördeks kulub 24 tundi, on otsetõusu üks tund võrdne (360 kraadi : 24 tundi =) 15 kraadiga. </para> +<title>Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</title> +<indexterm><primary>Taevakoordinaatide süsteemid</primary> +<secondary>Ekvaatorilised koordinaadid</secondary> +<seealso>Taevaekvaator</seealso> <seealso>Taevapoolused</seealso> <seealso>Geograafiline koordinaatide süsteem</seealso> </indexterm> +<indexterm><primary>Otsetõus</primary><see>Ekvaatorilised koordinaadid</see></indexterm> +<indexterm><primary>Kääne</primary><see>Ekvaatorilised koordinaadid</see></indexterm> + +<para><firstterm>Ekvaatoriline koordinaatide süsteem</firstterm> on vahest kõige enam kasutust leidnud. See on ka kõige tihedamalt seotud <link linkend="ai-geocoords">geograafilise koordinaatide süsteemiga</link>, sest mõlemad kasutavad üht ja sama alustasandit ning pooluseid. Maa ekvaatori projektsiooni taevasfäärile nimetatakse <link linkend="ai-cequator">taevaekvaatoriks</link>. Samamoodi kujutab geograafiliste pooluste projektsioon taevasfäärile endast vastavalt põhja- ja lõuna<link linkend="ai-cpoles">taevapoolust</link>. </para><para>Kuid ekvaatoriline ja geograafiline koordinaatide süsteem siiski erinevad ühes olulises punktis. Geograafiline süsteem on seotud Maaga ning pöörleb vastavalt Maa pöörlemisele. Ekvaatoriline süsteem on aga seotud tähtedega<footnote id="fn-precess"><para>Tegelikult ei ole ekvaatorilised koordinaadid tähtedega väga jäigalt seotud. Vaata selle kohta osa <link linkend="ai-precession">Pretsessioon</link>. Kui kasutada otsetõusu asemel <link linkend="ai-hourangle">tunninurka</link>, on aga ekvaatoriline süsteem seotud hoopis Maaga, mitte tähtedega.</para></footnote>, paistes sel moel pöörlevat taevas koos tähtedega, kuigi tegelikult on muidugi Maa see, mis paigalpüsivate tähtede all liigub. </para><para>Ekvaatorilise süsteemi <firstterm>latitudinaalne</firstterm> (laiuskraadi-laadne) nurk kannab nimetust <firstterm>kääne</firstterm> (inglisekeelse lühendiga Dec). See mõõdab nurka taevakeha ja taevaekvaatori vahel. <firstterm>Longitudinaalset</firstterm> (pikkuskraadi-laadset) nurka nimetatakse <firstterm>otsetõus</firstterm>uks (lühend OT, inglise keeles RA). See mõõdab taevakeha nurka <link linkend="ai-equinox">kevadpunkti</link> suhtes. Erinevalt pikkuskraadist mõõdetakse otsetõusu enamasti tundides, mitte kraadides, sest ekvaatorilise koordinaatide süsteemi näiv pöörlemine on tihedalt seotud <link linkend="ai-sidereal">täheaja</link> ja <link linkend="ai-hourangle">tunninurgaga</link>. Kuna taeva täispöördeks kulub 24 tundi, on otsetõusu üks tund võrdne (360 kraadi : 24 tundi =) 15 kraadiga. </para> </sect2> <sect2 id="horizontal"> -<title ->Horisondiline koordinaatide süsteem</title> - -<indexterm -><primary ->Taevakoordinaatide süsteemid</primary> -<secondary ->Horisondilised koordinaadid</secondary> -<seealso ->Horisont</seealso -> <seealso ->Seniit</seealso -> </indexterm> -<indexterm -><primary ->Asimuut</primary -><see ->Horisondilised koordinaadid</see -></indexterm> -<indexterm -><primary ->Kõrgus</primary -><see ->Horisondilised koordinaadid</see -></indexterm> -<para ->Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku <link linkend="ai-horizon" ->horisonti</link ->. See jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse <link linkend="ai-zenith" ->seniidiks</link ->. Alumise poolkera poolus kannab nimetust <firstterm ->nadiir</firstterm ->. Taevakeha nurka horisondi suhtes nimetatakse <firstterm ->kõrguseks</firstterm -> (lühend h). Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse <firstterm ->asimuudiks</firstterm ->. Horisondilist koordinaatide süsteemi on vahel nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. </para -><para ->Horisondiline koordinaatide süsteem on seotud Maa, mitte tähtedega. Seepärast muutuvad taevakeha kõrgus ja asimuut ajas vastavalt tema näivale liikumisele taevas. Ja kuna horisondiline süsteem on määratletud vaatleja kohaliku horisondiga, on ühel ja samal taevakehal Maa erinevates punktides asuvate vaatlejate korral erinev kõrgus ja asimuut. </para -><para ->Horisondilised koordinaadid kuluvad marjaks ära taevakeha tõusu ja loojangu määramisel. Kui taevakeha kõrgus on 0 kraadi, siis ta kas tõuseb (kui asimuut on < 180 kraadi) või loojub (kui asimuut on > 180 kraadi). </para> +<title>Horisondiline koordinaatide süsteem</title> + +<indexterm><primary>Taevakoordinaatide süsteemid</primary> +<secondary>Horisondilised koordinaadid</secondary> +<seealso>Horisont</seealso> <seealso>Seniit</seealso> </indexterm> +<indexterm><primary>Asimuut</primary><see>Horisondilised koordinaadid</see></indexterm> +<indexterm><primary>Kõrgus</primary><see>Horisondilised koordinaadid</see></indexterm> +<para>Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku <link linkend="ai-horizon">horisonti</link>. See jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse <link linkend="ai-zenith">seniidiks</link>. Alumise poolkera poolus kannab nimetust <firstterm>nadiir</firstterm>. Taevakeha nurka horisondi suhtes nimetatakse <firstterm>kõrguseks</firstterm> (lühend h). Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse <firstterm>asimuudiks</firstterm>. Horisondilist koordinaatide süsteemi on vahel nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. </para><para>Horisondiline koordinaatide süsteem on seotud Maa, mitte tähtedega. Seepärast muutuvad taevakeha kõrgus ja asimuut ajas vastavalt tema näivale liikumisele taevas. Ja kuna horisondiline süsteem on määratletud vaatleja kohaliku horisondiga, on ühel ja samal taevakehal Maa erinevates punktides asuvate vaatlejate korral erinev kõrgus ja asimuut. </para><para>Horisondilised koordinaadid kuluvad marjaks ära taevakeha tõusu ja loojangu määramisel. Kui taevakeha kõrgus on 0 kraadi, siis ta kas tõuseb (kui asimuut on < 180 kraadi) või loojub (kui asimuut on > 180 kraadi). </para> </sect2> <sect2 id="ecliptic"> -<title ->Ekliptiline koordinaatide süsteem</title> +<title>Ekliptiline koordinaatide süsteem</title> -<indexterm -><primary ->Taevakoordinaatide süsteemid</primary> -<secondary ->Ekliptilised koordinaadid</secondary> -<seealso ->Ekliptika</seealso> +<indexterm><primary>Taevakoordinaatide süsteemid</primary> +<secondary>Ekliptilised koordinaadid</secondary> +<seealso>Ekliptika</seealso> </indexterm> -<para ->Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <link linkend="ai-ecliptic" ->ekliptika</link ->. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Ühtlasi on see Maa orbitaaltasandi projektsioon taevasfääril. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm ->ekliptiliseks laiuseks</firstterm -> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm ->ekliptiliseks pikkuseks</firstterm ->. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks <link linkend="ai-equinox" ->kevadpunkt</link ->. </para -><para ->Milleks võiks selline koordinaatide süsteem kasulik olla? Kui arvasid, et päikesesüsteemi kehade märkimiseks, arvasid õigesti! Kõik planeedid (välja arvatud Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (&ie; neil on alati väike ekliptiline laius). </para> +<para>Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <link linkend="ai-ecliptic">ekliptika</link>. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Ühtlasi on see Maa orbitaaltasandi projektsioon taevasfääril. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm>ekliptiliseks laiuseks</firstterm> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm>ekliptiliseks pikkuseks</firstterm>. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on ekliptilise pikkuse nullpunktiks <link linkend="ai-equinox">kevadpunkt</link>. </para><para>Milleks võiks selline koordinaatide süsteem kasulik olla? Kui arvasid, et päikesesüsteemi kehade märkimiseks, arvasid õigesti! Kõik planeedid (välja arvatud Pluuto) tiirlevad ümber Päikese enam-vähem samal tasandil, olles seetõttu alati üsna lähedal ekliptikale (&ie; neil on alati väike ekliptiline laius). </para> </sect2> <sect2 id="galactic"> -<title ->Galaktiline koordinaatide süsteem</title> +<title>Galaktiline koordinaatide süsteem</title> -<indexterm -><primary ->Taevakoordinaatide süsteemid</primary> -<secondary ->Galaktilised koordinaadid</secondary> +<indexterm><primary>Taevakoordinaatide süsteemid</primary> +<secondary>Galaktilised koordinaadid</secondary> </indexterm> <para> -<indexterm -><primary ->Linnutee</primary -></indexterm -> Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <firstterm ->Linnutee</firstterm ->. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm ->galaktiliseks laiuseks</firstterm -> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm ->galaktiliseks pikkuseks</firstterm ->. Sellest koordinaatide süsteemist on tulu galaktika uurimisel, kui sind peaks näiteks huvitama, kuidas muutub tähtede tihedus piki galaktilist pikkuskraadi või kui lapik siis ikkagi Linnutee on. </para> +<indexterm><primary>Linnutee</primary></indexterm> Galaktilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on <firstterm>Linnutee</firstterm>. Laiuskraadilist nurka nimetatakse siin <firstterm>galaktiliseks laiuseks</firstterm> ning pikkuskraadilist nurka <firstterm>galaktiliseks pikkuseks</firstterm>. Sellest koordinaatide süsteemist on tulu galaktika uurimisel, kui sind peaks näiteks huvitama, kuidas muutub tähtede tihedus piki galaktilist pikkuskraadi või kui lapik siis ikkagi Linnutee on. </para> </sect2> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook index 93af5d855cd..df7a08e8424 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/solarsys.docbook @@ -1,43 +1,24 @@ <sect1 id="tool-solarsys"> -<title ->Päikesesüsteemi vaataja</title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Päikesesüsteemi vaataja</secondary> +<title>Päikesesüsteemi vaataja</title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Päikesesüsteemi vaataja</secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Päikesesüsteemi vaataja </screeninfo> +<screeninfo>Päikesesüsteemi vaataja </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="solarsystem.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Päikesesüsteemi vaataja</phrase> + <phrase>Päikesesüsteemi vaataja</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->See abivahend näitab Päikesesüsteemi mudelit ülaltvaates. Päikest kujutab kollane punkt joonise keskel, planeetide orbiidid on näidatud korrektsete suhteliste diameetritega ringidena, mille keskpunktiks on Päike. Iga planeedi hetkeasukoht on näidatud värvilise punktina, selle juures on ka nimesilt. Vaadet saab suurendada ja vähendada klahvidega <keycap ->+</keycap -> ja <keycap ->-</keycap ->, seda on võimalik uuesti tsentreerida nooleklahvidega või topeltklõpsuga kuskil aknas. Kindlale planeedile saab vaate tsentreerida ka klahvidega <keycap ->0–9</keycap -> (<keycap ->0</keycap -> on Päike, <keycap ->9</keycap -> Pluuto). Vaadet planeedile tsentreerides hakatakse seda ühtlasi ajas jälgima. </para> -<para ->Päikesesüsteemi vaatajal on omaenda, &kstars;i peaakna omast sõltumatu kell. Siin saab kasutada ka peaakna tööriistariba omale sarnanevat ajasammu määramise abivahendit. Vaikimisi on ajasammuks 1 päev (nii on võimalik näha planeetide liikumist) ning abivahendit avades on kell peatatud. </para> +<para>See abivahend näitab Päikesesüsteemi mudelit ülaltvaates. Päikest kujutab kollane punkt joonise keskel, planeetide orbiidid on näidatud korrektsete suhteliste diameetritega ringidena, mille keskpunktiks on Päike. Iga planeedi hetkeasukoht on näidatud värvilise punktina, selle juures on ka nimesilt. Vaadet saab suurendada ja vähendada klahvidega <keycap>+</keycap> ja <keycap>-</keycap>, seda on võimalik uuesti tsentreerida nooleklahvidega või topeltklõpsuga kuskil aknas. Kindlale planeedile saab vaate tsentreerida ka klahvidega <keycap>0–9</keycap> (<keycap>0</keycap> on Päike, <keycap>9</keycap> Pluuto). Vaadet planeedile tsentreerides hakatakse seda ühtlasi ajas jälgima. </para> +<para>Päikesesüsteemi vaatajal on omaenda, &kstars;i peaakna omast sõltumatu kell. Siin saab kasutada ka peaakna tööriistariba omale sarnanevat ajasammu määramise abivahendit. Vaikimisi on ajasammuks 1 päev (nii on võimalik näha planeetide liikumist) ning abivahendit avades on kell peatatud. </para> <note> -<para ->Praeguses mudelis on Pluuto orbiit tõepärane ainult sajakonna aasta piires praegusest hetkest arvates. Kui lasta Päikesesüsteemi kell liikuda sellest piirist kaugemale, võid näha Pluutot päris imelikult liikumas! Me oleme sellest probleemist teadlikud ja anname endast parima, et ka selle planeedi orbiiti täpsemalt esitada. </para> +<para>Praeguses mudelis on Pluuto orbiit tõepärane ainult sajakonna aasta piires praegusest hetkest arvates. Kui lasta Päikesesüsteemi kell liikuda sellest piirist kaugemale, võid näha Pluutot päris imelikult liikumas! Me oleme sellest probleemist teadlikud ja anname endast parima, et ka selle planeedi orbiiti täpsemalt esitada. </para> </note> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook index b2f76d65601..f3353632962 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/spiralgalaxies.docbook @@ -1,93 +1,26 @@ <sect1 id="ai-spiralgal"> <sect1info> -<author -><firstname ->Mike</firstname -> <surname ->Choatie</surname -> </author> +<author><firstname>Mike</firstname> <surname>Choatie</surname> </author> </sect1info> -<title ->Spiraalgalaktikad</title> -<indexterm -><primary ->Spiraalgalaktikad</primary> +<title>Spiraalgalaktikad</title> +<indexterm><primary>Spiraalgalaktikad</primary> </indexterm> -<para ->Spiraalgalaktikad kujutavad endast miljardite tähtede hiigelkogumikke. Enamik neist on lamedad, kettakujulised, nende keskel asub hele, sfääriline <quote ->tähemõhn</quote ->. Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. Sellised harud hargnevad galaktika keskmest spiraalikujuliselt, mis ongi andnud galaktikatele nimetuse. Spiraalgalaktikad sarnanevad mõneti tuulispasale või torust alla pulbitsevale veevoolule. Nende seast võib leida mitmed taevalaotuse ilusamad objektid. </para> -<para ->Galaktikaid liigitatakse vastavalt Hubble'i <quote ->helihargi</quote -> klassifikatsioonile. Helihargi ots määratleb <link linkend="ai-ellipgal" ->elliptilisi galaktikaid</link -> alates kõige ümaramatest ehk E0 kuni kõige lapikumateni ehk E7. Helihargi <quote ->värtnad</quote -> määratlevad kaht tüüpi spiraalgalaktikad: tavalised spiraalid ja <quote ->varbspiraalsed</quote -> galaktikad. Viimased on sellised, kus tuumikmõhn on välja veninud joonekujuliseks, nii et see paistab sõna otseses mõttes <quote ->tähevarvana</quote ->. </para -><para ->Mõlemat spiraalgalaktikate tüüpi jaotatakse edasi vastavalt nende keskse <quote ->tähemõhna</quote -> suurusele, üldisele pinnaheledusele ning sellele, kui keerdunud on spiraalharud. Kõik need omadused on tihedalt seotud, nii et Sa galaktikal on suur keskmõhn, tugev pinnaheledus ning väga keerdunud spiraalharud. Sb galaktika mõhn on väiksem, ketas ei ole nii hele ning spiraalharud on vähem keerdunud kui Sa galaktikatel. Sc ja Sd on vastavalt veelgi tagashihoidlikumate omadustega. Varbgalaktikad kasutavad põhimõtteliselt samasugust liigitust, tähistuseks SBa, SBb, SBc ja SBd. </para -><para ->On olemas ka klass S0, mis on olemuselt üleminekutüüp pärisspiraalide ja elliptiliste galaktikate vahel. Selle spiraalharud on nii tugevasti keerdunud, et neid on peaaegu võimatu eristada. S0 galaktikad kujutavad endast ühtlase heledusega kettaid ning neil on ka äärmiselt domineeriv mõhn. </para -><para ->Linnutee galaktika, kus asub meie armas Maa ja kõik tähed, mida me taevas suudame eristada, on samuti spiraalgalaktika, enamiku arvamust mööda varbgalaktika. Nimetuse <quote ->Linnutee</quote -> taga seisab rahvapärimus, nagu näitaks see rändlindudele teed lõunasse ja tagasi. Meie näeme seda suhteliselt tuhmide tähtede ribana taevas, sest just nii peabki välja nägema meie galaktika ketas, kui seda seestpoolt vaadata. </para -><para ->Spiraalgalaktikad on väga dünaamilised. Seal sünnivad tähed ning nende kettas leidub palju noori tähti. Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest ning nende halodesse kuulub kogu Universumi kõige vanemaid tähti. Täheteke on ketastes aktiivne seepärast, et just sinna on tihedalt kogunenud gaasi ja tolmu, millest tähed ju tekivadki. </para -><para ->Tänapäevased võimsad teleskoobid on selgitanud, et paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk, mille mass võib ületada ka miljardi Päikese massi. Selliseid haruldasi objekte sisaldavad teadaolevalt nii elliptilised kui spiraalgalaktikad, mis on pannud paljusid astronoome arvama, et tegelikult leidub ülimassiivne must auk <emphasis ->kõigi</emphasis -> suuremate galaktikate keskmes. Ka meie Linnutee keskmes arvatakse asuvat must auk, mille mass on miljoneid kordi suurem kui tähemass. </para> +<para>Spiraalgalaktikad kujutavad endast miljardite tähtede hiigelkogumikke. Enamik neist on lamedad, kettakujulised, nende keskel asub hele, sfääriline <quote>tähemõhn</quote>. Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. Sellised harud hargnevad galaktika keskmest spiraalikujuliselt, mis ongi andnud galaktikatele nimetuse. Spiraalgalaktikad sarnanevad mõneti tuulispasale või torust alla pulbitsevale veevoolule. Nende seast võib leida mitmed taevalaotuse ilusamad objektid. </para> +<para>Galaktikaid liigitatakse vastavalt Hubble'i <quote>helihargi</quote> klassifikatsioonile. Helihargi ots määratleb <link linkend="ai-ellipgal">elliptilisi galaktikaid</link> alates kõige ümaramatest ehk E0 kuni kõige lapikumateni ehk E7. Helihargi <quote>värtnad</quote> määratlevad kaht tüüpi spiraalgalaktikad: tavalised spiraalid ja <quote>varbspiraalsed</quote> galaktikad. Viimased on sellised, kus tuumikmõhn on välja veninud joonekujuliseks, nii et see paistab sõna otseses mõttes <quote>tähevarvana</quote>. </para><para>Mõlemat spiraalgalaktikate tüüpi jaotatakse edasi vastavalt nende keskse <quote>tähemõhna</quote> suurusele, üldisele pinnaheledusele ning sellele, kui keerdunud on spiraalharud. Kõik need omadused on tihedalt seotud, nii et Sa galaktikal on suur keskmõhn, tugev pinnaheledus ning väga keerdunud spiraalharud. Sb galaktika mõhn on väiksem, ketas ei ole nii hele ning spiraalharud on vähem keerdunud kui Sa galaktikatel. Sc ja Sd on vastavalt veelgi tagashihoidlikumate omadustega. Varbgalaktikad kasutavad põhimõtteliselt samasugust liigitust, tähistuseks SBa, SBb, SBc ja SBd. </para><para>On olemas ka klass S0, mis on olemuselt üleminekutüüp pärisspiraalide ja elliptiliste galaktikate vahel. Selle spiraalharud on nii tugevasti keerdunud, et neid on peaaegu võimatu eristada. S0 galaktikad kujutavad endast ühtlase heledusega kettaid ning neil on ka äärmiselt domineeriv mõhn. </para><para>Linnutee galaktika, kus asub meie armas Maa ja kõik tähed, mida me taevas suudame eristada, on samuti spiraalgalaktika, enamiku arvamust mööda varbgalaktika. Nimetuse <quote>Linnutee</quote> taga seisab rahvapärimus, nagu näitaks see rändlindudele teed lõunasse ja tagasi. Meie näeme seda suhteliselt tuhmide tähtede ribana taevas, sest just nii peabki välja nägema meie galaktika ketas, kui seda seestpoolt vaadata. </para><para>Spiraalgalaktikad on väga dünaamilised. Seal sünnivad tähed ning nende kettas leidub palju noori tähti. Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest ning nende halodesse kuulub kogu Universumi kõige vanemaid tähti. Täheteke on ketastes aktiivne seepärast, et just sinna on tihedalt kogunenud gaasi ja tolmu, millest tähed ju tekivadki. </para><para>Tänapäevased võimsad teleskoobid on selgitanud, et paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk, mille mass võib ületada ka miljardi Päikese massi. Selliseid haruldasi objekte sisaldavad teadaolevalt nii elliptilised kui spiraalgalaktikad, mis on pannud paljusid astronoome arvama, et tegelikult leidub ülimassiivne must auk <emphasis>kõigi</emphasis> suuremate galaktikate keskmes. Ka meie Linnutee keskmes arvatakse asuvat must auk, mille mass on miljoneid kordi suurem kui tähemass. </para> <tip> -<para ->&kstars; näitab paljusid kenasid spiraalgalaktikaid ja <link linkend="popup-menu" ->hüpikmenüü</link -> vahendusel saab enamasti vaadata ka neist tehtud imeilusaid pilte. Spiraalgalaktikaid on kõige hõlpsam leida <link linkend="findobjects" ->objektide otsimise</link -> aknast. Toome siin ära mõned ilusate piltidega spiraalgalaktikad: <itemizedlist> -<listitem -><para ->M64, Mustasilmne galaktika (tüüp Sa)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M31, Andromeeda galaktika (tüüp Sb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M81, Bode galaktika (tüüp Sb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->M51, Veekeerise galaktika (tüüp Sc)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC300 (tüüp Sd) [kasuta DSS pildi viita]</para -></listitem> -<listitem -><para ->M83 (tüüp SBa)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC1530 (tüüp SBb)</para -></listitem> -<listitem -><para ->NGC1073 (tüüp SBc)</para -></listitem> +<para>&kstars; näitab paljusid kenasid spiraalgalaktikaid ja <link linkend="popup-menu">hüpikmenüü</link> vahendusel saab enamasti vaadata ka neist tehtud imeilusaid pilte. Spiraalgalaktikaid on kõige hõlpsam leida <link linkend="findobjects">objektide otsimise</link> aknast. Toome siin ära mõned ilusate piltidega spiraalgalaktikad: <itemizedlist> +<listitem><para>M64, Mustasilmne galaktika (tüüp Sa)</para></listitem> +<listitem><para>M31, Andromeeda galaktika (tüüp Sb)</para></listitem> +<listitem><para>M81, Bode galaktika (tüüp Sb)</para></listitem> +<listitem><para>M51, Veekeerise galaktika (tüüp Sc)</para></listitem> +<listitem><para>NGC300 (tüüp Sd) [kasuta DSS pildi viita]</para></listitem> +<listitem><para>M83 (tüüp SBa)</para></listitem> +<listitem><para>NGC1530 (tüüp SBb)</para></listitem> +<listitem><para>NGC1073 (tüüp SBc)</para></listitem> </itemizedlist> </para> </tip> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook index fe31f2c6771..844c8aee5bb 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/stars.docbook @@ -1,109 +1,72 @@ <sect1 id="ai-stars"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Tähed: sissejuhatav <acronym ->KKK</acronym -></title> -<indexterm -><primary ->Tähed</primary -></indexterm> +<title>Tähed: sissejuhatav <acronym>KKK</acronym></title> +<indexterm><primary>Tähed</primary></indexterm> <qandaset id="stars-faq"> <qandaentry> <question> -<para ->Mis on tähed?</para> +<para>Mis on tähed?</para> </question> <answer> -<para -><firstterm ->Tähed</firstterm -> on hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad, (peamiselt) vesinikust koosnevad sfäärid. Tähed on samas ka termotuumaseadmed: tähtede sisemuses, kus aine tihedus on äärmiselt suur ning temperatuur ulatub kümnete miljonite Celsiuse kraadideni, leiavad aset termotuumareaktsioonid. </para> +<para><firstterm>Tähed</firstterm> on hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad, (peamiselt) vesinikust koosnevad sfäärid. Tähed on samas ka termotuumaseadmed: tähtede sisemuses, kus aine tihedus on äärmiselt suur ning temperatuur ulatub kümnete miljonite Celsiuse kraadideni, leiavad aset termotuumareaktsioonid. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kas Päike on täht?</para> +<para>Kas Päike on täht?</para> </question> <answer> -<para ->Jah, Päike on täht. Ta on ka meie päikesesüsteemi keskne keha. Võrreldes teiste tähtedega on meie Päike üsna tavaline. Meile paistab ta teistest palju suurema ja heledamana seetõttu, et Päike asub meile miljoneid kordi lähemal kui ükski teine täht. </para> +<para>Jah, Päike on täht. Ta on ka meie päikesesüsteemi keskne keha. Võrreldes teiste tähtedega on meie Päike üsna tavaline. Meile paistab ta teistest palju suurema ja heledamana seetõttu, et Päike asub meile miljoneid kordi lähemal kui ükski teine täht. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Miks tähed paistavad?</para> +<para>Miks tähed paistavad?</para> </question> <answer> -<para ->Lühike vastus: tähed paistavad meile seepärast, et nad on väga kuumad. Nii lihtne see ongi: iga keha, mille kuumus ulatub tuhandete kraadideni, kiirgab valgust samamoodi nagu tähed. </para> +<para>Lühike vastus: tähed paistavad meile seepärast, et nad on väga kuumad. Nii lihtne see ongi: iga keha, mille kuumus ulatub tuhandete kraadideni, kiirgab valgust samamoodi nagu tähed. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Järgmine küsimus on ilmselt: miks siis tähed nii kuumad on?</para> +<para>Järgmine küsimus on ilmselt: miks siis tähed nii kuumad on?</para> </question> <answer> -<para ->See on natuke keerulisem. Tavaliselt vastatakse, et tähed saavad oma kuumuse tuumas toimuvatest termotuumareaktsioonidest. Kuid see ei saa olla tähtede kuumuse tegelik põhjus, sest täht peab olema juba kuum, enne kui termotuumareaktsioon võimalikuks osutub. Tuumade litumine võib kõrget temperatuuri ainult alal hoida, ei saa aga tähte iseenesest kuumaks muuta. Seepärast kõlab korrektsem vastus nii: tähed on kuumad, sest nad on kokku varisenud. Tähed kujunevad hajusatest gaasipilvedest. Kui gaas kondenseerub ja täheks muutuma hakkab, vabaneb aine gravitatsiooniline energia esmalt kineetilise energiana ning lõpuks, tiheduse suurenedes, kuumusena. </para> +<para>See on natuke keerulisem. Tavaliselt vastatakse, et tähed saavad oma kuumuse tuumas toimuvatest termotuumareaktsioonidest. Kuid see ei saa olla tähtede kuumuse tegelik põhjus, sest täht peab olema juba kuum, enne kui termotuumareaktsioon võimalikuks osutub. Tuumade litumine võib kõrget temperatuuri ainult alal hoida, ei saa aga tähte iseenesest kuumaks muuta. Seepärast kõlab korrektsem vastus nii: tähed on kuumad, sest nad on kokku varisenud. Tähed kujunevad hajusatest gaasipilvedest. Kui gaas kondenseerub ja täheks muutuma hakkab, vabaneb aine gravitatsiooniline energia esmalt kineetilise energiana ning lõpuks, tiheduse suurenedes, kuumusena. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kas kõik tähed on ühesugused?</para> +<para>Kas kõik tähed on ühesugused?</para> </question> <answer> -<para ->Tähtedel on palju ühiseid jooni: nad kõik on kuuma ja tiheda (peamiselt vesinikust koosneva) gaasi kokkuvarisemisel tekkinud sfäärid ning iga tähe tuumas käivad termotuumareaktsoonid. </para -><para ->Kuid mõningate omaduste poolest on tähed vägagi erinevad. Näiteks paistavad heledaimad tähed ligikaudu 100 miljonit korda eredamalt kui kõige kahvatumad tähed. Tähtede pinna temperatuur võib ulatuda mõnest tuhandest kraadist peaaegu 50 000 kraadini Celsiuse järgi. Nende erinevuste peamine põhjus peitub massis: raskemad tähed on kuumemad ja heledamad kui kergemad tähed. Temperatuur ja heledus sõltub ka tähe <emphasis ->arengustaadiumist</emphasis ->. </para> +<para>Tähtedel on palju ühiseid jooni: nad kõik on kuuma ja tiheda (peamiselt vesinikust koosneva) gaasi kokkuvarisemisel tekkinud sfäärid ning iga tähe tuumas käivad termotuumareaktsoonid. </para><para>Kuid mõningate omaduste poolest on tähed vägagi erinevad. Näiteks paistavad heledaimad tähed ligikaudu 100 miljonit korda eredamalt kui kõige kahvatumad tähed. Tähtede pinna temperatuur võib ulatuda mõnest tuhandest kraadist peaaegu 50 000 kraadini Celsiuse järgi. Nende erinevuste peamine põhjus peitub massis: raskemad tähed on kuumemad ja heledamad kui kergemad tähed. Temperatuur ja heledus sõltub ka tähe <emphasis>arengustaadiumist</emphasis>. </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Mis on põhijada?</para> +<para>Mis on põhijada?</para> </question> <answer> -<para -><indexterm -><primary ->Põhijada</primary -></indexterm -> Põhijada on tähtede arengustaadium, kus tema tuumas põletatakse vesinikku. See on tähtede esimene (ja pikim) elustaadium, kui mitte arvestada prototähe faase. Seda, mis juhtub tähega siis, kui tuumas on vesinik ära põletatud, räägitakse artiklis tähearengu kohta (ilmub peagi). </para> +<para><indexterm><primary>Põhijada</primary></indexterm> Põhijada on tähtede arengustaadium, kus tema tuumas põletatakse vesinikku. See on tähtede esimene (ja pikim) elustaadium, kui mitte arvestada prototähe faase. Seda, mis juhtub tähega siis, kui tuumas on vesinik ära põletatud, räägitakse artiklis tähearengu kohta (ilmub peagi). </para> </answer> </qandaentry> <qandaentry> <question> -<para ->Kui kaua tähed elavad?</para> +<para>Kui kaua tähed elavad?</para> </question> <answer> -<para ->Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa <emphasis ->triljoneid</emphasis -> aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! </para> +<para>Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa <emphasis>triljoneid</emphasis> aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! </para> </answer> </qandaentry> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook index 07e917108dc..7b10ebd2cdf 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/timezones.docbook @@ -1,32 +1,9 @@ <sect1 id="ai-timezones"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Ajavööndid</title> -<indexterm -><primary ->Ajavööndid</primary> +<title>Ajavööndid</title> +<indexterm><primary>Ajavööndid</primary> </indexterm> -<para ->Maa on ümmargune ja alati poolenisti Päikesest valgustatud. Et Maa aga keerleb, muutub pidevalt valgustatud osa. Meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Igal hetkel on maal kohti, mis suunduvad pimedast osast valgustatud osasse (mida maapinnal tajutakse <emphasis ->koidikuna</emphasis ->. Samal hetkel liiguvad kohad Maa vastasküljel valgusest pimedusse (mida me nimetame <emphasis ->loojanguks</emphasis ->). Seega on Maa erinevates kohtades erinev päevaaeg. Seetõttu on ka päikeseaeg kohaliku määratlusega ning suvalise koha kellaaeg näitabki parajasti valitsevat päevaosa. </para -><para ->Kohalik aeg on saadud maakera 24 vertikaalseks lõiguks jagades, mida nimetatakse <firstterm ->ajavöönditeks</firstterm ->. Kohalik aeg on igas vööndis ühesugune, kuid iga vööndi aeg on oma idapoolse naabervööndi ajast tund aega <emphasis ->varasem</emphasis ->. Tegelikult on see küll ideaalpilt ja ajavööndite tegelikud piirid pole sugugi sirgjooned, järgides tihtipeale riigipiire või muid poliitilisi otsuseid. </para -><para ->Et kohalik aeg suureneb ida poole suundudes iga vööndiga tunni võrra, siis selleks ajaks, kui te olete jõudnud läbida kõik 24 ajavööndit, olete päeva võrra eespool ajast, kust alustasite. Sellest vastuolust aitab üle saada <firstterm ->rahvusvaheline kuupäevaraja</firstterm ->, mis kujutab endast ajavööndite piiri Vaikses ookeanis Aasia ja Põhja-Ameerika vahel. Sellest joonest vahetult ida pool asuvate kohtade aeg on 24 tundi varasem joonest vahetult lääne pool asuvate kohtade ajast. See toob muidugi kaasa naljakaid asju. Näiteks otselend Austraaliast Californiasse jõuab kohale enne starti! Fidži saared jäävad samuti mõlemale poole kuupäevaraja, nii et kui sul oli Fidži lääneosas kehv päev, võid minna idaossa ning selle päeva uuesti ja palju paremini mööda saata! </para> +<para>Maa on ümmargune ja alati poolenisti Päikesest valgustatud. Et Maa aga keerleb, muutub pidevalt valgustatud osa. Meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Igal hetkel on maal kohti, mis suunduvad pimedast osast valgustatud osasse (mida maapinnal tajutakse <emphasis>koidikuna</emphasis>. Samal hetkel liiguvad kohad Maa vastasküljel valgusest pimedusse (mida me nimetame <emphasis>loojanguks</emphasis>). Seega on Maa erinevates kohtades erinev päevaaeg. Seetõttu on ka päikeseaeg kohaliku määratlusega ning suvalise koha kellaaeg näitabki parajasti valitsevat päevaosa. </para><para>Kohalik aeg on saadud maakera 24 vertikaalseks lõiguks jagades, mida nimetatakse <firstterm>ajavöönditeks</firstterm>. Kohalik aeg on igas vööndis ühesugune, kuid iga vööndi aeg on oma idapoolse naabervööndi ajast tund aega <emphasis>varasem</emphasis>. Tegelikult on see küll ideaalpilt ja ajavööndite tegelikud piirid pole sugugi sirgjooned, järgides tihtipeale riigipiire või muid poliitilisi otsuseid. </para><para>Et kohalik aeg suureneb ida poole suundudes iga vööndiga tunni võrra, siis selleks ajaks, kui te olete jõudnud läbida kõik 24 ajavööndit, olete päeva võrra eespool ajast, kust alustasite. Sellest vastuolust aitab üle saada <firstterm>rahvusvaheline kuupäevaraja</firstterm>, mis kujutab endast ajavööndite piiri Vaikses ookeanis Aasia ja Põhja-Ameerika vahel. Sellest joonest vahetult ida pool asuvate kohtade aeg on 24 tundi varasem joonest vahetult lääne pool asuvate kohtade ajast. See toob muidugi kaasa naljakaid asju. Näiteks otselend Austraaliast Californiasse jõuab kohale enne starti! Fidži saared jäävad samuti mõlemale poole kuupäevaraja, nii et kui sul oli Fidži lääneosas kehv päev, võid minna idaossa ning selle päeva uuesti ja palju paremini mööda saata! </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook index 608f7954bba..0d0e01ca7bc 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/tools.docbook @@ -1,73 +1,18 @@ <chapter id="tools"> -<title ->KStarsi tööriistad</title> +<title>KStarsi tööriistad</title> <para> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary -></indexterm -> &kstars; pakub mitmesuguseid tööriistu, mis võimaldavad uurida mõningaid huvitavamaid astronoomia ja tähistaeva aspekte. </para> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary></indexterm> &kstars; pakub mitmesuguseid tööriistu, mis võimaldavad uurida mõningaid huvitavamaid astronoomia ja tähistaeva aspekte. </para> <itemizedlist> -<listitem -><para -><link linkend="tool-details" ->Objekti üksikasjad</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-calculator" ->Astrokalkulaator</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-aavso" ->AAVSO heleduskõverad</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-altvstime" ->Kõrgus/aeg graafikute joonistaja</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-whatsup" ->Mis on täna vaadata?</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-scriptbuilder" ->Skriptilooja</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-solarsys" ->Päikesesüsteemi vaataja</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-jmoons" ->Jupiteri kuude abivahend</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-observinglist" ->Vaatlusnimekiri</link -></para -></listitem> -<listitem -><para -><link linkend="tool-fitsviewer" ->FITS-i näitaja</link -></para -></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-details">Objekti üksikasjad</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-calculator">Astrokalkulaator</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-aavso">AAVSO heleduskõverad</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-altvstime">Kõrgus/aeg graafikute joonistaja</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-whatsup">Mis on täna vaadata?</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-scriptbuilder">Skriptilooja</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-solarsys">Päikesesüsteemi vaataja</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-jmoons">Jupiteri kuude abivahend</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-observinglist">Vaatlusnimekiri</link></para></listitem> +<listitem><para><link linkend="tool-fitsviewer">FITS-i näitaja</link></para></listitem> </itemizedlist> &tool-details; &tool-calculator; &tool-aavso; &tool-altvstime; &tool-whatsup; &tool-scriptbuilder; &tool-solarsys; &tool-jmoons; &tool-observinglist; &tool-fitsviewer; </chapter> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook index f589bbea973..41066d436e8 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/utime.docbook @@ -1,52 +1,14 @@ <sect1 id="ai-utime"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Maailmaaeg</title> -<indexterm -><primary ->Maailmaaeg</primary> -<seealso ->Ajavööndid</seealso> +<title>Maailmaaeg</title> +<indexterm><primary>Maailmaaeg</primary> +<seealso>Ajavööndid</seealso> </indexterm> -<para ->Aeg meie kellal mõõdab tegelikult Päikese praegust asukohta taevas, mis on erinevatel pikkuskraadidel erinev, sest Maa on ümmargune (vaata <link linkend="ai-timezones" ->ajavööndid</link ->). </para -><para ->Vahel on siiski vaja kindlaks määrata globaalne aeg, mis oleks ühesugune kõikjal Maal. Üks viis on valida välja mõni koht ja muuta selle kohalik aeg <firstterm ->maailmaajaks</firstterm ->, lühendatult <abbrev ->MA</abbrev ->. (Ingliskeelses maailmas kasutatakse lühendit UT, mis tuleneb väljendist universaalne aeg ehk Universal Time). </para -><para ->Maailmaaega määravaks asukohaks on valitud Inglismaal asuv Greenwich. See valik on suvaline, kuigi tugineb ajaloole. Maailmaaeg muutus oluliseks siis, kui eurooplased hakkasid agaralt ookeanidel sõitma, kus neil polnud käepärast maatähiseid. Laevnikud said siis määrata oma pikkuskraadi kindlaks nii, et võrdlesid kohalikku aega (mida mõõdeti Päikese asendi järgi) kodusadama ajaga (mille jaoks oli kaasas võimalikult täpne kell). Greenwichis asus Inglise kuninglik observatoorium, mis oli kohustatud aega eriti hoolikalt jälgima, et sadamates olevad laevad saaksid enne teeleasumist oma kellad uuesti täpseks seada. </para> +<para>Aeg meie kellal mõõdab tegelikult Päikese praegust asukohta taevas, mis on erinevatel pikkuskraadidel erinev, sest Maa on ümmargune (vaata <link linkend="ai-timezones">ajavööndid</link>). </para><para>Vahel on siiski vaja kindlaks määrata globaalne aeg, mis oleks ühesugune kõikjal Maal. Üks viis on valida välja mõni koht ja muuta selle kohalik aeg <firstterm>maailmaajaks</firstterm>, lühendatult <abbrev>MA</abbrev>. (Ingliskeelses maailmas kasutatakse lühendit UT, mis tuleneb väljendist universaalne aeg ehk Universal Time). </para><para>Maailmaaega määravaks asukohaks on valitud Inglismaal asuv Greenwich. See valik on suvaline, kuigi tugineb ajaloole. Maailmaaeg muutus oluliseks siis, kui eurooplased hakkasid agaralt ookeanidel sõitma, kus neil polnud käepärast maatähiseid. Laevnikud said siis määrata oma pikkuskraadi kindlaks nii, et võrdlesid kohalikku aega (mida mõõdeti Päikese asendi järgi) kodusadama ajaga (mille jaoks oli kaasas võimalikult täpne kell). Greenwichis asus Inglise kuninglik observatoorium, mis oli kohustatud aega eriti hoolikalt jälgima, et sadamates olevad laevad saaksid enne teeleasumist oma kellad uuesti täpseks seada. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Määra geograafiliseks asukohaks <quote ->Greenwich (Inglismaa)</quote ->, kasutades akent <guilabel ->Asukoha määramine</guilabel -> (<keycombo action="simul" ->&Ctrl;<keycap ->G</keycap -></keycombo ->). Märkus: kohalik aeg (<abbrev ->KA</abbrev ->) ja maailmaaeg (<abbrev ->MA</abbrev ->) on nüüd ühesugused. </para -><para ->Edasist lugemist: Lugu esimese kella loomisest, mis oli piisavalt täpne ja kindel laevadel maailmaaja säilitamiseks, on päris põnev, inglise keele oskajad võivad sellest lugeda Dava Sobeli raamatust <quote ->Longitude</quote ->. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Määra geograafiliseks asukohaks <quote>Greenwich (Inglismaa)</quote>, kasutades akent <guilabel>Asukoha määramine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>G</keycap></keycombo>). Märkus: kohalik aeg (<abbrev>KA</abbrev>) ja maailmaaeg (<abbrev>MA</abbrev>) on nüüd ühesugused. </para><para>Edasist lugemist: Lugu esimese kella loomisest, mis oli piisavalt täpne ja kindel laevadel maailmaaja säilitamiseks, on päris põnev, inglise keele oskajad võivad sellest lugeda Dava Sobeli raamatust <quote>Longitude</quote>. </para> </tip> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook index 8ba013a89b3..6441986ad0f 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/wut.docbook @@ -1,62 +1,24 @@ <sect1 id="tool-whatsup"> -<title ->Abivahend <quote ->Mis on täna vaadata?</quote -></title> -<indexterm -><primary ->Tööriistad</primary> -<secondary ->Abivahend <quote ->Mis on täna vaadata?</quote -></secondary> +<title>Abivahend <quote>Mis on täna vaadata?</quote></title> +<indexterm><primary>Tööriistad</primary> +<secondary>Abivahend <quote>Mis on täna vaadata?</quote></secondary> </indexterm> <screenshot> -<screeninfo ->Abivahend <quote ->Mis on täna vaadata?</quote -> </screeninfo> +<screeninfo>Abivahend <quote>Mis on täna vaadata?</quote> </screeninfo> <mediaobject> <imageobject> <imagedata fileref="wut.png" format="PNG"/> </imageobject> <textobject> - <phrase ->Mis on täna vaadata?</phrase> + <phrase>Mis on täna vaadata?</phrase> </textobject> </mediaobject> </screenshot> -<para ->Abivahend <quote ->Mis on täna vaadata?</quote -> näitab taevakehi, mida võib ükspuha millises asukohas ükspuha millise kuupäeva öösel vaadelda. Vaikimisi määratakse kuupäev ja asukoht parajasti peaaknas kehtivate väärtuste põhjal, kuid seda on äärmiselt lihtne muuta, tarvitades abivahendi akna ülaosas asuvaid nuppe <guibutton ->Muuda kuupäeva</guibutton -> ja <guibutton ->Muuda asukohta</guibutton -> </para> -<para ->Abivahend näitab ka valitud kuupäeva kohta mõningaid tavapäraseid astronoomilise kalendri andmeid: Päikese ja Kuu tõusu- ja loojanguaeg, öö kestvus ning Kuu valgustatus. </para> -<para ->Nende andmete all on näha info taevakeha kohta. Objektid on jagatud vastavalt tüübile kategooriatesse. Taevakeha tüübi saab valida kastis <guilabel ->Kategooria valimine</guilabel -> ning kõiki antud tüüpi taevakehi, mis valitud ööl horisondi kohal asuvad, näeb kastis <guilabel ->Sobivad objektid</guilabel ->. Pildil on näiteks valitud kategooria <guilabel ->Planeedid</guilabel -> ning näha on neli planeeti, mida antud ööl näha võib (Marss, Neptuun, Pluuto ja Uraan). Nimekirjast mõnda taevakeha valides näeb all paremal asuval paneelil selle tõusu-, kulminatsiooni- ja loojumisaega. Lisaks võib klõpsata nupule <guibutton ->Objekti üksikasjad...</guibutton ->, mis avab antud objekti <link linkend="tool-details" ->üksikasjaliku info akna</link -> </para> -<para ->Vaikimisi näitab abivahend taevakehi, mis asuvad horisondi kohal päikeseloojangu ja kesköö vahel (s.t. <quote ->õhtul</quote ->). Mõistagi võid valida ka nende taevakehade näitamise, mis on horisondi kohal kesköö ja koidiku (<quote ->hommikul</quote ->) või loojangu ja koidiku (<quote ->suvalisel ajal täna öösel</quote ->) vahel. Seda aitab teha akna ülaosas asuv liitkast. </para> +<para>Abivahend <quote>Mis on täna vaadata?</quote> näitab taevakehi, mida võib ükspuha millises asukohas ükspuha millise kuupäeva öösel vaadelda. Vaikimisi määratakse kuupäev ja asukoht parajasti peaaknas kehtivate väärtuste põhjal, kuid seda on äärmiselt lihtne muuta, tarvitades abivahendi akna ülaosas asuvaid nuppe <guibutton>Muuda kuupäeva</guibutton> ja <guibutton>Muuda asukohta</guibutton> </para> +<para>Abivahend näitab ka valitud kuupäeva kohta mõningaid tavapäraseid astronoomilise kalendri andmeid: Päikese ja Kuu tõusu- ja loojanguaeg, öö kestvus ning Kuu valgustatus. </para> +<para>Nende andmete all on näha info taevakeha kohta. Objektid on jagatud vastavalt tüübile kategooriatesse. Taevakeha tüübi saab valida kastis <guilabel>Kategooria valimine</guilabel> ning kõiki antud tüüpi taevakehi, mis valitud ööl horisondi kohal asuvad, näeb kastis <guilabel>Sobivad objektid</guilabel>. Pildil on näiteks valitud kategooria <guilabel>Planeedid</guilabel> ning näha on neli planeeti, mida antud ööl näha võib (Marss, Neptuun, Pluuto ja Uraan). Nimekirjast mõnda taevakeha valides näeb all paremal asuval paneelil selle tõusu-, kulminatsiooni- ja loojumisaega. Lisaks võib klõpsata nupule <guibutton>Objekti üksikasjad...</guibutton>, mis avab antud objekti <link linkend="tool-details">üksikasjaliku info akna</link> </para> +<para>Vaikimisi näitab abivahend taevakehi, mis asuvad horisondi kohal päikeseloojangu ja kesköö vahel (s.t. <quote>õhtul</quote>). Mõistagi võid valida ka nende taevakehade näitamise, mis on horisondi kohal kesköö ja koidiku (<quote>hommikul</quote>) või loojangu ja koidiku (<quote>suvalisel ajal täna öösel</quote>) vahel. Seda aitab teha akna ülaosas asuv liitkast. </para> </sect1> diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook index a622da4d0a7..8567f66162a 100644 --- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook +++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/zenith.docbook @@ -1,44 +1,14 @@ <sect1 id="ai-zenith"> <sect1info> -<author -><firstname ->Jason</firstname -> <surname ->Harris</surname -> </author> +<author><firstname>Jason</firstname> <surname>Harris</surname> </author> </sect1info> -<title ->Seniit</title> -<indexterm -><primary ->Seniit</primary> -<seealso ->Horisondilised koordinaadid</seealso> +<title>Seniit</title> +<indexterm><primary>Seniit</primary> +<seealso>Horisondilised koordinaadid</seealso> </indexterm> -<para ->Seniit on punkt taevas, kuhu sa vaatad, kui vaatad maapinnalt <quote ->otse üles</quote ->. Täpsemalt on see punkt taevas, mille <firstterm ->kõrgus</firstterm -> on +90 kraadi; see on <link linkend="horizontal" ->horisondilise koordinaatide süsteemi</link -> poolus. Geomeetriliselt on see punkt <link linkend="ai-csphere" ->taevasfääril</link ->, mida läbib joon, mis on tõmmatud Maa keskpunktist läbi sinu asukoha maakera pinnal. </para -><para ->Seniit on definitsiooni kohaselt punkt <link linkend="ai-meridian" ->kohalikul meridiaanil</link ->. </para> +<para>Seniit on punkt taevas, kuhu sa vaatad, kui vaatad maapinnalt <quote>otse üles</quote>. Täpsemalt on see punkt taevas, mille <firstterm>kõrgus</firstterm> on +90 kraadi; see on <link linkend="horizontal">horisondilise koordinaatide süsteemi</link> poolus. Geomeetriliselt on see punkt <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>, mida läbib joon, mis on tõmmatud Maa keskpunktist läbi sinu asukoha maakera pinnal. </para><para>Seniit on definitsiooni kohaselt punkt <link linkend="ai-meridian">kohalikul meridiaanil</link>. </para> <tip> -<para ->Ülesanne:</para> -<para ->Seniidi võib märkida vajutusega klahvile <keycap ->Z</keycap -> või valides menüüst <guimenu ->Asukoht</guimenu -> kirje <guimenuitem ->Seniit</guimenuitem ->. </para> +<para>Ülesanne:</para> +<para>Seniidi võib märkida vajutusega klahvile <keycap>Z</keycap> või valides menüüst <guimenu>Asukoht</guimenu> kirje <guimenuitem>Seniit</guimenuitem>. </para> </tip> </sect1> |