1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
|
<!--
<?xml version="1.0" ?>
<!DOCTYPE chapter PUBLIC "-//KDE//DTD DocBook XML V4.2-Based Variant V1.1//EN"
"dtd/kdex.dtd">
-->
<chapter id="introduction">
<title
>Sissejuhatus</title>
<qandaset>
<qandaentry>
<question>
<para
>Mis on &kde;?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kde; on KDE töölaua keskkond. See on projekt, mille algatas 1996. aastal <ulink url="mailto:[email protected]"
>Matthias Ettrich</ulink
>. &kde; projekti eesmärk on ühendada &UNIX; operatsioonisüsteemide võimsus moodsa kasutajaliidese mugavusega.</para>
<para
>Ehk lühidalt - &kde; toob &UNIX; töölauale!</para>
<para
>Kui soovid &kde; kohta täpsemat infot, vaata ingliskeelset kirjeldust internetis <ulink url="http://www.kde.org/whatiskde"
>What is &kde;?</ulink
></para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question id="platform">
<para
>Millistel platvormidel võib loota, et &kde; töötab?</para>
</question>
<answer>
<para
>&kde; on töölaua keskkond igat masti &UNIX;-ile. Aga kui ka on õige, et enamik &kde; arendajaid kasutab &Linux;it, töötab &kde; muretult väga paljudes süsteemides. Sa võid ka vabalt nikerdada lähtekoodi kallal, et &kde; töötaks ka &UNIX; vähemlevinud variandis, eriti kui sa ei kasuta &GNU; arendusvahendeid, ennekõike kompilaatorit &gcc;.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas &kde; on aknahaldur?</para>
</question>
<answer>
<para
>Ei, &kde; ei ole aknahaldur. &kde; koosseisu kuulub küll väga võimekas aknahaldur (&twin;), aga &kde; ise on midagi palju enamat - see on täiemahuline integreeritud töölaua keskkond.</para>
<para
>&kde; pakub terviklikku töökeskkonda, sealhulgas veebilehitsejat, failihaldurit, aknahaldurit, abisüsteemi, seadistamise süsteemi, loendamatuid töövahendeid ja utiliite ning aina rohkem rakendusi, mille hulka kuuluvad kõige muu kõrval e-posti ja uudistekliendid, graafikarakendused, &PostScript;- ja &DVI;-failide vaataja ja nii edasi ja nii edasi.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas &kde; on <acronym
>CDE</acronym
>, &Windows; või &Mac; <acronym
>OS</acronym
>-i jäljendus?</para>
</question>
<answer>
<para
>Ei, &kde; ei ole jäljendus. Ja kohe kindlasti ei ole &kde; <acronym
>CDE</acronym
> või &Windows; jäljendus. &kde; arendajad on võtnud ja võtavad ka edaspidi kasutusele kõik parema, mida pakuvad teised töölaua keskkonnad, kuid &kde; ise on unikaalne keskkond, mis on astunud ja astub edaspidi omaenda rada.</para>
</answer>
</qandaentry>
<qandaentry>
<question>
<para
>Kas &kde; on vaba tarkvara?</para>
</question>
<answer>
<para
>Jah, &kde; on vaba tarkvara vastavalt &GNU; Üldise Avaliku Litsentsi tingimustele. Kõik &kde; teegid on saadaval vastavalt <acronym
>LGPL</acronym
> tingimustele, mis muudab võimalikuks kommertstarkvara arendamise &kde; töölaua tarbeks, kuid kõigile &kde; rakendustele kehtib <acronym
>GPL</acronym
> litsents.</para>
<para
>&kde; kasutab <link linkend="qt"
>&Qt; C++ platvormiülest tööriistakomplekti</link
>, mida levitatakse (alates versioonist 2.2) samuti <acronym
>GPL</acronym
> litsentsiga.</para>
<para
>Mitte ükski seadus ei takista &kde; ja &Qt; muutmist tasuta kättesaadavaks &CD-ROM;-il. Sellega ei kaasne mitte mingisuguseid rahalisi kohustusi.</para>
</answer>
</qandaentry>
</qandaset>
</chapter>
|
