Beautify docbook files

1 files changed, 7 insertions, 49 deletions

diff --git a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook
index 6f3449773be..88488c6e0cb 100644
--- a/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook
+++ b/tde-i18n-et/docs/tdeedu/kstars/ecliptic.docbook
@@ -1,56 +1,14 @@
 <sect1 id="ai-ecliptic">
 <sect1info>
-<author
-><firstname
->John</firstname
-> <surname
->Cirillo</surname
-> </author>
+<author><firstname>John</firstname> <surname>Cirillo</surname> </author>
 </sect1info>
-<title
->Ekliptika</title>
-<indexterm
-><primary
->Ekliptika</primary>
-<seealso
->Ekliptika koordinaadid</seealso>
+<title>Ekliptika</title>
+<indexterm><primary>Ekliptika</primary>
+<seealso>Ekliptika koordinaadid</seealso>
 </indexterm>
-<para
->Ekliptika on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle"
->suurring</link
-> <link linkend="ai-csphere"
->taevasfääril</link
->, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonna sooritab. Tegelikult on see mõistagi Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub <link linkend="ai-cequator"
->taevaekvaatori</link
-> suhtes 23,5-kraadise nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse <link linkend="ai-equinox"
->võrdpäevsuspunktideks</link
->. </para
-><para
->Kuna meie päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandiga. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes <quote
->järgivad Päikest</quote
->. </para
-><para
->Ekliptika 23,5-kraadise nurga tõttu muutub Päikese <firstterm
->kõrgus</firstterm
-> keskpäeval aasta jooksul just seepärast, et Päike järgib ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel <link linkend="ai-horizon"
->horizondi</link
-> kohal, on päevad pikemad ning meil on tegemist suvega. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud talv. Lisaks sellele saabub päikesevalgus suvel Maale suhteliselt täisnurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohta rohkem energiat kui talvel, mis päikesekiired langevad längu. Erinevused päeva pikkuses ja energias pindalaühiku kohta põhjustavad ka temperatuurierinevusi, mida me väga selgelt võime suvel ja talvel oma naha peal tajuda. </para>
+<para>Ekliptika on kujutletav <link linkend="ai-greatcircle">suurring</link> <link linkend="ai-csphere">taevasfääril</link>, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonna sooritab. Tegelikult on see mõistagi Maa orbiit ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist. Ekliptika asub <link linkend="ai-cequator">taevaekvaatori</link> suhtes 23,5-kraadise nurga all. Punkte, kus ekliptika taevaekvaatoriga ristub, nimetatakse <link linkend="ai-equinox">võrdpäevsuspunktideks</link>. </para><para>Kuna meie päikesesüsteem on suhteliselt lapik, on ka planeetide orbiidid üsna lähedased ekliptikatasandiga. Peale selle asuvad ekliptikal ka sodiaagi tähtkujud. See muudab ekliptika väga mugavaks abivahendiks kõigile, kes püüavad määrata planeetide või sodiaagi tähtkujude asukohta, sest need sõna otseses mõttes <quote>järgivad Päikest</quote>. </para><para>Ekliptika 23,5-kraadise nurga tõttu muutub Päikese <firstterm>kõrgus</firstterm> keskpäeval aasta jooksul just seepärast, et Päike järgib ekliptikat. See on ka aastaaegade põhjus. Kui ekliptika (ja seega ka Päike) asub kõrgel <link linkend="ai-horizon">horizondi</link> kohal, on päevad pikemad ning meil on tegemist suvega. Kui aga ekliptika on madalal, on kätte jõudnud talv. Lisaks sellele saabub päikesevalgus suvel Maale suhteliselt täisnurga all, mistõttu suvel saab maapind sekundi kohta rohkem energiat kui talvel, mis päikesekiired langevad längu. Erinevused päeva pikkuses ja energias pindalaühiku kohta põhjustavad ka temperatuurierinevusi, mida me väga selgelt võime suvel ja talvel oma naha peal tajuda. </para>
 <tip>
-<para
->Ülesanded:</para>
-<para
->Kontrolli, et su asukoht ei oleks määratud ekvaatorile liiga lähedale. Ava aken <guilabel
->&kstars;i seadistused</guilabel
->, lülita sisse horisondilised koordinaadid ja vaata, et märgitud oleks läbipaistmatu taust. Ava seejärel aken <guilabel
->Aja määramine</guilabel
-> (<keycombo action="simul"
->&Ctrl;<keycap
->S</keycap
-></keycombo
->) ning sea kuupäev mingile kesksuvepäevale ja aeg 12.00-le. Naase peaaknasse ning liigu lõunahorisondile (vajuta <keycap
->S</keycap
->). Pane tähele, millisel kõrgusel asub Päike horisondi kohal suvisel keskpäeval. Nüüd määra päevaks mõni südatalvine päev (aga aeg jäta endiselt 12.00 peale). Näed, et Päike on taevas palju madalamal. Samuti võid näha, et päeva pikkus on sootuks teine, kui avad mõlema kuupäeva puhul abivahendi <guilabel
->Mis täna näha on?</guilabel
-> </para>
+<para>Ülesanded:</para>
+<para>Kontrolli, et su asukoht ei oleks määratud ekvaatorile liiga lähedale. Ava aken <guilabel>&kstars;i seadistused</guilabel>, lülita sisse horisondilised koordinaadid ja vaata, et märgitud oleks läbipaistmatu taust. Ava seejärel aken <guilabel>Aja määramine</guilabel> (<keycombo action="simul">&Ctrl;<keycap>S</keycap></keycombo>) ning sea kuupäev mingile kesksuvepäevale ja aeg 12.00-le. Naase peaaknasse ning liigu lõunahorisondile (vajuta <keycap>S</keycap>). Pane tähele, millisel kõrgusel asub Päike horisondi kohal suvisel keskpäeval. Nüüd määra päevaks mõni südatalvine päev (aga aeg jäta endiselt 12.00 peale). Näed, et Päike on taevas palju madalamal. Samuti võid näha, et päeva pikkus on sootuks teine, kui avad mõlema kuupäeva puhul abivahendi <guilabel>Mis täna näha on?</guilabel> </para>
 </tip>
 </sect1>